Kahekümne esimene kohtumine 29.01.2019 Kohtumine toimus teemal “Olme. Raviasutused ja kaubanduskeskused”. Kohe alguses külastas meie keeleklubi A. Puškini tn 19 kortermaja esimesel korrusel asuva apteegi EURO apteek juhataja, kes töötab selles valdkonnas üle 10 aastat. Külaline andis põhjaliku ülevaate oma tööst ning soovitused ravimite ostmisel. Saime kinnitust, et oluline on konsulteerida oma arsti või apteekriga enne kui otsustame hakata end ise ravima. Kõik haigused ja haigussümptomid ei vaja ravi. Võib-olla me kasutame ravimeid asjata. Paljud ravimid võivad olla kahjulikud, kui neid ei kasutata õigesti. Arst või apteeker võib anda juhiseid, kuidas kõige paremini kasutada ravimit, et see ei ohustaks teie tervist. Et kasutada ravimeid õigesti ja ohutult, peavad neil olema kaasas täpsed instruktsioonid. Külalisega kohtumine oli väga sõbralik ja kasulik. Seejärel oli kohvipäaus, mille jooksul vahetasime muljeid kuuldu kohta. Kohtumise teises osas vahetasime muljeid „Südames sündinud“ dokumentaallavastusest, kuna 28.01.2019. a toimus õppekäik teatrisse. Kõigile meeldis Tallinna Linnateatri näitlejate Hele Kõrve, Külli Teetamme, Tõnn Lamp´i mäng ning nad rääkisid nii elavalt, et jäi mulje, et nad vahetavad oma elukogemusi, mitte ei mängi. Kõik inimesed, kes nägid lavastust, muutusid natuke paremaks. See lavastus mõjutas väga oluliselt meie suhet oma lastega. Kohtumise viimases osas toimus tutvumine ühe klubiliikme harrastusega. Allal on imepärane hobi: viltimine. Vestluse käigus saime teada, et viltimiseks on palju erinevaid tehnikaid: märgviltimine, nõelviltimine e. kuivviltimine, viltimine viltimismasinaga. Tore, et Alla tutvustas lühidalt ka viltimise ajalugu: sünnimaaks peetakse Mongooliat, kus arvatavasti valmistati esimesed vildist rõivad ja tarbeesemed. Sealt levis viltimisoskus Euroopasse ning tänapäeval on viltimine populaarne ka Eestis. Vilditud villast saab valmistada kauneid ja isikupäraseid ehteid, vaipu, kaunistada rõivaid ning teha lastele toredaid mänguasju. Villast esemed on looduslikud ja soojad ning rahustava ja raviva toimega. Viltimist võib proovida igaüks. Alla tutvustas ja näitas meile ka oma valmistöid. Me ahhetasime ja olime vaimustuses! Need soojad ja kaunid käsitööesemed on hea mõte ainulaadsete kingituste loomiseks! Alla näitas ka meile oma töövahendeid ning jutustas nõelviltimise tehnikast ja näitas töövahendeid. Kohtumine oli mitmekülgne ja imetore. Irina Tšertkova, keeleklubi külaline
1 Comment
Viies õppekäik
Meie eelviimane õppekäik oli 28.jaanuaril 2019 Vaba Lava Narva teatrikeskusse, kus me vaatasime Tallinna Linnateatri näitlejate mängitud etendust „Südames sündinud“. Meile väga meeldis eelmine teatrikülastus ja seepärast kõik ootasid huviga seda õppekäiku. „Südames sündinud” on dokumentaallavastus, mis põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldus- ja eestkosteperedest. Etenduse käigus saime palju uut infot ning mõned terminid nagu tugipere, kasupere, asenduskodu, eestkostja said selgemaks. Väga tore, et etendusel on ka subtiitritega ekraan, kust vajadusel saab lugeda näitlejate sõnu ning paremini sisust aru saada. Näidendi teksti autor on Andra Teede, kes kohtus Eesti inimestega, kes on astunud selle sammu, teinud midagi egoistlikku ja suuremeelset, mõne arvates mõistetamatut ja samas nii loomulikku. Lapsendajad ning hooldus- ja eestkostepered jagasid oma kõige salajasemaid ja erilisemaid lugusid ning need lood olidki nüüd laval. Kolm näitlejat rääkisid, kuidas nad hakkama saavad, milliseid raskusi on vaja ületada, mida peaks teadma enne lapse perekonda võtmist. Ja loomulikult jagasid nad lapsevanemaks saamise rõõme, sest tegelikult on rõõmu kõige rohkem kui peres kasvavad lapsed. Huvitav oli kuulata ka laste kommentaare oma elust ja tunnetest ning kogemusest elada uues peres. Kõik kuuldud lood olid väga südamlikud ning panid kaasa elama. Suur üllatus oli etenduse lõpus, kui üks 100aastane naine rääkis oma elust ning laulis talle lapsepõlvest meelde jäänud laulu. Kõik klubilised jäid teatrikülastusega rahule ning koduteel rääkisid ja muljetasid nähtust-kuuldust. „Südames sündinud” on lavastus vanematest ja nende lastest, armastusest ja hoidmisest, kokku saamisest ja kokku kasvamisest, mis paneb mõtlema ja haarab kaasa. Tänan eestvedajaid pakutud võimaluse eest! Kahekümnes kohtumine Kahekümnes kohtumine toimus 22. jaanuaril 2019. a. Tegime ülevaate värsketest möödunud ja selle nädala uudistest. Rääkisime sellest, mis on uudistest kõige rohkem meelde jäänud. Kõigile jäi eriti hästi meelde uudis „Kas koolipäev peaks algama kell 9?“. Me arutasime, kas see toob kaasa rohkem inimestele ebamugavusi või mugavusi? Arutelu tulemusena otsustati, et kõik sõltub perede elukorraldusest. Vaatasime videolõike hommikusest TV-saatest. ETV külaline oli ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. Uudiseks oli 2019. aasta Eesti puu - kibuvits. Saime teada, et Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud kibuvitsad. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, mis on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud. Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu. Ajakirja Eesti Loodus toimetus on aasta puud valinud alates 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, mis on samuti sagedamini põõsas kui puu. Kultuuri saatest „OP“ me saime tutvuda ajakirjanik Marko Reikop'iga. Ta on maniakaalne kultuuri tarbija, tema sõnul. Talle meeldib käia Sankt-Peterburgis ja Eestis asuvates teatrites. Ta istub ainult heade kohtade peal: neljas rida on maksimum. Pärast saate vaatamist me vestlesime teiste klubi- liikmetega ja avastasime, et iga klubiliige ja külaline käis Sankt-Peterburgis asuvas teatris vähemalt 1 kord oma elus. Kohtumise teises osas toimus tutvumine uue töömaterjaliga. Me tegelesime tabelis „2019. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus“ toodud andmete analüüsimise ja info kogumisega. Tabelist saime teada, et 2019. aasta koosneb 253 tööpäevast ja 2018 töötunnist. Aastas on 12 püha (neist vaid 8 tööpäeval) ning 4 lühendatud tööpäeva. Kõigile väga meeldis kohtumise viimane osa. Esialgu me lugesime ebatavalised ja naljakad lausediseseisvalt läbi. Näiteks: suslik suskas susped sussi sisse sooja. Töömaterjalis oli 16 lauset. Pärast seda me koostasime koos teiste klubiliikmetega oma uue naljaka lause: suurepärane sitane suitsuvorst sattus sugulasele suhkruga suhu, siis selgus saatusliku saledama susliku südamesoov-saada saksaks. Kohtumine oli hariv ja lõbus. Irina Tšertkova, keeleklubi külaline Üheksateistkümnes kohtumine Meie keeleklubi kohtumine toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja algas suurepärasest sündmusest: ungari noore kunstniku Henrik Martini näituse „Vidya“ avamisest. Näitus jääb avatuks 28. veebruani. Näituse avamine toimus kolmes keeles: ungari, eesti ja vene. Me saime teada, et oma töödes käsitleb Henrik Martin ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest. Ta keskendub inimese eksistentsi uurimisele. Pildid olid ebatavalised: nendel on selgelt joonistatud ainult silmad. Inimesed peaksid ise mõtisklema kuju üle. See oli huvitav, õpetlik ja hariv. Keeleklubi teise osa viisiime läbi kolledži ruumis 307, kus rääkisime viimastest uudistest, näiteks, et eesti õigekeelsussõnaraamat tähistab sellel aastal oma 100 aasta juubelit uue väljaandega. Sel puhul esitletakse uut raamatut „Eesti õigekeelsussõnaraamat, ÕS 2018“ ja esimest ÕSi ehk 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Sõnaraamatus on 2600 uut sõna. Otsustasime, et see on tähtis sündmus kõikidele, sest keel muutub pidevalt, ilmuvad uued sõnad. Samuti kuulasime keelesäutsu „Kes saatis saadiku?“. Selle loo ajal selgitati, mida tähendab sõna „saadik“ ja kuidas sellest erinevates lausetes aru saada. Arvan, et need saated on meile kasulikud ja me peaks neid rohkem kuulama ja siis sisust rääkima, et täpselt kõigest aru saada. Keeleklubi järgmises osas kohtusime Natali Happoneniga, kes on Change Partners OÜ projektijuht. Ta rääkis endast: kus ta on elanud ja elab, töötanud ja töötab, millega tegeleb praegu jpm. Ta on väga avatud ja meeldiv inimene. Oli huvitav teada saada, et Natali tegeleb koertega, ta on koerte kasvataja ning väga huvitavalt jutustas koerte dressuurist. Saime aru, et see on väga raske protsess. Esimene kord ma kuulsin sõna „agility“. See on koertesport, kus koerad võistlevad takistusraja läbimises: just see ala on Natali hobi. Huvitav oli teada saada ja video vahendusel näha, et selle võistluse eesmärgiks on arendada koera liikuvust ning kontakti koerajuhiga. Lisaks sportlikule vormile nõuab agility koeralt ka sotsiaalsust ning soovi omanikuga koos tegutseda. Antud info oli minu jaoks hariv, sest mul on koer ning Narvas on koerteklubi „Lucky“, kus koeri ka õpetatakse, aga see toimub teisiti. Kohtumine oli tore! Kaheksateistkümnes kohtumine Meie kohtumine toimus 08.01.2019 teemal Töö. Seekord meie kohtumine algas natuke ebatavaliselt. Meie õpperuum oli hõivatud teise ürituse poolt ning meie alustasime kohtumist kõrvalolevas väiksemas õpperuumis 303. Alguses esitasime teineteisele küsimusi oletamise kujul töö, hariduse, kogemuste ja enesetäiendamise teemal. Oli päris naljakas, sest klubilised püüdsid välja mõelda ebatavalisi olukordi või nimetada naljakaid fakte. Siis meie õpperuum sai vabaks ja meie kolisime sinna ümber ning otsustasime teha kohvipausi jooksvalt. Vaatasime videolõike hommikusest TV-saatest TEREVISIOON ning vestlesime uudistest. Seal oli huvitav süžee troopilisest viljast jaca, mis on muutumas populaarseks meie toidulaual. Enne keegi meist sellest viljast ei olnud kuulnud. Jaca viljad kasvavad kuni meetri pikkuseks ja kaaluvad umbes 50 kg. Noored viljad praetakse ja hautatakse nagu köögiviljad, küpsed viljad süüakse nagu puuviljad. Noored viljad on meil saadavad ainult konserveeritud kujul ja neid võib kasutada roogades liha asemel. See on küll ebatavaline, et puuvili maitseb kui liha, aga nii mõnelgi klubilisel tekkis huvi see uus vili ära proovida. Teiseks uudiseks oli see, et 2019. aasta Eesti linnuks on kuulutatud öösorr. Öösorr on väikene lind tagasihodliku värvusega, päeval ta magab, öösel lendab ja püüab putukaid. Öösorr armastab soojust. Talveks lendab ta Aafrikasse. Öösorri häält võib kuulda soojadel suvistel öödel ja ta kõlab nagu konna krooksumine. Kolmandast saatelõigust me saime teada, et 2019. aastal tähistatakse 100 aastat, kui eesti keel omandas riigikeele staatuse ja seepärast seda aastat loetakse eesti keele aastaks. Rääkisime sellest, et keelt peab kaitsma, sest viimasel ajal kasutatakse kõnes liiga palju ingliskeelseid sõnu, just noored.. Kohtumise viimases osas me arutasime lühidalt milline võiks olla meie keeleklubi ajaleht. Iga osaleja pakkus oma rubriigi ja rääkis sellest, mida võiks seal kirjutada. Lisks vaatasime, lugesime ja sirvisime ajakirja TradeHous ning vestlesime loetust. Kohtumine oli tore ja asjalik. Seitsmeteistkümnes kohtumine Käes on uus, 2019.aasta ja kohe kolmanda päeva pärastlõunal toimus meie esimene kohtumine keeleklubis. See kohtumine toimus Narva Külastuskeskuse ruumides, kus veel vanal aastal töötas üks meie klubi liikmetest. Alguses soovisime teineteisele toredat ja õnnelikku uut aastat ning vestlesime uusaasta vastuvõtmisest, vahetasime muljeid meie linnas toimunud üritustest. Saime teada, et üks meie liige vahetas töökoha ning soovisime talle edu. Siis algas meie tutvumine külastuskeskusega. Me saime teada, et Narva Külastuskeskus on Eesti turismiinfot vahendav täiendavate klienditeenindusfunktsioonidega turismiinfokeskus ja seal töötab 4 inimest. Külastuskeskuses on 4 erinevat ja kaasaegselt sisustatud ruumi, millest üks asub keldris. Narva Külastuskeskusse tulevad inimesed, kes soovivad saada infot ja abi tekkinud turismiküsimuste kohta, mis eelkõige on suunatud majutamise, toitlustamise, vaba aja veetmise, transpordi ja muu turismialase info kättesaadavuse kohta. Lisaks saab sealt osta suveniire ning võtta tasuta reklaamvoldikuid. Huvitav oli kasutada elektroonilisi giide ja tutvuda seal oleva infoga. Paarides lugesime infot ja kavandasime reisi sihtkohta, et hiljem tutvustada see teistele. Pärast ringkäiku korraldati meile viktoriin kuuldud info kohta. Kohtumise teises osas me jutustasime klubilistele oma koostatud reisiplaanist ja vastasime nende küsimustele. Kasutades voldikuid eesti keeles soovitasime erinevaid üritusi, kus on tore aega veeta koos pere, sõprade, tuttavate, aga ka kolleegidega. Kohtumise lõpus tõmbasime loosiga ühe toitlustusasutuse nimetuse ja kavandasime selles oma asutuse uusaastapeo. Mängisime läbi erinevaid rollimänge: tellin ruumi, viin ürituse läbi, olen korraldaja jt. Aeg kohtumisel lendas kiiresti ning väga põnev oli kohtuda klubilistega uues kohas. Veel tähtis info on see, et keskuses jagatakse tasuta infomaterjale, linna kaarte, infot ürituste kohta jms enam kui kümnes keeles. Narva Külastuskeskus asub kesklinnas, Peetri platsil piiripunkti lähedal. |
Eestvedajad
Inguna Joandi ja Riina Vohta Arhiiv
February 2019
|