9.kohtumine Seekord oli kohtumise teema pühad novembris: Isadepäev ja Mardipäev. Osalejatel oli vōimalus märkida meeste rolli laste kasvatamisel. Kōik koos otsustasime, et isa vōib olla lapse autojuht, hea sōber, lohutaja vōi isiklik sponsor. Vaatasime selle kohta plakatit ning jutustasime oma kogemustest. Pärast me vaatasime videot, kus tähistati isadepäeva. Lapsed tähistasid seda päeva koolis ja koos me laulsime laulu “Isadepäev”, mille autor on Kadi Pool. Oli tore kuulata isiklikke kogemusi mardipäeva tähistamisest. Palju infot me saime videost “Mardipäev koolis” ning klubilised jutustasid oma kogemustest tähistamaks seda eesti rahvakalendri tähtpäeva. Arutelu ja vestluse käigus tuli meelde hulk sõnu, mida me nii vähe kasutame. Läbi video rääkisime ka leivateost ning vestluse lõpuks selgus, et mardipäeva tähistamine võib olla ka hariv ja õpetlik. Tänasel kohtumisel oli ka ühe liikme pommitamine ja Astra vastas paljudele meie küsimustele. Eriti huvitav oli kuulata tema suvisest palverännakust Portugalis ja Hispaanias. Me ei tahtnud ära lasta Astrat ja küsisime ikka veel ja veel. See oli väga põnev. Meie eestvedajad kuulutasid meile head uudist, et varsti sōidame ekskursioonile Polaarmōisa. Ja nüüd me ootame seda kannatamatusega.
0 Comments
8.kohtumine – 30.oktoober Seekord rääkisime Eestist ja eestlastest ning meil käis külas noor väikeinvestor. Kohtumise alguses andsime tagasiside eelmisel kohtumisel tehtud paaristööst, kus kavandasime ühe ürituse ja tutvusime kolledźi fuajees näitusega. Paaristöö ajal lugesime infot, proovisime sellest aru saada ja pärast koostada ühe ürituse kava. Huvitav, et kõik pakutud võimalused olid väga erinevad. Kohtumise alguses tuli külla ka noor neiu, kes on pärit Narvast ja elanud väga erinevates riikides ning teab umbes viis keelt. Neiu tutvustas alguses end, siis aga vastas meie tavapärastele küsimustele ning rohkem pöörast tähelepanu keeleõppe vajadustele. Huvitav oli tõdeda, et just ekstreemolukorrad panid teda keeli õppima. Neiu oli valmistanud huvitava esitluse Eesti tuntud isikutest. Vestluse käigus saime lisateavet nende inimeste kohta, otsisime netist ka ise lisainfot, mis võiks huvi äratada. Minirühmades mängisime läbi intervjuu tuntud isikuga ja esitasime selle ka oma klubikaaslastele. Tore võimalus on tänapäeval internet ja meie eestvedajad leidsid kiiresti huvitavaid videolõike, milles esinesid meie kohtumise käigus kuuldud isikud. Tore oli teada saada, et väikeses Eestis on nii palju andekaid inimesi. Kohvipausi ajal saime vabas vestluses veel esitada küsimusi külalisele. Keeleklubi teises osas rääkisime halloweenist, inimsõbralikust elukeskkonnast ning tutvustasime klubilistele meie elukohas teostatud projekte. Tutvustustest selgus, et paljud sooviksid oma majade juures näha ilusaid puhkekohti, kus oma lastega saaks aega veeta. Kohtumise lõpus rääkisime eesseisvast õppekäigust, mängisime sõnaketimängu ja lõpetasime laused sõnakaartidel. Kõikide klubiliste ringis soovisime oma kaaslastele erinevaid soove uueks töönädalaks. 7.kohtumine – 23.oktoober 2018 Sellel kohtumisel rääkisime meie kodukohast kui elukeskkonnast, pöörasime tähelepanu erinevatele Eesti linnadele ja seal asuvatele vaatamisväärsustele. Kohtumine algas tavapäraselt meenutustest möödunud nädala tegemistest ja põnevatest ettevõtmistest. Ringvestluse käigus kogusime infot meie klubilistest ja täitsime ankeeti facebook. Info kogumine ja esitamine oli väga tore. Pärast vaatasime ilmaga seotud pilte ning rääkisime meie kliima kannapööretest, sest ilm praegu on väga muutlik. Uudiste rubriigis avaldasime arvamust kellakeeramisest, Euroopa kultuuripealinna valimistulemustest ning sellel nädalal toimunud hõimupäevadest. Saime klubi käigus väga huvitavat infot ja paljud klubilised rääkisid nendel teemadel oma kogemustest. Aktiivsele vestlusele järgnes mõnus kohvipaus. Pärast kohvipausi mängisime tegusõnakaartidega ja harjutasime nende kasutamist oma igapäevaelus. Tulid välja naljakad situatsioonid ja see tõstis meie tuju. Pärast töötasime väikestes rühmades, kus tõime välja meie kodukoha probleemid, tugevad küljed, vabatahtlike tegevusega seotud võimalusi ja ennetustöö võimalikke viise. Väga huvitav oli vestelda, arutleda ning teha omalt poolt ka ettepanekuid. Mõnusa vestlusringi lõpus laulsime laulu Kauge aeg ning sidusime laulus kõlanud mõtted oma eluga. Kohtumine oli tore ja hariv. Kuues kohtumine (16.10.2018) Täna oli kauaoodatud kohtumine meie keeleklubi liikmete ja toredate keeleklubi eestvedajatega. Meie kohtumine algas sellega, et meie juhataja Riina Vohta selgitas ja näitas, kuidas kirjutada kommentaare, aga meil tekkis niisugune probleem nagu «kinnitus, et me ei ole robotid» - tüütav mäng piltidega. Seejärel toimus klassikaline pommitamine. Aktiivselt me pommitasime Galinat erinevate küsimustega peamiselt töötamise ja puhkamise teemadel. Tegelikult pommitamine – see on üsna suurepärane viis selleks, et tunda inimest ja tutvuda tema eluga. Mulle jäid eriti hästi meelde uudised, millest me arutasime. Esimene teema oli Aasta õpetaja gala "Eestimaa õpib ja tänab". Vaatasime videot, kus Haridus- ja Teadusministeerium tänab aasta parimaid õpetajaid ning tublimaid õpilasi ja hariduselu sõpru. Pärast arutlesime Arvo Pärdi Keskuse avapidu ning ka vaatasime videot err.ee kaudu. Me kuulasime Heino Elleri muusikat ning meil oli võimalus nautida suurepärast teost„Kodumaine viis“. Muusika on tõeliselt nõiuslik. Meie külaline Hele Adamovitš mitmekesistas meie päeva ja korraldas palju huvitavaid mänge. Esiteks me töötasime vanasõnadega nagu „Kummikutega kummitus kummitas kummutis“, „Ära nuta, väike Villi, ära mängi piripilli!“ jne. See oli päris põnev meie jaoks. Teiseks me töötasime arvudega. Oli erinevad küsimused nagu „Mitmes?“, „Mitmendas?“, „Mitmendal?“, „Mitmega?“ jne ning meil tuleb õigesti vastata ja valida need arvud, mis meile kõige rohkem meeldisid. Teised pidusid tähelepanelikult kuulama ja märkima ära, millist numbrit nimetati. Samuti meie külaline valmistas meie jaoks huvitava viktoriini. Kõik klubi liikmed aktiivselt võtsid osa ning said paljud positiivseid emotsioone oma töös kohta. Viimane ülesanne oli üsna lihtne, mis oli seotud riietamisega. Meil olid pildid, kus oli kujutatud riideesemed. Otsustasime, kuhu panna ja kust võtta. Kokkuvõtteks võin öelda, et kohtumine oli eriti viljakas. Osalejate aktiivsus tõestas seda. Meie kohtumine algas ootamatu üritusega. Me läksime vaatama, mis toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledzi näitusesaalis. Seal oli huvitav rahvusvaheline akvarellimaalide näitus "Lehesadu", mille korraldaja: MTÜ Vesiroosi galerii. Näitus meeldis osalejatele väga. On rõõm teada saada, et 09. oktoober 2018. a on Riina nimepäev. Eestvedaja Riina Vohta võttis vastu meie õnnitlused. Pärast tegime ülevaate värsketest möödunud ja selle nädala uudistest. Rääkisime sellest, milliseid telesaateid on klubi liikmed vaadanud, milliseid artikleid on nad lugenud ning mis on neile uudistest kõige rohkem meelde jäänud. Arutlesime ajalehtedest ja telesaadetest saadud teavete üle ning jõudsime järeldusele, et tegelikult on eestikeelses meedias päris palju huvitavaid artikleid ja saateid, mida võiks keeleõppe eesmärgil lugeda, vaadata ja kuulata nt err.ee, postimees.ee jpm. Mulle jäi eriti hästi meelde haarav saatelõik, kus räägiti Banksy šabloonteosest "Tüdruk punase õhupalliga". Teos müüdi nädalavahetusel Londonis Sotheby'se oksjonimajas 1,14 miljoni euro eest maha, kuid pärast tehingu kinnitamist hävitas pilt ennast ise. Hakkas tööle raami sisse installeeritud paberihunt, mis teose vaid sekunditega ribadeks tõmbas. Meenutasime, et 1. oktoobril 2018. a toimus üle 150 tasuta kontserdi Rahvusvahelise muusikapäeva raames. Muusikapäev on maailmas ainulaadne hea tahte projekt, milles kõik sündmused on publikule tasuta. Muusikapäeva eriprogrammi “Igal lapsel oma pill” raames on lapsed saanud instrumendid EV 100. sünnipäevale pühendatud heategevusliku algatuse toel. Kohtumise järgmiseks teemaks oli Raimond Valgre elulugu ja looming. Saime teada, et Valgre oli Eesti esimesi levimuusikaloojaid, kes sai innustust 1920. aastate algul Eestisse jõudnud džässmuusikast. Valgrest on tehtud muusikaline eluloofilm "Need vanad armastuskirjad". Valgre suur armastus Leningradis elav inglise filoloog Niina Vassiljeva andis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile üle kolm kausta originaalkirjade ja fotodega, mille helilooja talle aastatel 1944–1949 saatis. Me kuulasime Raimond Valgre laulu "Saaremaa valss", mida laulis Georg Ots,selgitasime ja tõlkisime laulusõnad ning laulsime „…Oh, keeruta, lennuta linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuuööl...“ Lõpuks saime tutvuda ka keeleklubi eestvedaja hobiga. Meile väga meeldis see, mida Inguna Joandi rääkis meile oma harrastusest: pizza valmistamine. Irina Tšertkova, keeleklubi külaline Teine õppekäik Kuna keeleklubis käsitletav teema on haridus, siis otsustasime korraldada õppekäigu Tartu Ülikooli Narva Kolledźis, et rohkem teada saad hoonest, kus toimuvad meie kohtumised. TÜNKi töötaja väga huvitavalt ja asjalikult tutvustas maja, rääkis selle ajaloost ning viitas erinevatele detailidele, mis kaunistavad hoonet seestpoolt ning miks on kasutatud just selliseid mustreid. Saime teada, et auditooriumite kõrval asuvad sümbolid on eri värvi, sest see näitab, mis värvi on selle ruumi seinad. Kolledźis asub Muna kohvik. Ka see nimetus pole juhuslik, sest muna tähendab vanas kohas uut algust, see tähendab, et varem asus siin börsihoone, aga nüüd õppehoone. Huvitav oli kuulata sisehoovi väravaid puudutavat teavet, et need väravad on ameerikast eesti juurtega abielupaari töö (kui ma sain õigesti aru) ja tähendab inglise keeles narvat. Nägime ka kaevu, mis varem, vana börsihoone aejal, asus ka seal. Keeleklubi liikmetel tekkis huvi kellamustrite vastu ja selgus, et need on kopeeritud raekoja hoone ornamentidest. Ekskursiooni käigus saadi palju huvitavat ja kasulikku teada. Õppekäigu teine pool oli töisem, sest tutvusime kolledźi fuajee väljapanekuga ja töötasime rühmades, et mõelda välja võimalikku üritust ja reklaamida seda. Kogu õppekäik oli asjalik ja informatiivne, me saime teada palju kasulikku infot enda jaoks, mida tulevikus kindlasti kasutame. Jälle on nädal möödunud ja meie keeleklubi liikmed tulid taas kohtumisele. Sellel korral oli kohtumise teemaks “Haridus. Elukestev õpe”. Alguses vestlesime meie liikmete eesti keele kasutuse võimalustest tööl, vabal ajal ja lastega õppimisel. Siis tuli meie kohtumisele noor eesti keele õpetaja, kes rääkis oma haridusteest, me esitasime talle erinevaid küsimusi ning saime teada, et väga hea on igapäevarutiinist puhata millegagi tegeldes, eriti käsitööga. Meie külaline pööras tähelepanu ka elukestvale õppele ning tõi näiteid noorte eelistustest. Pärast jutustas ta oma harrastusest scrapbooking ning pakkus meil proovida valmistada ebatavalist pildiraami selles tehnikas. Kõik klubi liikmed olid aktiivselt töös ning meeleolu oli tore. Käelisele tegevusele järgnes kohvipaus. Pärast vestlesime möödunud nädala uudistest ja saime teada huvitavatest tegevustest, mis toimusid meie linnas: teatrietendus, kohtumine peapiiskopiga, lapitööde näitus, silmufestival jms. Pärast rääkisime eesseisvast õpetajate päevast ning ringvestluses jutustasime teineteisele meeldejäävamast õpetajatepäevast meie elus. Kohtumine lõppes lauluga “Pärlipüüdja”, kus täitsime laulusõnades lünki, arutlesime laulu sisu üle ning proovisime ühislaulmist. Kohtumine lõppes vestluse ja tugisõnade esitamisega esimesest õppekäigust.
Meie esimene õppekäik oli Tartu Ülikooli Narva Kolledźi näitusesaali ja koosnes kahest osast. Õppekäik oli ootamatu, kuna Narvas toimusid kirikute päevad ja selle raames oli korraldatud kohtumine peapiiskop Andres Põderiga. Alguses ta rääkis oma eluteest ja tegemistest, siis peatus Rooma paavsti külaskäigul Eestisse. Hiljem jutustas peapiiskop usust ja usu rollist inimese elus, tõi välja mõtteid meie elust: haritud inimene küsib häid küsimusi õigel ajal; inimene on oma valikutes kitsalt kinni; planeet süüakse paljaks; mida suuremaks läheb teadmistering, seda suuremaks muutub teadmatus jpm. Tore oli, et ta selgitas oma mõtteid ja tõi näiteid elust. Kohtumisele oli tulnud ka kooliõpilasi, kes olid aktiivsed küsijad. Pärast kohtumist oli kohvipaus, mille ajal said soovijad veel isiklikult küsimusi esitada. Samas näitusesaalis oli üleval tore lapitööde näitus, mida saime pärast ka külastada. Õppekäigu teine pool oli planeeritud järgmisele päevale, kui me külastasime lapitööde näitust ja kohtusime mõnede tööde autoriga. See näitus oli rahvusvaheline ja pühendatud Balti riikide 100.sünnipäevale. Tööd mida nägime olid väga ilusad ja värvilised. Vestluses klubilistega proovisime tõlkida lapitööde nimetused eesti keelde, avaldasime oma arvamuse nähtust ning rääkisime värvidest. Näitus ja kohtumine autoriga jättis sügava mulje ning uskumatu, kui ilusaid asju saab riidematerjalist valmistada. Mõnedel klubilistel tekkis huvi osta endale niisugune töö. Teisipäeva pärastlõunal toimus meie keeleklubi kohtumine ja me rääkisime hariduse teemal. Kohe klubi alguses tuli külla Virumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja. Kõigepealt rääkis ta endast ja siis pommitasime me teda erinevate küsimustega hariduse teemal. Toredad olid mängud, mida viis läbi meie külaline, kus pani meid eesti keeles arvutama ja oma mõtteid välja ütlema. Seejärel oli meeldiv kohvipaus. Pärast kohvipausi rääkisime viimastest värsketest uudistest nii Narvas kui Eestis. Töötasime rühmades ja vahetasime muljeid. Saime teada uuest festivalist, Rooma paavsti Eesti külastusest, valgusfestivalist ning uuest ID-kaardist. Väga kasulik oli vaadata ka videolõike nendel teemadel. Selle kohtumise jooksul saime teada palju uusi sõnu, mida tulevikus saab oma kõnes kasutada. Kohtumise lõpus tuletasime meelde eelmisel kohtumisel lauldud laulu ning seostasime laulus kirjeldatut oma elukogemustega. Teise kohtumise lõpus kuulasime uut laulu ja täitsime lüngad laulusõnades. Kohtumise aeg sai kiiresti läbi ja lahkusime väga positiivsete mõtetega. Meie keeleklubi teine kohtumine oli teemal „Tutvumine“. Alguses küsitlesime üht klubi liiget. Esitasime talle küsimusi tema hariduse, töö ja harrastuse kohta. Tore oli lähemalt tutvuda oma klubi liikmetega. Siis täitsime ankeete ja tuletasime meelde esimesel kohtumisel tehtut. Pärast vestlesime uudistest ning saime teada, et varsti tulevad uued rahakupüürid. Vaatasime-kuulasime uudiseid selle kohta. Meie kohtumisel käis ka külaline, kelleks oli MISA keeleõppe vanemspetsialist. Ta jutustas meile keeleklubide toimumisest ning vastas meie küsimustele. Siis toimus kohvipaus ja erinevad huvitavad tegevused, milles saime lähemalt tutvuda meie keeleklubi liikmetega. Laulsime laulu „Kauges külas“. Väga kasulik oli töö erinevate tegusõnadega, esitada küsimusi ja avaldada oma arvamust. Kohtumise aeg möödus kiiresti ja oli väga kasulik. |
Eestvedajad
Inguna Joandi ja Riina Vohta Arhiiv
February 2019
|