Kohtumise alguses toimus mõtete, elamuste ja emotsioonide jagamine õppekäigust pealinna laupäeval, 8. aprillil. Klubilised rääkisid elavalt Jägala joa külastusest, KUMU suurepärasest arhitektuurist ja sealolevatest näitustest, Kadrioru pargi ilust ja vanalinna igikestvast eripärast. Kuna see oli meie klubi lõplik kohtumine, siis meenutasime klubis toimuvaid tegevusi, hästi õnnestunuid ettevõtmisi, naljakaid olukordi ja ühiselt veedetud aega. Seejärel olid täidetud vajalikud tagasisideankeedid ja tänukirjad kätte antud. Jätsime üksteisele hüvasti lootuses uuesti kokku saada. Klubilise tagasiside: Kohtla-Järvel on eesti keele klubi. Osavõtt klubist on tasuta. Praegu olen ma olnud selle klubi liige. Meid on klubis 16 inimest. Meie grupp alustas tööd oktoobri lõpus ja lõpetab töö aprillis. Meiega tegelevad kaks tarka ja lõbusat õpetajat – Dmitri Kolotushkin ja Jelena Ohakas. Igal esmaspäeval me oleme kohtunud kell 17.45 ja suhelnud kolm tundi ainult eesti keeles. Tundides me loeme ajalehti, õpime õigesti rääkima, vaatame filme ja vestleme erinevatel teemadel. Veel me kuulame CD-sid eesti keeles ja õpime kuulama ja küsimustele vastama. Muidugi ei saa läbi ilma naljade ja kohvipausideta. Mulle meeldivad meie klubi tegevused, meie õpetajad ja kogu meie grupp. Ma tahaks, et selliseid gruppe oleks rohkem. Õppekäik KUMUsse
Sõitsime linnast välja päris vara, jõudsime nautida kevadist päikesepaistelist ilma ja imelist vaadet Jägala joale. Viibimine värskes õhus tõstis tunduvalt meeleolu, andis võimaluse pikast sõidust hinge tõmmata. Sel korral käisid meie klubid Kohtla-Järve ja Ahtme Kartmatud KUMUs, mis on suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Meil oli ette tellitud 1,5 tunnine ekskursioon ja parim giid Anne jutustas kaasakiskuvalt sellest hoonest, tema ajaloost ja väljapanekutest. Kolmandal ja neljandal korrusel eksponeeritakse eesti kunsti kogusid alates 18. sajandi algusest. Kolmandal korrusel esitatakse kunsti kuni Teise maailmasõjani, mis avaldas meie rühma inimestele kõige sügavama mulje. Neljandal korrusel on eksponeeritud nõukogude okupatsiooni aegsed tööd, mis meie klubilistele on enamuses tuttavad ja arusaadavad. Pärast jalutasime veidi Kadrioru pargis, mis oma maastike mitmekesisusega rõõmustab silma. Sel korral põhiteemaks sai kirjanduse lugemine. Kuidas mõjutab see tegevus inimeste meeleolu, tervise vaimset seisundit ja eluviisi. Miks me loeme? Selleks, et targemaks saada, leida vastuseid paljudele küsimustele, aega sisustada, avardada silmaringi ja ennast täiustada. Kes kui palju loeb, sõltub inimeste ajavarust, harjumustest ja peretraditsioonidest. Tänapäevane raamat on muutnud oma formaati. Moes on praegu e-raamatud ja audioraamatud, kuid mõned klubilistest eelistavad siiski siiamaani tavaraamatu lehitsemist, omapärast lõhna internetraamatutele. Inimesed loevad aina vähem ning selleks, et äratada huvi lastes lugemise vastu, tuuakse raamatukokku lugemiskoerad, kellele saavad lapsed julgesti teksti ette lugeda.
Tänapäeva ühiskonnas valitseb arusaam, et tarbida on hea. Mida rohkem tarbid, seda tublim oled. Tarbida on mõnus ning on tore, kui sul on olemas luksusasjad, moodsad riided ja kaasaegne olmetehnika. Tarbimisühiskonnas raamatu lugemine, teatri külastamine, klassikalise muusika kuulamine ei ole rohkem moes, ei ole piisavalt nõutav. Internet on paljudele raamatu asendanud ja nemad loevad üha vähem. Samas on reklaam muutunud meie ajal inimese pidevaks saatjaks ja eelistuste kujundajaks. Kas muusika, kirjandus ja teater saavad ilma reklaamita hakkama.
Kevade alguses mõtlevad naised soengust, garderoobi vahetamisest ja dieedi pidamisest. Juuksurisalongi külastades läheb meeleolu paremaks, tahaks leida endale uusi sobivaid riideid, jalatseid. Vaatame kappi, igavene probleem – kapp on asju täis, kuid selga ja jalga panna pole midagi. Arutasime, kui tihti tuleb juuksuris käia, mis teenuseid sealt saada, kui tihti peab riideid vahetama …
Jagasime mõtteid sellest, mis on kohalolijate eelistused sisseostude tegemisel, mismoodi nad valivad kauplust ja kaupa. Kas turul käimine on tänapäeval ka aktuaalne? Mida sealt ostetakse? Kevade saabumine toob kaasa igale naisele lisamuresid, millist toitu süüa, kuidas pidada dieeti, kuidas ennast vormis hoida ja ahvatlustele vastu panna? Selleks on olemas mitu head vana retsepti: ära mine poodi tühja kõhuga, koosta ostude nimekiri, võta paras rahasumma kaasa, käi müügisaalis ostukorviga või saada kauplusse abikaasa täpse loeteluga jne. Õppekäik teatrisse.
Kohtla-Järve Kultuurikeskuse laval toimus Rakvere teatri etendus nimega „Astuge edasi!“. Enne teatrisse minekut vestlesime sellest, kui palju on teada eesti teatri arenguloost, tuntud näitlejatest, Rakvere Teatri menust ja vaadatud etendustest. See teatritükk üllatas meeldivalt ja rõõmustas meie klubirahvast suurepärase näitemänguga ja huumorimeelse lavastusega. Rakvere teatriloo vaatamine oli igati kasulik ja meeldejääv. Lavastus „Astuge edasi!“ oli ootamatult lõbus ja ergutav. Näidendis ristusid tõde ja väljamõeldis, kirg ja armastus. See oli lihtne komöödia lihtsate inimeste keerulisest elust. Tahaks uskuda, et eesti teatri külastus ei ole vist liiga kauge ja hirmuäratav ettevõtmine venekeelsele vaatajale. Pärast etendust saime klubi liikmetelt hästi positiivse tagasiside. Kohtumisel oli juttu olmes tekkivate probleemidest. Kas teie korteris ei lähe radiaatorid soojaks, torud on umbes, kraan tilgub, aken ei käi lahti või keldris on uputus – mida teha, kuidas probleemi kõrvaldada? Rääkisime sellest, millega on igaüks meist kokku puutunud, millega saame ise hakkama ja mille korral vajame meistriabi.
Teiseks loetlesime, mis asutuste, firmade teenuseid kasutame igapäevases elus tihedamini. Igatahes ilusalongi külastajateks oleme kõik ja seepärast meenutasime seal osutatavaid töid. Sel nädalal toimus meil järjekordne kohtumine, kus arutasime aktiivselt, mida eelistada, kas karjääri teha või perekonna luua? Jutu lõpetuseks tulime mõtetele, et selle edenemine sõltub inimese prioriteetidest. Võib õppida ning töötada, muretseda ametiredelil kõrgendust ja samas kasvatada lapsi. Millal on see õige aeg, oleneb konkreetselt paarivahelistest suhetest, vastutuse jagamisest ja majanduslikust heaolust.
Kas tänapäeva maailmas on olemas selliseid ameteid, mis sobivad ainult meestele või ainult naistele? Elukutse valikut mõjutavad suurel määral perekonnakasvatus, ümbritsev maailm, inimese võimed ja hoiakud jpm. Tehtud kuulamis- ja lugemistestidest leidsime kinnituse klubis toimuvale vestlusele. Kohtumisel arutasime, mis liiki töö meeldib ja mida saaks teha selleks, et praegune töökoht tooks rohkem rõõmu ja rahulolu. Klubiliste arvates peetakse tähtsaks tööd linnas, ruumis, normeeritud ajaga; võimalust koostööks teistega ja ta oleks rahuliku tempoga. Samuti iseseisvat tegutsemist töökohal eelistab enamik osalejatest. Teisest küljest ei meeldi tihti töös see, kui palk sõltub tootlikkusest või inimese töötulemustest või siis, kui töö on väga üksluine või füüsiliselt väga raske ja ohtlik, kui kollektiivis on väga negatiivne õhkkond ja kui juht soodustab seda, kui räägitakse taga või solvatakse isikut.
Miks inimesed lahkuvad töökollektiivist või vahetavad töökohta? Mitmel põhjusel otsivad endale paremaid töötingimusi, kõrgemat palka, soodsamaid töösuhteid. Kas kohalolijad tahaksid juhiks hakata? Mõne ettekujutuse kohaselt on direktori amet mugav ja perspektiivne, aga teiste arvates on see liiga vastutusrikas ja pingeline. Viimasel ajal loetakse suhtlemist töökaaslastega väljaspool tööd igati teretulnuks, sest puhkus või ühistegevused kolleegidega võimaldavad paremini üksteist tundma õppida ja ühendavad kollektiivi. Kuulamisülesannete täitmisel leidsid need seisukohad oma kinnituse. |
Eestvedajad
Jelena Ohakas ja Archives
September 2017
Categories |