Kahekümne neljas kohtumine Meie keeleklubi viimane kohtumine leidis aset restoranis Pärl, sest otsustasime veeta viimased tunnid reaalse elu olukorras. Kõigepealt tutvusime eestikeelse menüüga, küsisime ettekandjalt nõu roogade koostisosade kohta. Pärast valis igaüks endale meelepärase roa ja soojas vestlusringis vahetasime muljeid poole aasta jooksul toimunu kohta. Osalejad avaldasid arvamust, mis meeldis ja mis oli alguses raske. Vestlesime ja tuletasime meelde keeleklubis käinud külalisi ning nendega koos veedetud tegevusi. Kõige meeldejäävam oli kunstniku ja apteegi juhataja kohtumine, sest saadi teada palju uut ning joonistamiskogemus üllatas paljusid. Klubilised avaldasid seisukohta, et neil kadus keelebarjäär ning nüüd julgevad nad rohkem kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Tulevikuks sooviti rohkem pöörata tähelepanu igapäevaelus ettetulevatele fraasidele, sest paljud on võimelised jutustama kino või lavastuse külastamisest ning ümber jutustama nähtu sisu, kuid kõige raskem on väljendada oma arvamust või kirjeldada seda, mida tehakse igapäevaselt. See oli tore soovitus eestvedajatele. Kohtumise teises osas meenutati nähtud teatrietendusi ja kõigil oli hea meel selle üle, et nüüd on meie linnas veel üks kultuuriasutus, kus rohkem tegevusi on eestikeelsed. Pärast vahetasid klubilised veel muljeid oma eraelus toimunust. Saime teada, et ühel olid lapsed ostnud uue korteri ning ta käis nädalavahetusel soolaleivapeol, teine oli täiendanud oma kollektsiooni soovitud esemetega ning nüüd tegeleb rohkem oma harrastusega. Mõnusas vestluses selgus, et kõigil on kahju, et nii tore ja sõbralik ajaviide lõpeb, sest teisipäevased õhtupoolikud uute tuttavate seltsis olid põnevad ja asjalikud. Kuues õppekäik See oli meie klubi viimane õppekäik. Väga kahju! See õppekäik koosnes kolmest erinevast üritusest. Me külastasime Vaba Lava teatrikeskust Narvas, Tartu Ülikooli Narva Kolledźis toimunud filmi esilinastust ja Raadio 4 Narva stuudiot. Vaba Lava ruumides viis õppekäigu läbi üks meie klubi liikmetest, kuna nüüd töötab ta seal. Õppekäigu alguses kuulsime veidi hoone ajaloost, pärast käisime teise korruse saalides, näitlejate ruumides ning vaatasime teatrikeskuses asuvat hostlit. Huvitav oli näha suures saalis asuvaid istmeid, sest need on väga kaasaegsed ja neid saab väga kergelt kokku panna, ühe nupuvajutusega, ja see ruum muutub suureks saaliks. Meeldiv oli ka ruumide värvivalik, sest iga ruum oli oma värvi: roheline, must, kollane, punane. See muutis maja palju hubasemaks. Õppekäigu teises osas saime ülevaate ka maja eesseisvatest üritustest ja külalisetendustest, mis äratas klubilistes huvi ning tekkis soov ka tulevikus siia majja veel tagasi tulla. Tartu Ülikooli Narva Kolledźis toimus dokumentaalfilmi „Narva hing: tuumalinn Narva“ esilinastus. Huvitav on teada saada oma kodulinna ajaloost inimeselt, kes on ise selle ülesehitamises osalenud. Sellel üritusel osalesid nii filmi tegelased kui ka Fredi Tomps, kes on arhitekt ja sõjajärgse Narva restaureerija. Film oli kakskeelne ja kajastas nii ajalugu, st enne sõjaaegset arhitektuuri kui sõjajärgset, ja ka tänapäeva elanike seisukohti. Peamiseks probleemiks oli meie linna makett, mida ei teata kuhu paigutada, et see oleks kõigile soovijatele nähtav. See üritus oli väga põnev ja hariv. Õppekäigu viimane osa oli Eesti Raadio 4 Narva stuudios, kus meie tuntud reporter ja ajakirjanik jutustas oma tööst ja tegemistest, saadete ja nende sisu valikust ning meediakanalite igapäevaelu probleemidest. Tore, et ta esitas ka meile küsimusi ning kommenteeris meie seisukohti oma vaatenurgast, selgitas, miks ja kuidas on raadios. Kõik olid väga huvitunud, vestlus kujunes harivaks ning me julgelt esitasime küsimusi ja avaldasime meelt. Viimane õppekäik oli väga tore ja huvitav. Kahekümne kolmas kohtumine 12. veebruaril 2019. a toimus meie keeleklubi viimane kohtumine Tartu Ülikooli Narva kolledži hoones. Kohtumise alguses rääkisid klubilised oma kogemustest kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Üks naine koostas kaebuse oma sõiduki remondi kohta, teine naine kasutas eesti keelt õigusaktidega tutvumisel, kolmas naine - turismimessil TOUREST 2019, mis toimus Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Tegime ülevaate värsketest möödunud ja selle nädala uudistest. Vaatasime videot, kuidas Freestyle-suusataja Kelly Sildaru suutis USA WORLD CHAMPS võistlusolukorras kolm korda ümber oma telje keerelda, mida ta polnud kunagi varem isegi harjutanud. Tänu triki switch 1080 õnnestumisele teenis Sildaru oma karjääri esimese medali täiskasvanute MMil. Sildaru on 17. veebruaril 2002. a sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on tema isa, Tõnis Sildaru. Sildaru on esimene eestlasest vigursuusatamise maailmameister. Üks klubi liige avaldas meile oma sügavat muljet külastatud Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali kohta ning jutustas sellest, et memoriaal asub Tallinnas Pirita tee ääres. Memoriaal avati 23. augustil 2018.a. Nimememoriaali on kantud nende Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku režiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või vangistatuna või küüditatuna vangistuses või asumisel surid. Siin on üle 22 000 nime. Meie klubiliige leidis isegi oma sugulaste nimed. Kohtumise teise osa teema oli „Muusika ravib“. Arutleti küsimusi: kas muusika võib ravida? Mis on muusikateraapia? Tegime järelduse, et muusika mõjutab meie emotsioone, leevendab stressi ja valu, vähendab ärevust, on raviks depressiooni korral, aitab lõõgastuda, parandab tähelepanuvõimet, tugevdab immuunsüsteemi, alandab vererõhku, tõstab tuju, aitab väljendada tundeid ja teeb palju mud head. Muusikateraapia on väga mitmekesine ning seda võib rakendada kõikides tervisega seotud valdkondades. Teaduslikult on tõestatud järgmist: muusika mõjul muudab vesi oma struktuuri. Kauni muusika läheduses moodustavad külmutatud vee molekulid ilusaid kontuure, korrapäraseid vorme ja pitsilisi mustreid. Samas moodustab vesi, mille kuuldekauguses oli kakofoonilisi helisid, vormituid, tumedaid ja seest tühje kristalle. Kohtumise lõpus kuulasime Ivo Linna laulu „Suur Loterii“ ja 1996. aasta eurolaulu "Kaelakee hääl", mille esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Mängisime mitu fantaasiamängu. Mängimise käigus saime teada palju uusi sõnu. Aeg kohtumisel lendas kiiresti. Kurb oli kohtuda klubilistega eelviimane kord. Irina Tšertkova, külaline .Kahekümne teine kohtumine
Meie kohtumine toimus teemal „Kaunid kunstid. Teater. Muusika“. Kohtumise alguses tutvustasid meie eestvedajad eesseisvaid plaane, viimaseid kohtumisi ja õppekäiku. Vestlesime oodatavatest tulemustest ning vahetasime muljeid, mida sooviksime näha ja kuulda viimasel õppekäigul. Klubilised rääkisid ka oma viimastest kogemustest kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Siis tuli klubisse külla üks eesti keele õpetaja, kes aktiivselt hakkas meiega mängima erinevaid keelemänge. Tore oli mängida nii rühmas kui paaris ja kasutada eesti keeles erinevaid fraase. Keelemängud olid väga põnevad: fantaseerisime õpetaja poolt ette antud sõnade seletust, mõtlesime erinevate asjade ja esemete peale ning otsisime vastuseid antud küsimustele. Küsitluse käigus saime teada palju uut informatsiooni oma kaaslaste kohta. Mäng, mis mulle meeldib ja ei meeldi, tekitas palju elevust ja naljakaid situatsioone. Kuna rühmas on ainult naised, siis selgus, et peaaegu kõigile ei meeldi teha koduseid töid, eriti süüa valmistada. See mäng aitas paremini kasutada oma kõnes õigeid ma- ja da-infinitiivi vorme. Huvitav oli ka fantaasiamäng, kus oli vaja välismaalasele seletada, milleks me nimetatud asju kasutame: prügiämber, põrandalapp, lillepott jne. Mulle meeldis rühmatöö, kui õpetaja nimetas, näiteks mis on punane, ja me pidime kirjutama sõnu. See tegevus pani meid mõtlema. Kohtumise käigus mängisime ka mitu liikumismängu. Kohtumise teises osas vahetasime muljeid külastatud kultuuriürituste kohta ning soovitasime klubilistele kontserte ja teatrietendusi. Veel rääkisime ka eelmisel kohtumisel kuuldud harrastusest – viltimine. See oli nii huvitav, et küsimusi oli ka seekord, et saada lisainfot. Meie eelviimane kohtumine oli väga tore ja lõbus. |
Eestvedajad
Inguna Joandi ja Riina Vohta Arhiiv
February 2019
|