Tallinna käik oli unustamatu. Luksus bussiga jõudsime Kadriorgu Kumu muuseumisse, kus me vaatasime Ado Vabbe näitust. Maalikunstnik Ado Vabbe on esimene avangardistlik kunstnik Eestis, ta eeskujuks on olnud ka Kandinsky. Näitus oli väga huvitav, kuigi algul tundus see igav.
Järgmine osa ekskursioonist polnud vähem meelelahutuslik - käsitöö tund. Me tegime avangardismi stiilis kotid. Mulle tõesti meeldis. Viimane osa oli näitus "Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst". Iidsed esemed saabusid Torinost. Me nägime päris muumiad, inimese ja kassi omad ning palju ilusaid asju. Me tegime meenutamiseks palju fotosid muuseumis. Loomulikult käisime kohvikus kohvil. Tänu Ursulale ja Tiinale oli kõik nagu alati super ja toredasti läks! Tatjana V
0 Comments
Tänase kohtumise stiili teema oli punane. Me olime väga tublid ja igaüks leidis enda garderoobist eseme vastavalt teemale. Särades, arutasime meie suhtumist punase värvi vastu. Selgus, et kõigile see värv väga meeldib, kuigi kantakse seda harva, siiski suurem osa meie seltskonnast naudib punast kui värvi loodusest. Seekord külastas meid matkaklubi instruktor Leho Lahtvee. Leho väga huvitavalt rääkis oma kogemustest kuu aega veedetud Hispaania palverännakust (Camino de Santiago). Rännak toimus 3 aastat tagasi kestvusega 40 päeva, selle aja jooksul oli jalgsi läbitud 1000 km, päevas sai tehtud keskmiselt 18-30 km. Loo saatel näitas Leho pilte ja tunnistusi oma rännakust. Kohtumise teises osas Leho õpetuse all harjutasime erinevate sõlmede tegemist. Lisaks saime teada, et palverändamist saab teostada ka Eestis. Kultuurilooliste vahepeatustega Palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina. Kõige vajaliku infoga saab tutvuda saidil: http://www.palverand.ee/ Enda eest saan lisada, et iga kohtumine on suurepäraselt läbimõeldud arenemise projekt ja väga tore ajaveetmine. Irina M Iga kolmapäev me unustame kõik muu ja naudime klubis. See kord me külastasime näitust raamatukogus. Näituse nimi oli kodukoha kompass. Näitusel oli ümmargune ketas kus erinevad teemad. Arutasime milline on meie linn. Milline on loodus, keskkond, kas rattaga saab sõita ja kas on valgustus ja muud asjad. Hindasime kui hästi me ennast linnas tunneme.
Peale kohvi pausi me rääkisime Fred Jüssist ja vaatasime dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu". Fred Jüssi on loodusfilosoof ja pildistab palju loodust. Arutasime filmi üle. Hästi põnev film, mis kannab rahu. Õhtu läks väga hästi, super tore! Tatjana Täna saime oma kodukanti tundma veidi teise nurga alt. Meil oli külas Kaja Visnapuu, kes on Rakveres tuntud giid ja muuseumipedagoog. Kaja tegi meile huvitava esitluse Rakvere ustest. Meie kodulinnas on üle kümne erilise väljanägemisega ust, mis on ainuomased vaid Rakverele. Üllatust tekitas fakt, et need ei ole muinsuskaitse all ja nende omanikud võivad nendega teha, mida tahavad ja aja jooksul jääb neid seetõttu vähemaks või nende välimust muudetakse. Edasi läksime linna peale nende ustega lähemalt tutvuma ning saime ka kuulda mõndade majadega seotud lugusid. Muuhulgas nägime ja saime teada, kus asub A. Pärdi lapsepõlve maja. Tõenäoliselt hakkame oma kodulinnas liikudes neid omapäraseid uksi rohkem tähele panema.
Edasi suundusime Rakvere rahvamajja, kus toimus Hõimupäev. Vaatasime rahvatantsijate huvitavaid esitusi ja võtsime osa näituse „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“ avamisest, kus soome-ugri asjatundja Jaak Prozes andis põgusa ülevaate soome-ugri hõimude saatusest viimase saja aasta jooksul ja rääkis üldiselt hõimlusest. Teadmisi hõimluse teemal saime suurendada veel lõbusat viktoriini tehes. Nimelt õhtu lõpus toimus muusikaline viktoriin, kus videodes esinesid soome-ugri muusikatähed ja pärast video esitati konkreetse hõimurahva kohta küsimus. Viktoriini lõpus laulsime kõik rahvushümni liivi keeles “Min izāmō”. Viktoriinis saime teada huvitava fakti, et eestlastel, soomlastel ja ka liivlastel on sama hümni muusika. Täna oli meil külaliseks Lea Lehtmets, kes pidas meile loengut mille teemaks oli Eesti Rahvarõivad. Meie tutvusime ajalooga ja saime teada kuidas rahvarõivad ajaga muutusid ja et Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks suureks grupiks - Põhja Eesti, Lõuna Eesti, Lääne Eesti ja Saared mis jaguneb omakorda veel kihelkondadeks. Tänapäeval rahvarõivaid kantakse laulu ja tantsupeol, aga ka presidendi vastuvõtul. Mina sain mõned uued sõnad teada näiteks sõba, vaipseelik ja tanu. Järgmine punkt päevakorras oli krati tutvustamine nende poolt, kes olid kodus meisterdanud vahvad krati kujud. Esinemine oli naljakas. Meil on leidlikud ja andekad tüdrukud. Peale kohvipausi oli avatud käsitöötuba. Meie kallis eestvedaja Ursula õpetas meile seebiviltimist. Istusime ühes pikas lauas, nagu vanasti kombeks oli ja tegime tööd. Oli lõbus ajaviitmine. Mulistasime soojas vees, tegemise ajal ajasime juttu, viskasime nalja, palju naersime, aga käed muudkui tegid tööd. Ja ime - igal ühel tuli välja väike kunsti teos. Minu jaoks oli imeilus koosviibimine ja omastasin kasuliku kogemuse mille tahan edaspidi elus kasutada. Irina P |
EestvedajadUrsula Einmann ja Tiina Saare Archives
January 2021
Categories |