Kohtumise alguses rääkisime, mis head on toimunud nädala jooksul meie klubiliste elus? Meie suurimaks rõõmiks oli see, et Aleksander sooritas edukalt kodakondsuse eksami.
Kuna meie teemaks oli sel korral kultuur ja elukeskkond, siis moodustasime kaks võistkonda ja nemad pidid vastama 29 küsimusele Eestimaa kohta. Arutasime ühiselt, kuidas ehitati kodusid vanasti, kuidas pühi tähistati, tutvusime vanade eestlaste elulaadiga. Külas oli MISA esindaja proua Jana Tondi, kes tutvustas klubilistele võimalusi edaspidiseks eesti keele õppimiseks.
0 Comments
Vestluse põhiteemaks oli KODU.
Mida tähendab kodu mõiste igaühele? Millised tunded, kohustused seovad meid oma koduga? Mis tõmbab meid kodu poole? Püüdsime joonistada oma mõtteid kodust paberile ja esitada teistele. Joonistel nägime palju päikest, lendavaid linnukesi, erinevaid lilli, rõõmsaid nägusid, laste kujusid, koduseid esemeid ja arvukalt teisi toredaid asju. Puudutasime ka pererahva tööjaotust, mis on tüüpilised „naiste“ ja „meeste“ tööd majapidamises? Kas lastel peavad kodus olema mingid kohustused? Õppekäik teatrisse.
Kohtla-Järve Kultuurikeskuse laval toimus Rakvere teatri etendus nimega „Astuge edasi!“. Enne teatrisse minekut vestlesime sellest, kui palju on teada eesti teatri arenguloost, tuntud näitlejatest, Rakvere Teatri menust ja vaadatud etendustest. See teatritükk üllatas meeldivalt ja rõõmustas meie klubirahvast suurepärase näitemänguga ja huumorimeelse lavastusega. Rakvere teatriloo vaatamine oli igati kasulik ja meeldejääv. Lavastus „Astuge edasi!“ oli ootamatult lõbus ja ergutav. Näidendis ristusid tõde ja väljamõeldis, kirg ja armastus. See oli lihtne komöödia lihtsate inimeste keerulisest elust. Tahaks uskuda, et eesti teatri külastus ei ole vist liiga kauge ja hirmuäratav ettevõtmine venekeelsele vaatajale. Pärast etendust saime klubi liikmetelt hästi positiivse tagasiside. Kohtumisel rääkisime teemal kodu ja koduümbrus. Pöörasime tähelepanu verbide rektsioonile, ma- ja da-infinitiivide kasutamisele kõnes ja kirjas. Klubilised avaldasid oma arvamust enda kodu ja ümbruskonna, korteris lemmikpaiga kohta. Jutuks oli ka korterisisustus ja planeering, elamumugavused ja nendega rahulolu. Arutasime, kas igal lapsel peab oma tuba olema või lapsed peavad jagama tuba oma õe – vennaga.
Kuidas näeb välja turvaline kodu? Kes valvab seda? Mida teha selleks, et turvalisust tagada? Lõpetuseks vestlesime klubiliste ettekujutusest unelmate majast. Klubi kohtumisel valitses pidulik ja rõõmsameelne õhkkond. Klubilised soovisid üksteisele kevadist meeleolu, õrnust ja südamlikkust, tervist, kannatust ning kordaminekuid.
Arutasime perekondlikke traditsioone pühade tähistamisel, pere edukuse aluseid ning ema-isa rolle laste kasvatamisel. Vestlesime teemal, mitu last peab tänapäeva peres olema, kuidas paljulapseline perekond tuleb oma majapidamise ja muude muredega toime. Jõime teed, sõime maiustusi, kuulasime meeldivat muusikat ning Eurovisiooni võistlusele Eesti poolt valitud laulu. Eelmise kohtumise mõtiskluse jätkuks sai elav arutelu küsimustel: miks inimene õpib, millest sõltub inimese edukus, kes on hea õpetaja?
Kokkuvõtteks oli klubilistel põhimõtteline selgus – kui inimene soovib midagi ära õppida, siis leiab ta aega ja võimalusi. Vastasel juhul leiab ta aga 100 põhjust. Inimene tahab olla edukas, kuna kõrge konkurents tööturul sunnib teda arenema. Samuti isiklik kasvuvajadus, eneseteostamine ja töö enda kallal panevad teda õppima. Soov olla eeskujuks oma lastele ja lastelastele motiveerib õppijat elukestvaks õppimiseks. Millist peret peetakse paljulapseliseks pereks? Kuidas aitavad vanavanemad laste kasvatamisel? Kas tuleb kehtestada rangeid piire ja kasvatada lapsi reeglite järgi? Need küsimused on alles järgneva sisulise diskussiooni algus. Põhjalik arutelu on veel ees. Kohtumise esimesel poolel jagasime muljeid hiljuti toimuvast õppekäigust. Iga õppija rääkis sellest, mis jäi talle kõige rohkem meelde või mis tundus talle väga huvitav. Proovisime võrrelda eesti ja norra kooli, õpetaja ja õpilase omavahelisi suhteid, käitumise malle, õppe- ja tegevuskava koostamist. Arutelu keskpunktiks sai küsimus, kas õpetaja võib õpilasele sõber olla või mitte. Lõppude lõpuks tulime järeldusele, et nende vahel peaks kindlasti distants olema, suhted peaksid heasoovlikud ja lugupeetavad olema, sest neid ühendavad ühised tegevused ja heade tulemuste saavutamise tahe. Kohtumise teisel poolel jaotasime õppijad paarideks ja paarilised said endale ühe küsimuse, millele nad pidid vastust leidma ja esitama kogu klubile. Mõne aja pärast toimus mõtete jagamine ja aktiivne arutelu. Esitatud seisukohad kontrolliti üle kuulamistestide täitmisel. Mida tähendab inimesele elukestev õpe? Kui palju, mida, kus ja millal õppida – seda otsustab inimene ise. Klubi sai kokku jooksva vastlanädala keskel, seepärast pannkoogid kaunistasid meie lauda. Ahtme klubi 22.02 kohtumine - vastlanädal, pannkoogid on laual, tegi vabatahtlikult üks osaleja.
Esimene õppekäik toimus Tartusse uude Eesti Rahva Muuseumi. Esialgu vaatasime soome-ugri püsinäitust „Uurali kaja“, mis tutvustab soome-ugri rahvaid ja nende elumaailma läbi koduste tegemiste ning elatusalade. Püsinäituse saalides tutvusime soome-ugri keelte ja geenide, asuala ja rahvaarvuga. Ebatavaline näitusedisain rõhutab soome-ugri etnograafilist maagiat. Ekskursiooni käigus tutvusime veel püsinäitusega Kohtumised, mis oli tavalistest Eesti inimestest, kes on siin maal elanud kõikidel aegadel, tutvusime nende argiste toimetuste ja koduse eluga, loodus- ning linnakeskkonnas hakkamasaamisega.
Klubiliikmed jäid ekskursiooniga väga rahule ning avaldasid soovi mõne aja pärast uuesti muuseumi tulla, et põhjalikumalt uurida ERMI väljapanekuid. Kohtumise algul arutasime klubi liikmetega klubi nime. Oli pakutud 6 nimetust ja hääletamise tulemusena osutus nimi „Kartmatud“. Seega oleme nüüdsest kartmatud õppijad.
Kuna eile tähistati sõbrapäeva, siis ümarlauas kõlasid sõbralikud ja südamlikud soovitused kohalolijatele, mis häälestas rühma rõõmsaks ja ladusaks koostegevuseks. Jagasime klubirahvast kolmeliikmelisteks rühmadeks, kus käis intesiivne reeglite koostamine. Nende hulgas on sellised nagu oleme heatahtlikud teineteise vastu, ei karda vigu teha ja teisi aidata, osaleme aktiivselt klubielus jne. Tutvustasime ka neile viidet virtuaalses keskkonnas, kus saab ülevaate Tallinna ja Ida-Virumaa klubide tegevustest. Kuna meie piirkonna eripäraks on vähene eesti kõnekeele kasutamise võimalus, siis peame vajalikuks igal kohtumisel kuulamisülesandeid teha, mis leidis kohe aset kahe teksti näol. Lõpetuseks arutlesime paaristööna meeste ja naiste sarnasusi ja erinevusi. Koju läks mõelda, milles seisneb hea haridus? Mida valida, kas gümnaasium või kutsehariduskeskus? Kohtumise teemaks oli enda teistele tutvustamine. Klubilised töötasid paarides iseloomustades välimust, karakterit, oma harjumusi, hobisid, lootusi ja unistusi. Jagasime ringis saadud infot kõigile klubi liikmetele, et natuke lähedasemaks üksteisele muuta. Põnevatest faktidest ei olnud puudust.
Teiseks oli kuuldu mõistmine ning kuulamisoskuse arendamine. Kuulasime teksti noormehe elust välismaal ja jutustasime temast ja tema elukäigust. Arutasime klubi võimalike õppekäikude kavasid. |
Eestvedajad
Jelena Ohakas ja Dmitri Kolotuškin Archives
September 2017
Categories |