Üheksateistkümnes kohtumine Meie keeleklubi kohtumine toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja algas suurepärasest sündmusest: ungari noore kunstniku Henrik Martini näituse „Vidya“ avamisest. Näitus jääb avatuks 28. veebruani. Näituse avamine toimus kolmes keeles: ungari, eesti ja vene. Me saime teada, et oma töödes käsitleb Henrik Martin ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest. Ta keskendub inimese eksistentsi uurimisele. Pildid olid ebatavalised: nendel on selgelt joonistatud ainult silmad. Inimesed peaksid ise mõtisklema kuju üle. See oli huvitav, õpetlik ja hariv. Keeleklubi teise osa viisiime läbi kolledži ruumis 307, kus rääkisime viimastest uudistest, näiteks, et eesti õigekeelsussõnaraamat tähistab sellel aastal oma 100 aasta juubelit uue väljaandega. Sel puhul esitletakse uut raamatut „Eesti õigekeelsussõnaraamat, ÕS 2018“ ja esimest ÕSi ehk 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Sõnaraamatus on 2600 uut sõna. Otsustasime, et see on tähtis sündmus kõikidele, sest keel muutub pidevalt, ilmuvad uued sõnad. Samuti kuulasime keelesäutsu „Kes saatis saadiku?“. Selle loo ajal selgitati, mida tähendab sõna „saadik“ ja kuidas sellest erinevates lausetes aru saada. Arvan, et need saated on meile kasulikud ja me peaks neid rohkem kuulama ja siis sisust rääkima, et täpselt kõigest aru saada. Keeleklubi järgmises osas kohtusime Natali Happoneniga, kes on Change Partners OÜ projektijuht. Ta rääkis endast: kus ta on elanud ja elab, töötanud ja töötab, millega tegeleb praegu jpm. Ta on väga avatud ja meeldiv inimene. Oli huvitav teada saada, et Natali tegeleb koertega, ta on koerte kasvataja ning väga huvitavalt jutustas koerte dressuurist. Saime aru, et see on väga raske protsess. Esimene kord ma kuulsin sõna „agility“. See on koertesport, kus koerad võistlevad takistusraja läbimises: just see ala on Natali hobi. Huvitav oli teada saada ja video vahendusel näha, et selle võistluse eesmärgiks on arendada koera liikuvust ning kontakti koerajuhiga. Lisaks sportlikule vormile nõuab agility koeralt ka sotsiaalsust ning soovi omanikuga koos tegutseda. Antud info oli minu jaoks hariv, sest mul on koer ning Narvas on koerteklubi „Lucky“, kus koeri ka õpetatakse, aga see toimub teisiti. Kohtumine oli tore!
0 Comments
Leave a Reply. |
Eestvedajad
Inguna Joandi ja Riina Vohta Arhiiv
February 2019
|