Toimus 19.01. Sellel pisut nukral, aga samas pidulikul ja lõbusal kohtumisel võtsime kokku oma klubi töö 6 kuu jooksul. Mängisime sõna- ja muid mänge, mille kaaslased olid ette valmistanud. Eestvedajad tänasid kõiki aktiivseid klubi liikmeid( need olime loomulikult me kõik!) tänukirja ja toreda taimeteega. Eestvedajatele kingiti kaunid lilled ja käsitööšokolaad. Tänasime üksteist, meenutasime eelnevaid kohtumisi. Arutasime, kuidas edaspidi eesti keele ja kultuuri tundmaõppimisega jätkata. Kuna seltskond oli suurepärane, siis omavahel jätkame kindlasti suhtlemist. Juba 26.01 saamegi kokku, et minna üritusele, kuhu kutsus meid Soome Instituut. Vestlesime erinevatel teemadel, sõime ja oli õdus koosviibimine. Kõigil oli kurb, et keeleklubi läbi sai. Klubi pakkus osalejatele palju rõõmu, julgust ja teadmisi. Suur tänu Integratsiooni Sihtasutusele, Change Partners OÜ-le, meie külalistele ja eestvedajatele!
Rakvere 2 keeleklubi liikmed
0 Comments
Toimus 12.01. Rändasime edasi eesti kirjanduse ja ajaloo radadele. Selleks olid juhendajad valinud meile vaatamiseks Hardi Volmeri filmi" Elavad pildid". See oli ajalooline armastusfilm, kus võeti kokku Eesti ajaloost umbes 100 aastat.
Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strandmanni majja Tallinna vanalinnas aastal 1908. Ainus, mida ta kindlalt teab, on see, et ta ema oli eesti soost teenijatüdruk. Kõik muu selgub elu käigus ning elul, mis kulgeb läbi sajandi, on Helmi jaoks mõndagi varuks. Selles majas ta rõõmustab ja kannatab, pettub. Siin kasvab ta üles koos noorhärra Erikuga ning ootab oma suure armastust. Sama maja allkorrusel elab kinomehaanik Julius, kes ei ole Helmi suhtes sugugi ükskõikne. Loomulikult ulatuvad majja ka ajaloo suured sündmused. Helmi kodu jõuab olla kord saksa salong, kord revolutsioonimuuseum, kord töölisklassi ühiskortergi. Vabaduse saabudes hakkavad maja ümber sebima kinnisvarasulid. Heitlikes aegades püsivad muutumatuna vaid kinosaal, mis elavaid pilte ekraanile paiskab ning Juliuse armastus Helmi vastu. Hoolimata pisut jahedast ruumist möödus 23., eelviimane kohtumine linnutiivul ja igaüks läks filmi lõppedes erinevate muljetega koju. Nukker, et klubi lõppema hakkab. Nataša Toimus 5.01. Rääkisime edasi naisluuletajatest eesti kirjanduses. Kui L. Koidula nimi oli meile kooliajast tuttav ja paljudel meeles, siis Anna Haava, Marie Under ja Betti Alver äratasid meis suurt huvi. Kuulasime nende luulet ja laule, mis on loodud luuletuste sõnadele. Oli ilus ja rahulik kohtumine, sobiv talvemeeleoludega.
Tatjana Toimus 29.12 väikese üllatusega juhendajatelt. Nimelt suundusime me kohtumise esimeses pooles Rakvere Keskraamatukokku, kus külastasime põnevat tekstiilinäitust disainer Liivi Leppikult. Esitletud oli paljudes värvides kolmemõõtmelisi kivikangaid ja erinevates kombineeritud tehnikates tekstiilpilte.
Hiljem nautisime raamatukogu saalis aastalõpukontserti. Trio Didalli on kolmest kandlemängijast-õpetajast koosnev ansambel. Hedi Viisma, Gerda Pärnaku ja Külli Org elavad üksteisest kaugel, aga neid seob suur sõprus ja armastus muusika, eriti kandlemuusika vastu. Nad on üksteise õpetajad, õpilased ja toetajad. 2021. aasta viimastel päevadel saadi taas kokku Rakveres, kus on ükskord juba kontserdiga rahva ette astutud. Kavas olid lood muusika eri valdkondadest: esitati klassikalist muusikat, levimuusikat, rahvamuusikat, jõululaule. Saime teada ka kromaatilisest kandlest, selle heliulatusest, keelte arvust. Esitasime ka ise küsimusi. Pärast kontserti suundusime tagasi klubisse, kus eestvedaja Vilja alustas 20. saj Eesti mõjukamate naisluuletajate tutvustamist, selle huvitava teemaga jätkame ka uuel aastal. Marina Toimus 22.12. Tegime väikseid vahekokkuvõtteid klubi töö kohta, mida me teinud oleme, mis eriliselt meeldib, kas eesti keel on arenenud, kuidas ennast kodulinnas Rakveres tunneme jm. Klubilised tõid näiteks välja, et keelelist arengut on olnud küll, õpitud on uusi sõnu ja väljendeid. Eriti olid meeles sotsiaalmeediaga seotud sõnad. Rõhutati, et üks asi on keeleline areng, kuid olulisem põhjus, miks me siin oleme, on eesti kultuuri tundmaõppimine, ühine koosolemine ja erinevatel teemadel arutamine. Klubilistele meeldib, et teemasid on lahatud erineva nurga alt ja klubisse tulles kõik ei vaata, mis teema täna tuleb, vaid on avastanud, et hulga põnevam on end üllatada lasta.
Õnnitlesime ka sünnipäevalast, kelleks oli jõululaps Irina. Pärast seda istusime ühiselt ettevalmistatud suurepärasesse jõululauda, lunastasime kingitusi, naersime, laulsime ja tantsisime. Oli ilus kohtumine! Viktorija(külaline) Toimus 15.12. Meie külaliseks oli Inga Rebane, Töötukassa juhtivspetsialist ja sisekoolitaja. Tegelikult olime Ingaga tutvunud juba õppekäigul, aga kuna küsimusi ja jututeemasid oli rohkem, kui aeg laupäeval võimaldas, siis palusime energilise naise ka meie klubi kohtumisele. Inga rääkis alustuseks oma tööst. Arutlesime motivatsioonipuuduse üle, töö- ja eraelu piiride, arenemisvõimaluste, perfektsionismi üle. Olime kõik nõus, et tihti tegeleme ülemõtlemisega ja arvame, et teame, mida teised mõtlevad ja sellest tekivad pingeid. Leidsime, et ka tööl oluline on endale teadvustada, et olen stressis ja nüüd on tarvis aeg maha võtta, et olukord hullemaks ei läheks. Selleks tulebki leida pingete maandaja. Inga Rebane rääkiski sellest, kuidas ta jõudis töö kaudu oma hobi, käsitöö, juurde. Meil oli suur rõõm talle pilte näidata oma imelistest ehetest.
Liliana Toimus 11.12 Muinasjutulises Loomepisikus, kus meisterdasime jõuluehteid. MTÜs Muinasjutuline Loomepisik toimuvad töötoad, mis tegutsevad juba 5 aastat Inga Rebase ja Gristel Pärnamägi organiseerimisel ja juhendamisel. Muinasjutulise Loomepisiku tegemisi saab jälgida ka Facebooki vahendusel. Enamikule meist oli sellise vahva koht üllatuseks, aga seda toredam oli loomisrõõm. Töö oli väga põnev. Valmistasime erinevaid materjale ja tehnikaid kasutades jõuluehte. Minu jaoks oli üllatav, et värvimisel ei kasutanud me pintslit, vaid švammi. Sellega jäi pind nagu samet. Pärast lisasime isekuivavast savist ornamendid, mille tegemiseks kasutasime silikoonvorme. Tulemus oli imeline ja töö pakkus suurt rõõmu. Võib öelda küll, et oleme loomise pisikuga nakatunud! Leppisime kokku, et teeme pilte ehetest, mis on juba meie jõulupuude peal ja vaatame järgmisel kohtumisel.
Lilija 8.12 kohtumisel tegelesime rahaasjadega. Meie külaline Swedbankist, Liivi Funk, selgitas säästmise põhitõdesid, et Eesti inimeste finantsvõimed ja kohustused oleksid jätkusuutlikud ning finantskäitumine ei tekitaks probleeme nende rahaasjades. Küsimusi ja ka pisut vaidlust jätkus pikaks ajaks. Pärast kohvipausi rääkisime suurest külmast, oma eelmise nädala tegemistest ja õnnitlesime detsembrikuu sünnipäevalapsi.
Nataša 1.12 kohtumisel alustasime sotsiaalmeedia teemaga. Enne külastasime Rakvere Linnavalitsuses moodsa tantsu etendust "Olmeulmad: Sanctum textum*”*pühakude”, mis oli väga huvitav koreograafiline lavastus. Autorid olid loonud nelja esineja liikumisest ja häälest salapärasee ja visuaalselt kauni tantsu.
Hiljem jätkasime klubis. Me vaatasime, millised sotsiaalmeediad on olemas ja kes meist millist neist kasutab. Kõige rohkem tänapäeval kasutatakse Facebooki võrku. Arutlesime, millist kasutavad täiskasvanud ja millist kasutavad teismelised. Vestlesime teemal, millised on sotsiaalmeedia positiivsed ja negatiivsed küljed. Õppisime erinevaid sotsiaalmeedias kasutatavaid sõnu ja isegi vaatasime mõnda tänapäeval populaarset blogijat. Tund oli väga õpetlik ja tänu sellele meie eesti keel arenes. Kristina Meie 29.11 kohtumisel lõpetasime dokumentaalfilmi Arvo Pärdist. Filmis oli näidatud Arvo ja tema pere argipäevad, mulle hakkas silma, et peres kasutati suhtlemiseks peale eesti keele ka vene keelt ja veel kõlas inglise ja saksa keel suhtlemises muusikute ja lauljatega erinevates riikides. Näidati ka kroonika kaadrid, kus oli kuulda ka tema loodud muusikat, seal oli aru saada et tema looming on väga seotud jumalaga ja sügava jumalausku Arvo elus.
Mulle tundus, et tema reaalsuse tajumine on eriline, ta paneb tähelepanu pisiasjadele ja annab neile paljutähendusliku hinnangu ,näiteks palju aastad tagasi linnuväljaheide plekk jäetud vihikusse Küsimusele ja kui ma kõik kaotan Arvo Pärt vastab et siis ei ole tema elu midagi väärt....Väga sügavad mõtted. See film pani mind mõtlema üle asjade mille üle ei tahaks mõelda. Aitäh meie klubi eesvedajatele selle võimaluse tutvuda andeka kaasmaalasega ja tema loominguga. Kohtumine teine pool oli samuti huvitav, nimelt vaatasime parimaid pressifotosid nii Eestist kui välismaalt. Ütlus, et üks pilt võib kõneleda rohkem kui tuhat sõna vastab tõele, tõdesime kohtumise lõpul. Svetlana |
Eestvedajad
Ursula Einmann ja Vilja Messer
Categories |