Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 29.01.-9.07.2017 pühapäeviti kl 13.00-16.15 Narva Keeltelütseumis Narvas. Klubi eestvedajateks olid Aita Karo ja Angelika Soomets.
Esimene kohtumine 29.01.2017 Narva 3 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi avakohtumine toimus 29. jaanuaril 2017. Narva 3 keeleklubi hakkab tööle pühapäeviti kl 13.00-16.15. Klubi eestvedajateks on Aita Karo ja Angelika Soomets.
Teine kohtumine 5.02.2017 Meie teise kohtumise ajal tuletasime meelde, mida me üksteisest juba teame. Mängisime bingo mängu. Küsitlesime üksteist ja vastasime üksteise küsimustele. Saime teada, kes meist on maiasmokk, kellele meeldib raamatuid lugeda, kellele meeldib hommikuti voodis mõnuleda ja kes meist käib sihikindlalt trennis või jõusaalis. Arutlesime selle üle, kes milline keeleõppija on. Jõudsime järeldusele, et keeleklubist osavõtjatele tekitab kõige rohkem raskusi just kuulamine ja arusaamine ja eneseväljendus ehk siis rääkimine. Nii mõnigi keeleklubiline arvas, et keelt võiks õppida läbi huvitavate aktiivsete tegevuste nagu mängimine, laulude kuulamine ja anekdootide lugemise. Galeriimeetodil saime teada, mida me ise võime teha selleks, et meie üks või teine osaoskus areneks. Nii näiteks jõudsime järeldusele, et tegelikult on eestikeelses meedias päris palju huvitavaid saateid ja filme, mida võiks keeleõppeeesmärgil kuulata ja vaadata nt Ringvaade, Hommik Anuga, Meie Inimesed, Reporter jne. Palju sõltub ka meist endist. Kui palju oleme me selles osas ise midagi igapäevaselt käsile võtnud. Vaatasime vahvat saatelõiku saatest Hommik Anuga, kus hiinlane räägib oma eesti keele õpingutest. Me ei osanud arvatagi, et eesti keel võib huvi pakkuda ka näiteks mõnele hiinlasele. Ja et hiinlane võib eesti keelt nii hästi osata.
Kolmas kohtumine 12.02.2017 Meil on välja kujunemas selline traditsioon, et iga klubi toimumise alguses, räägime sellest, kuidas meil nädala jooksul läks ja mida oleme huvitavat teada saanud eestikeelsest meediast. Kõik saavad vabalt rääkida. Nii õpime uut sõnavara, kuulama teisi ja esitama ka küsimusi. Aita ja Angelika toovad kaasa erinevaid ajalehti ja ajakirju, mida me ka sirvime. Täna rääkisime sellest, kes ja kus on õppinud ja omandanud üht või teist eriala. Huvitav oli teada saada, et Aita tahtis omal ajal nii väga saksa keele ära õppida, et käis seda isegi Saksamaal õppimas. Angelika on aga kõrgharidust omandanud nii eesti kui ka vene keeles. Kuna varsti on meil õppekäik ja me läheme kohtuma Marju Kõivupuuga, siis lugesime täna ühte teksti Marju Kõivupuu kohta. Saime teada, et Marju on üks kuulsamaid ja tunnustatumaid Eesti folkloriste. Vaatasime ka kahte videot tema kohta. Ühes videos räägib ta oma raamatust "Eestlase eluring". Teine video oli aga temast ja tema pojast. Huvitav oli teada saada, kuidas taksojuht sõidutas Marju ja tema poja hilja õhtul koju ja ei võtnud selle eest raha. Ta toetas niimoodi eesti laste muusikaharidust.
Esimene õppekäik 14.02.2017 14. veebruaril käisime õppekäigul Tartu Ülikooli Narva Kolledzis ja Narva raekojas. Tartu Ülikooli Narva Kolledzis oli järjekordne kirjandusklubi kohtumine. Seekord saime tuttavaks folklorist Marju Kõivupuuga. Marju on mitmekeelne võrokene, kes on kakskeelsest perest, kus räägiti nii võru kui ka läti keelt. Huvitav oli teada saada, kuidas koolis käies õppis ta ära veel ka eesti ja vene keele. Marju rääkis oma eluloost ja tutvustas ka oma raamatuid. Saime teada ristipuudest ja seda, et ühe ja sama sündmuse kombestik võib paikkonniti olla erinev. Saime ka isiklikult Marjuga tuttavaks ja suhtlesime temaga kitsas ringis. Meie arvates on Marje väga elurõõmus, tore, oma tööle pühendunud aktiivne naine. Peale Marjuga kohtumist suundusime raekotta, kus oli ekskursioon ja Narva vanalinna makettide näitus. Saime teada, et raekoda oli vana Narva üks esinduslikumaid hooneid. Peale II maailmasõda oli selles Narva Pioneeride Palee, kus olid erinevad huviringid lastele ja noortele. Lähiajal kavatsetakse raekoda renoveerida ja sellesse kolib Narva Linnavalitsus. Eriline elamus oli Fjodor Šantsõni hobi ja kätetöö, milleks on Narva vanalinna papist makett. Lõpuks saime tutvuda ka kolledzi raamatukoguga, mille avaterrassilt nautisime suurepärast vaadet nii Narva linnale kui ka Jaanilinnale. Tutvusime ka raamatukogu võimalustega.
Neljas kohtumine 19.02.2017 Täna rääkisime me sellest, millised olid meie lemmikained koolis ja miks. Milliseid aineid aga üldse ei tahtnud õppida. Tuletasime meelde meie kooliaja toredaid õpetajaid. Arutlesime ka selle üle, miks kool ei anna praktilisi ja eluks vajalikke oskusi. Angelika rääkis, mis asi on "Ettevõtlik õpe". Lugesime huvitavaid tekste 3 õpistiili kohta. Saime teada, kes on meist kinesteet, kes auditiiv, kes aga visuaal. Paljud meist on tegelikult aga segaõpistiiliga. Klubilised tutvustasid üksteisele väikestes rühmades õpistiile. Saime teada, et lapsed on kinesteedid, sest nad tahavad ju kõike katsuda ja õppimine toimub eelkõige ka läbi kehalise kontakti. Mängisime paari huvitavat kaardimängu. Kaardimängu käigus saime teada kuivõrd hea piltmälu on ühel või teisel klubilisel. Mõni meist jätab meelde seda, mis on struktureeritud, teine aga jälle suudab meelde jätta ka kaootilist infot. Lugesime ka ühte teksti PISA uuringutest ja saime teada, et Eesti on tulemustega päris heal kohal.
Viies kohtumine 26.02.2017 Tuletasime meelde, kuidas sujus meie õppekäik Narva Raekotta, Tartu Ülikooli Narva Kolledzisse ja raamatukokku. Arutlesime selle üle, et kui tublid on ikkagi nii Marju Kõivupuu kui Fkodor Santsõn. Nad inspireerisid meid. Need inimesed tegelevad sellega oma elus, mis neile tõesti meeldib. Meile väga meeldis see, mida Marju rääkis meile oma lapsepõlvest. Marju teab ka väga palju keeli. Meie saime kokku 5 keelt. Nende mõlema inimese töö on ühtaegu ka nende hobi. Tuletasime meelde, millised olid meie lapsepõlvekodud ja millised on meie helged lapsepõlvemälestused. Tutvusime Marju Kõivupuu raamatuga "Eestlase eluring". Lugesime ka ühte vahvat teksti soorollide kohta.
Kuues kohtumine 5.03.2017 5. märtsi kohtumisel lugesime vanu häid nalju eestlastest. Panime anekdootide alguse ja lõpu kokku. Osalejad püüdsid üksteisele nalju ümber jutustada oma sõnadega. Nii mõnelgil osalejal tuli meelde ka mõni oma nali, mida siis räägiti ka teistele. Vestlusringi teemaks oli "Minu pere traditsioonid". Iga osaleja sai rääkida, mida tähtsustatakse nende peres, millised on need olulised kombed ja traditsioonid, millest peetakse kinni. Jõudsime järeldusele, et nii eesti kui ka vene kodukeelega peredel on päris palju ühist. Ja seda nii rõõmude kui ka murede osas. Ja et tegelikult tähtsustatakse samu asju (koos olemist, laste haridust, üksteise toetamist jne ). Samas aga justkui ühe ja sama rahvakalendri tähtpäeva tähistamise puhul on aga laual erinevad toidud (nt eesti rahvakalendri vastlapäeval on hernesupp ja kukkel aga vene rahvakalendri järgi pannkoogid). Mängisime uute sõnade ja väljenditega Aliase äraarvamismängu. Eriti palju pakkus huvi Moonika Siimets pere- ja suheteteemaline film "Aeg ei peatu". Klubilised olid meeldivalt üllatunud kui palju oli ühes lühikeses filmis. Piisavalt uut ja õpitavat sõnavara, huvitav süzee. Hoiakute kujundamine "palju sõltub meist endist", "valmisolek just nüüd ja praegu", "võimaluste märkamine". Tehti ka paaristööd, mille käigus püüti 10- 15 lausega anda edasi filmis juhtunut.
Seitsmes kohtumine 12.03.2017 Kohtumist alustasime ühise ajurünnakuga teemal eestlaste ja venelaste traditsioonid ning nende sarnasused ja erinevused. Leidsime, et on palju nii sarnast kui ka erinevat ning mõnede pühade jooksul on traditsioonid ilmselt ajapikku sarnasemaks muutunud. Rääkisime oma rahvustoitudest, eriti nendest, mis erinevate pühadega seotud on. Samuti vaatasime filme Eesti Rahva Muuseumi ja rahvatraditsioonide kohta ning ERMi varasid kogunud Liphardite kohta. Kohtumisel selgitasime, mida tähendavad meile traditsioonid ning miks nende säilitamine on oluline ja väärtuslik.
Kaheksas kohtumine 19.03.2017 19. märtsi keeleklubi kohtumisel arutlesime, millised on need Eestis ilmuvad eestikeelsed ajakirjad, mis meid huvitaksid ja mida võiks igapäevaselt kasvõi natukenegi lugeda. Igaüks tutvustas teistele ühte enda poolt valitud ajakirja. Ajakirjade valikul olid määravaks klubiliste enda huvid ja harrastused. Mõne liikme arvates sisaldavad ajakirjad liiga palju reklaami. Soovitati ka teistele ühe või teise ajakirja lugemist, sirvimist. Ja seda loomulikult põhjendustega. Kuna ühel eelmistest kohtumistest vaatasime lühifilmi "Aeg ei peatu", mis käsitleb inimestevahelisi suhteid ja valikute tegemisi, siis seekord uurisime ja lugesime selle kohta, kes on see noor stsenarist Moonika Siimets, kes on selle filmi autor. Milliseid auhindasid on ta saanud ja millised on tema uued väljakutsed stsenaristi ja režissöörina. Vaatasime videot, kuidas valmib film "Seltsimees laps", mis peab valmis saama järgmiseks Eesti Vabariigi sünnipäevaks, ehk et siis EV100 ajaks.
Üheksas kohtumine 25.03.2017 Vestlusringis arutlesime selle üle, kuidas meie nädal möödus. Millised olid selle nädala kõige olulised uudised. Sirvisime paari eestikeelset ajalehte ja saime teada, et Katri Raik sai Skytte preemia osaliseks, et Tartu Ülikoolis on oluline teema rektori valik ja et on surnud kuulus eesti näitleja Lembit Ulfsak. Kuna oli märtsiküüditamise päev, siis vaatasime filmist "Risttuules" lühikest treilerit. Lugesime Teksti Eesti Rahva Muuseumist. Arutlesime tekstist saadud teabe kohta ja tegime selle põhjal kokkuvõte. Väljasõit ERMi on ju juba homme. Ootame kohtumist ERMiga suure põnevusega.
Teine õppekäik 26.03.2017 26. märtsil külastasime Eesti Rahva Muuseumi. Meeleolukas oli meie jaoks juba sõit - bussis teel Tartusse laulsime rahvalikke laule. Külastasime giidiga ERMi, tutvusime erinevate ekspositsioonidega. Giidi ülevaade oli põhjalik ning näitus väga huvitav, nautisime väga nii ERMi visiiti kui ka võimalust iseseisvalt tutvuda ekspositsioonidega.
Kolmas õppekäik 31.03.2017 31. märtsil külastasime Rakvere teatrit ja vaatasime etendust "Thijl Eulenspiegel". Enne etendust olid mõned klubi liikmed raamatut ka lugenud. Teel Rakverre rääkisime Rakvere teatrist ja tema näitlejatest. Etendus meeldis osalejatele väga, tegemist oli hea ja sügava etendusega.
Kümnes kohtumine 2.04.2017 Kohtumise teemaks oli meie kodukoht, rääkisime oma kodukandist ja selle eripäradest ning oma kodulinnadest Narvast ja Tartust. Arutasime ühiselt, mis on Narvas kõige olulisem ja teeb selle eriliseks. Oluliseks teemaks olid meie loodus ja varad ning nende säästlik majandamine. Rääkisime prügi sorteerimisest ja jäätmete taaskasutamisest.
Üheteistkümnes kohtumine 9.04.2017 Kohtumise teemaks oli sport ja vaba aeg. Rääkisime erinevatest spordialadest ja oma lemmikspordist. Samuti oli klubi teemaks vaba aeg ja selle veetmine. Klubi liikmed rääkisid oma harrastustest ja sellest, mida neile meeldib teha nii üksi kui koos perega. Kohtumine oli huvitav, sest näitas klubi liikmeid uuest küljest ja avas nende isiklikku poolt.
Kaheteistkümnes kohtumine 16.04.2017 Näe mida oskame! Eriti hea mäluharjutus!
Kolmeteistkümnes kohtumine 23.04.2017 Kohtumist alustasime nädala kokkuvõttest – mida oleme nädala jooksul teinud ja kuidas oma keeleoskust arendanud. Rääkisime sellest, milliseid telekanaleid on klubi liikmeid vaadanud ning mis neile on uudistest silma jäänud. Kohtumise teemaks oli tervis ja tervislik seisund. Vestlusringis rääkisime oma tervisest, harjumustest ja nende mõjust meie elueale. Küsisime klubi liikmete hinnangut oma tervisele ja tervislikule seisundile. Tegime testi oma tervisliku seisundi hindamiseks. Rääkisime arsti külastamisest ja Eesti tervishoiusüsteemist, samuti eriarstide ja hambaarsti külastamisest. Hambaarste hindasid klubi liikmed Narvas heaks. Tegime dialoogi arsti külastamise teemal.
Neljateistkümnes kohtumine 30.04.2017 Me rääkisime tervisest. Me saime teada, et talvel me organism puhkab, aga kevadel ta ärkab. Ei tohi juua palju piima, kui oled haige. Me arutlesime oma potentsiaalse eluea üle.
Viieteistkümnes kohtumine 7.05.2017 Tuleb välja, et Eesti ajakirjandusest ja meediast teame me nii mõndagi!
Kuueteistkümnes kohtumine 14.05.2017 Jätkasime teema ajakirjandus ja meedia käsitlemist. Angelika näitas, kuidas saab internetis blogi täita ja teiste blogidega tutvuda. Rääkisime Facebookist ja sellest, milliseid sotsiaalmeedia kanaleid kasutatakse. Selgus, et enamikul klubi liikmetest on viber. Rääkisime sellest, kuidas seda saab erinevate sõnumite ja fotode saatmiseks kasutada. Lasime valida igal klubi liikmel kõige huvitavamatest uudistest pealkirjad ja need välja kirjutada. Seejärel poolitasime pealkirjad ja lasime teistel klubi liikmetel ühisringis arvata, millised pealkirja pooled kokku käivad. Grupitöö oli meeleolukas ja viis isegi aplausideni õnnestumise korral, püüti võistluslikult teistest enam pealkirju ära arvata.
Neljas õppekäik 20.05.2017 Käisime täna mitmes kohas. Üle Eesti olid igal pool muuseumiöö üritused. Käisime Aleksandri kirikus, kunstigaleriis ja kasemattides. Aleksandri kirik on luteriusu kirik, mis on praegu kaasaegne ja mugavustega hoone, kuigi kirikut on vaja veel palju restaureerida. Kirikus on lift, kohviku osa, väike müügilett, kaasaegsed klaaspaketid, automaatne kirikukell. Torni erinevatel korrustel on erinevad eksponaadid ja fotod, mis kajastavad kiriku ajalugu. Palju on infot Ingerimaa ja Narva kirikute kohta, mis olid Narvas enne II maailmasõda. Narvas oli kokku 16 kirikut, millest on alles vaid 2. Jumalateenistusi viikase läbi kiriku teisel korrusel. Kasemattides oli ekskursioon, mille raames tutvustati nahkhiirte elu. Seal, kus elavad nahkhiired, seal ei ole putukaid ja sääski. Kokku on maailmas 1300 erinevat nahkhiirte liiki. eestis on 12 liiki ja Narva bastionites elutseb 8 erinevat liiki. Nahkhiirte eluiga on lühike. Nad elavad vaid 4- 5 aastat. Bastioni kasemattides oli väga niiske ja külm. Peale paari nahkhiire, kes rippusid pead allapoole, oli kasemattides veel ka palju stalagtiite. Talvel kasemattides ekskursioone ei viida läbi. Kasematid on kinni, sest nahkhiired magavad talveund. Kunstigalerii hoone oli 17. sajandil püssirohu ait. Hiljem kasarmu. Aastal 1991 avati selles kunstigalerii. Kahjuks oli kunstigalerii kolmas korrus kinni. Lastele oli töötuba. Muuseumiöö raames sai anda hääle kõige rohkem meeldima hakanud kaasaegse maali eest. Meie kah hääletasime. Kunstigaleriis on püsinäitus, mis on Lavretsovide kogust. Sellel näitusel oli portselan ja maalid. Seal oli ka mitmeid kuulsate kunstnike maale (Ivan Aivazovski, Ivan Šiškin, August Jansen, Elmar Kits, Jüri Arrak, Igor Gordin).
Seitsmeteistkümnes kohtumine 21.05.2017 Tuletasime meelde, milliseid ajaloolisi arhitektuurimälestusi me eile külastasime. Rääkisime veelkord nahkhiirtest, kasemattidest, bastionitest, kunstigaleriist ja Aleksaandri kirikust. Igaüks rääkis ka sellest, milline kokkupuude nahkhiirtega on meil olnud igapäevaelus. Angelika on näinud ja käes hoidnud 2 erinevat nahkhiire liiki. Arutlesime, kuhu me võiksime minna õppereisile järgmine kord. Kuulasime ja laulsime Sirje Minhof laule "Mustlane mängi" ja "Lindude serenaad". Saime teada, et ilmus uus raamat Ita Everist. Huvitav on see, et Ita Everi ema oli venelanna, kellel oli oma juuksuriäri. Isa oli aga tööl rõivaäris. Ita Ever on üks väga huvitav ja kuulus näitleja, kes on juba 86- aastane. Tegime huvitava testi enda huvide kohta. Saime teada, millised huvid meil on. Esitasime ka üskteisele küsimusi ja vastasime neile. Tekkis arutelu õppimisvõimaluste ja ametiotsingute kohta.
Kaheksateistkümnes kohtumine 28.05.2017 Kohtumise alustuseks ja päevakajalise teemana rääkisime ravimtaimedest, aiast ja aiapidamisest. Eelmiste kohtumiste ajal rääkisime karulaugu kasulikkusest. Seekord oli juttu sellisest taimest nagu sügislill või sügiskrookus. Väga paljud meist ei tea seda, et see on surmavalt mürgine taim. Eemalt vaadates võib tekkida tunne, et tegemist on karulauguga. Kuid lähemalt uurides on ikkagi mõlema taime lehed suhteliselt erinevad. Tallinna haiglas oli paar päeva tagasi üks kole õnnetusjuhtum. Haiglasse sattus meesterahvas, keda kahjuks päästa ei õnnestunud. Hiljem selgus, et mees oli koos karulauguga ära söönud ka sügiskrookuse lehe, mis põhjustaski surma. Taimede korjamisel ja nende söömisel on väga oluline osata ära tunda mürgised taimed ja välistada nende sattumine meie söögilauale. Eelmise klubikohtumise ajal tegi igaüks meist oma huvide testi. Seekord analüüsisime testi. Osad praktilise suunitlusega küsimused olid veidi kummalised ning naistele need eriti ei sobinud (kas sulle meeldiks elektrisüteemi või veemõõtjaid paigaldada, kodumasinaid ja autosid parandada). Arutasime CV koostamist ja mida võib intervjueerimisel küsida ja mida mitte. Rääkisime sellest, kuidas endast töövestlusel parimat muljet jätta. Vaatasime näitlejate poolt esitatud töövestluse videot ja arutasime, mis on hästi ja kus tehti vigu. Teema kinnistamiseks vaatasime korrektselt tehtud töövestlust.
Viies õppekäik 3.06.2017 Juunikuu õppekäik toimus meil 3. juunil Narva Päevade raames. Narva Päevadel oli mitmeid erinevaid üritusi, igale maitsele. Narva Päevade raames oli uhke rongkäik ja jõeäärne rahvamatk. Osalesime töötubades ja tegime endale ise stressipalli. Täitsime töölehti inimese siseelundite kohta ja mulaazil sai seda samuti teha. Samuti osalesime õhtukontserdil. Õhtukontserdil esinesid kohalikud parimad artistid, samuti oli külalisesineja Peterburist. Programm oli kaasakiskuv ja mõned klubi liikmed tantsisid isegi kaasa. Vahva oli ka traditsiooniline pruutide jooks. Kohal olid Eesti kaupmehed, kes pakkusid maitsvat toitu. Proovida sai paljusid Lõuna-Eesti hõrgutisi ja rääkida sai kaupmeestega ainult eesti keeles. Päevajuht viis päeva läbi nii eesti kui vene keeles, mõlemas keeles oli keeletase väga hea.
Üheksateistkümnes kohtumine 4.06.2017 Seekordse kohtumise teemaks oli töö ja karjäär. Alustasime tagasisidega Narva päeva üritustele. Rääkisime ühisest kontserdist, mis oli 3.06. Pikemalt peatusime Eesti lipu päeval. Rääkisime lipu ajaloost ja tuletasime meelde esimest Eesti lippu, mida nägime Eesti Rahva Muuseumis. Rääkisime ka eesseisvast Neeme Järvi juubelist ja vaatasime ajalehest intervjuud tema perega. Rääkisime ka Arvo Kukumägist. Teemaks oli ka Nelipüha ehk suvistepüha ning selle kombed ja traditsioonid. Üks klubi liige oli just käinud Narva Aleksandrikirikus, kus toimuvad ka venekeelsed jumalateenistused. Näitasime Tartu Pauluse kirikut ja sealse jumalateenistuse katkeid. Seejärel räägiti oma tööelust. Üks klubi liige oli töötanud müüja ja poe juhatajana, tema kõnekeel hakkas pärast töö lõppemist ununema, seetõttu käib ta lisaks klubile veel kaks korda nädalas eesti keele kursustel ja loodab, et õpingutest on abi uutel tööotsingutel. Kuna teema oli töövestlus ja CV, vaatasime ERR arhiivist saadet tööotsija. Vaatasime konsultatsioonifirma soovitusi CVde koostamiseks. Arutasime esinemist töövestlusel, esinemisoskust ja seda, mida CVsse kirjutada. Klubi liikmed tutvustasid oma kogemusi töövestlustelt.
Kahekümnes kohtumine 11.06.2017 Rääkisime sellest, kuidas möödus meie nädal. Kuna algas puhkuste periood ja ilmad on ka soojemaks läinud, siis paljud meist on võtnud osa ka erinevatest väljasõitudest ja ekskursioonidest. Ka Narva- Jõesuus on näha juba suvitajaid. Eriti spaades ja sanatooriumites. Kuigi meretuul pidi olema veel päris jahe. Tänases klubis tegime kokkuvõte tööotsingute ja tööle kandideeriise teemast. Vaatasime ka ühte lühikest videolõiku sellest, millised on levinumad vead tööintervjuul ja kuidas olla edukas vestluse ajal. Soome 100 juubeli puhul on ka Eestis mitmeid huvitavaid üritusi. Arterist lugesime ja vaatasime, mis on need huvitavad olmekaubad, mida Eesti Soome Instituut näitusele on välja pannud. Nende huvitavate esemete seas on Soome kohv Juhla Mokka, esimene Nokia mobiiltelefon, suveniirilamp Vana Toomas, konjakitool, helkur kukkakukka ja Soome kelk. Oli ka palju äratundmisrõõmu. Vaatasime videot „Soome 100” sõpruskontserdist, mis toimus eile Tallinnas. Eriti meeldis Koit Toome laul „Kuula” ja Tõnis Mägi „Koit”. Soome ja Eesti presidendi intervjuu põhjal saime teada, mis on Eestil ja Soomel ühist.
Kahekümne esimene kohtumine 18.06.2017 Kohtumise teemaks oli olme ja teenindusettevõtted. Tavapärases vestlusringis rääkisime nädala toimetustest ja külastatud teenindusasutustest. Kuna klubiline on ise teenindaja olnud, jagas ta oma kogemusi tööst teenindajana, rääkis sellest, kui raske töö see tegelikult on ja kui keerulisi kliente on poes. Rääkisime turvalisusest Eesti liiklusest. Võrdlesime hindasid Eestis ja mujal maailmas, samuti vaatasime poekettide ostukorvi võrdlust ja arutlesime, kuivõrd see meie valikuid mõjutab. Klubi liikmete eelistused olid Coop ja Maxima. Ostude ja tarbimise teema oli aktuaalne, kuna ühel klubi liikmel oli just lähenemas sünnipäev ja mitmed ostud ees. Võrdlesime palku ja ostujõudu Eestis ja mujal Euroopas.
Kahekümne teine kohtumine 22.06.2017 Kohtumise teemaks olid laulupeo traditsioonid, koorilaul ja laulupidude ajalugu.
Kahekümne kolmas kohtumine 30.06.2017 Kohtumisel vestlesime kaunitest kunstidest, eesti kirjanikest ja Eesti arhitektuurist. Valmistusime õppesõiduks laulupeole.
Kuues õppekäik 1.07.2017 Täna sõitsime Tallinnasse tantsupeole. Eelnevalt olid meil pikalt ja varakult ära ostetud piletid. Meil olid kõige paremad kohad. Juba pikalt valmistusime selleks sõiduks ette. Meil olid kaasas vihmakeebid ja vihmavarjud. Tuju oli hea. Poolel teel Tallinnasse selgus aga, et kella ühene etendus on ära jäetud, sest tantsijate riided on veel märjad, Kalevi staadion on märg ja porine, õues on väga külm ja tuuline. Me olime väga õnnetud ja pettunud, sest isegi eelmiste klubi kohtumiste ajal, rääkisime palju tantsupeost ja lugesime selle kohta ka tekste ja vaatasime videosid. Kuid kuna olime juba poolel teel Tallinnasse, siis Aita ja Angelika tegid ettepaneku, et võiksime minna ekskursioonile kas siis teletorni või Tallinna vanalinna vaatama Tallinna Legendide etendusi. Hääletuse tulemusel selgus, et läheme vaatama Tallinna legende. Tallinna legendide etendus oli väga efektne. Soovitame seda vaadata ka teistel. Vaatajad olid justkui ise osa sellest etendusest, mis koosnes 9 legendist. Jõudsime järeldusele, et praegu on palju parem elada kui keskajal. Kahjuks ei tohtinud ruumides legendide etenduste ajal teha fotosid. See oli keelatud. Käisime ka Eesti Panga muuseumis. Muuseumis oli mitu ruumi. Eriti huvitav oli interaktiivne ruum, kus sai uurida raha turvaelemente ja teha testi selle kohta, milliseid hoiuseid on kõige mõistlikum ja tulusam teha. Vaatasime ka mitut videot selle kohta, kuidas tehakse raha. Saime teada, et paberraha tehakse mitte tselluloolist vaid puuvillast. Tagasi koju sõitsime päris väsinutena.
Kahekümne neljas kohtumine 9.07.2017 Täna tuletasime meelde oma viimast õppereisi. Tuli välja, et tantsupeolised olid korraldanud Vabaduse väljakul oma tantsupeo etenduse, organiseerides selleks ka loa. See on täiesti uskumatu, kuidas mõned inimesed vaatamata takistustele ajavad oma asja südikusega edasi. Korraldati isegi muusika kohale. Vaatasime selle kohta ka videot. Täitsime ka tagasiside ankeete. Sõime torti. Tuli välja, et täna on Narva- Jõesuus ka kalameeste päev. See pidi olema väga populaarne iga- aastane üritus, mis viiakse kuurortlinnas läbi. Klubilised soovitasid edaspidi sellest os võtta. Tuletasime meelde aasta jooksul õpitut ja ka viimasel õppereisil toimunut. Tuletasime meelde Tallinna Legende ja erinevates tubades etendatud lugusid.