Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 29.01.-9.07.2017 pühapäeviti kl 9.00-12.15 Sillamäe Gümnaasiumis Sillamäel. Klubi eestvedajateks olid Aita Karo ja Angelika Soomets.
Esimene kohtumine 29.01.2017 29. jaanuaril 2017 toimus Sillamäe Gümnaasiumis uue klubi esimene kohtumine. Jõudu tööle! Infotundi viis läbi projektijuht Natali Hopponen. Saime tuttvaks nelja keeleklubi eestvedajaga. Meie eestvedajateks hakkavad järgmisest kohtumisest Aita ja Angelika. Esimene teema oli „Tutvumine“. Rääkisime endast, oma lemmikloomast, huvidest jne. Oli väga sõbralik õhkkond. Kirjutasime meie kluubi reeglid ja meie eesmärgid.
Teine kohtumine 5.02.2017 Teise kohtumise teemaks on keelte õppimine. Teine kohtimune oli 5. veebruaril, ka gümnaasiumis. Vaatasime saadet „Hommik Anuga“. Anu külas oli Hiina noormes, kes hetkel elab Eestis. Ta jutustas, kuidas ta elab siin ja kui raske on eesti keel. Veel me suhtlesime tujust, koostasime erinevad küsimused.
Kolmas kohtumine 12.02.2017 Me lugesime läbi tekst Marju Kõivpuust ja vaatasime viideot tema raamatust. Veel kuulasime läbi üks huvitav lugu tema elust taksojuhist. Pärast viideo vaatamist me vastasime küsimused. Oli huvitav ja meil oli „kodune õhkkond“.
Esimene õppekäik 14.02.2017 14. veebruaril käisime õppekäigul Tartu Ülikooli Narva Kolledzis ja Narva raekojas. Tartu Ülikooli Narva Kolledzis oli järjekordne kirjandusklubi kohtumine. Seekord saime tuttavaks folklorist Marju Kõivupuuga. Marju on mitmekeelne võrokene, kes on kakskeelsest perest, kus räägiti nii võru kui ka läti keelt. Huvitav oli teada saada, kuidas koolis käies õppis ta ära veel ka eesti ja vene keele. Marju rääkis oma eluloost ja tutvustas ka oma raamatuid. Saime teada ristipuudest ja seda, et ühe ja sama sündmuse kombestik võib paikkonniti olla erinev. Saime ka isiklikult Marjuga tuttavaks ja suhtlesime temaga kitsas ringis. Meie arvates on Marje väga elurõõmus, tore, oma tööle pühendunud aktiivne naine. Peale Marjuga kohtumist suundusime raekotta, kus oli ekskursioon ja Narva vanalinna makettide näitus. Saime teada, et raekoda oli vana Narva üks esinduslikumaid hooneid. Peale II maailmasõda oli selles Narva Pioneeride Palee, kus olid erinevad huviringid lastele ja noortele. Lähiajal kavatsetakse raekoda renoveerida ja sellesse kolib Narva Linnavalitsus. Eriline elamus oli Fjodor Šantsõni hobi ja kätetöö, milleks on Narva vanalinna papist makett. Lõpuks saime tutvuda ka kolledzi raamatukoguga, mille avaterrassilt nautisime suurepärast vaadet nii Narva linnale kui ka Jaanilinnale. Tutvusime ka raamatukogu võimalustega.
Neljas kohtumine 19.02.2017 Täna meenutasime seda, mida uut ja huvitavat saime me teada oma esimesel õppekäigul. Arvame, et Marju Kõivupuu on üks väga tore ja tubli naine. Huvitav oli see, et Marju kodukeeled olid võru ja läti keel. Esimeses klassis õppis ta ära eesti keele ja hiljem veel ka vene keele. Lugesime ka ühte huvitavat teksti PISA uuringute kohta. Saime teada, et Eesti on oma tulemustega Leedust ja Lätist ees. Samuti on Eesti lapsed keskmisest õnnelikumad. Tuletasime meelde oma õpinguid koolis. Tuletasime meelde, millised ained meile meeldisid ja millised mitte. Erutlesime õppimsvõimaluste üle Ida- Virumaal ja eesti üleüldse. Jõudsime järeldusele, et kahjuks ei anna kool selliseid teadmisi, mida saaks kohe elus rakendada. Palju sellest, mida me koolis õppisime, on suht tahaplaanile jäänud ja päriselus me seda ei kasuta. Jagunesime kolme rühma ja tegime plakateid õpistiilide kohta. Saime teada, millised õppijad me oleme ja mis on meie jaoks õppijatena tähtis. Mängisime kaartidega mälumänge.
Viies kohtumine 26.02.2107 Täna rääkisime oma lapsepõlvekodust ja sellest, milline oli meie päritolupere. Meenutasime, millised olid meie lapsepõlvekodud. Milliseid tundeid see tekitab. Tegime ajurünnaku selle kohta, millised on meie klubiliste jaoks olulised perekondlikud sündmused. Vaatasime Marju Kõivupuu raamatut "Eestlase eluring". Arutlesime selle üle, millised traditsioonid on eestikeeleses ja venekeelses peres sellised, mis on sarnased. Leidsime ka mõningaid erinevusi, kuid sarnasusi oli pigem rohkem. Lugesime ka ühte vahvat teksti naise ja mehe rollide kohta. Diskuteerisime selle üle.
Kuues kohtumine 5.03.2017 Täna oli väga huvitav ja lõbus kohtumine. Lugesime anekdoteid, laulsime laul Nukitsamees filmist. Veel vaatasime läbi üks huvitav ja kasulik reportaaz. Jutt oli täiskasvanutest inimestest kes tahab õppida ja lõpetada gümnaasiumi. Arvan et info oli kasulik. Albina
Seitsmes kohtumine 12.03.2017 Oli väga tore. Meil oli uus kulastaja. Vaatasime filmi. Vaga hea ja kasulik. Nagu tavaliselt elus juhtub. Tore hetk oli, kui me laulsime kõik koos laulu 8 märtsi jaoks. Poisid Eesti kaitseliidust laulsid. Oli hea päev.
Kaheksas kohtumine 19.03.2017 19. märtsil oli meie teemaks õppimine. Vestlusringis rääkisime oma haridusteest. Rääkisime, kuidas ja kus keegi on õppinud. Rääkisime sellest, millised võimalused on neil praegu edasi õppida. Jagasime soovitusi edasi õppimise võimaluste ja täiskasvanukoolituse kohta ning rääkisime tekstide lugemise õpistiilidest.
Üheksas kohtumine 24.03.2017 Kuna suri kuulus eesti filminäitleja Lembit Ulfsak, siis vestlusringis rääkisime temast. Olga oli nii tubli, et kodus olid tal juba vaadatud eesti keeles filmid "Mandariinid" ja "Risttuules". Saime teada, et film "Risttuules" on kaasaegne film eestlaste küüditamisest II maailmasõja ajal. 25. märts on Eestis märtsiküüditamise päev kui mälestatakse küüditatuid ja Siberisse jäänuid küünalde süütamisega avalikes kohtades. Klubilised olid seda meelt, et küüditamise teadvustamine ja mälestamine, peaksid inimesi liitma, mitte aga vastupidi. Vaatasime lühikest treilerit filmist "Risttuules". Sirvisime ja lugesime eestikeelseid lasteajakirju "Täheke" ja "Hea Laps". Lugesime lühiteksti Eesti Rahva Muuseumi kohta ja rääkisime pühapäevasest ERMi õppereisist. Saime teada noorest filmirezissöörist Moonika Siimets, kes teeb Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks filmi "Seltsimees laps". Vaatasime tema filmi "Moekoer" ja arutlesime filmis nähtu üle.
Teine õppekäik 26.03.2017 26. märtsil külastasime Sillamäe keeleklubiga Tartut. Teel Tartusse rääkisime põhjalikult Tartust, Tartu ajaloost ja huvitavatest faktidest Tartu kohta. Tartus oli meie peamiseks sihtmärgiks Eesti Rahva Muuseum. Külastasime koos giidiga näitust, eriti meeldis keeleklubi liikmetele näitus Uurali Kaja.
Kolmas õppekäik 31.03.2017 31. märtsil külastasime Rakvere teatri etendust „Thijl Eulenspiegel“. Etendus avaldas meile sügavat muljet ning pani elu üle järgi mõtlema. Keeleklubi liikmetel meeldis väga ka Rakvere teater, kus paljud polnud varem käinud. Seetõttu tutvusime vaheaegadel põhjalikult teatri galeriide ja näitlejate tutvustustega.
Kümnes kohtumine 2.04.2017 Kohtumise teemaks oli meie kodukoht, rääkisime oma kodukandist ja selle eripäradest. Oluliseks teemaks olid meie loodus ja varad ning säästlik majandamine. Rääkisime prügi sorteerimisest ja jäätmete taaskasutamisest.
Üheteistkümnes kohtumine 9.04.2017 Kohtumise teemaks oli sport ja vaba aeg. Rääkisime erinevatest spordialadest ja külastasime rändnäitust, mis Sillamäe keeleklubi toimumispaigas parajasti oli. Rändnäitusel olid Eesti olümpiavõitjad ja olümpiamängude ajalugu. Samuti oli klubi teemaks vaba aeg ja selle veetmine.
Kaheteistkümnes kohtumine 16.04.2017 Sillamäe munad tulid eriti kaunid.
Kolmeteistkümnes kohtumine 23.04.2017 Kohtumist alustasime nädala kokkuvõttest – mida oleme nädala jooksul teinud ja kuidas oma keeleoskust arendanud. Rääkisime sellest, milliseid telekanaleid on klubi liikmeid vaadanud ning mis neile on uudistest silma jäänud. Kohtumise teemaks oli tervis ja tervislik seisund. Vestlusringis rääkisime oma tervisest, harjumustest ja nende mõjust meie elueale. Küsisime klubi liikmete hinnangut oma tervisele ja tervislikule seisundile. Tegime testi oma tervisliku seisundi hindamiseks ja arutlesime vestlusringis tulemuste üle ja selle üle, mida saaksime teha, et tulemusi parandada. Rääkisime arsti külastamisest ja Eesti tervishoiusüsteemist, samuti eriarstide ja hambaarsti külastamisest. Jagasime kogemust erinevate eriarstide külastamise teemal ning tegime dialoogi arsti külastamise teemal.
Neljateistkümnes kohtumine 30.04.2017 Seekordse kohtumise teemaks oli tervis. Vaatasime videoid hiina meditsiinist. Vestlusringis rääkisime oma tervisest, harjumustest ja nende mõjust meie elueale. Teemasse põimus ka meie pärilikkus, meie vanemate tervis ja meie lapsepõlve mõju meie tervisele ja meie elueale.
Viieteistkümnes kohtumine 7.05.2017 Ega ajakirjanike töö kerge pole, huvitavaid ja paeluvaid artikleid välja mõelda! Igatahes Laura kleit oli kõige paeluvam internetis vaadatuna, aga artiklit sellest oli ka huvitav ligeda.
Kuueteistkümnes kohtumine 14.05.2017 Jätkasime teema ajakirjandus ja meedia käsitlemist. Angelika näitas, kuidas saab internetis blogi täita ja teiste blogidega tutvuda. Rääkisime Facebookist ja sellest, milliseid sotsiaalmeedia kanaleid kasutatakse. Mitmetel klubi liikmetel on viber. Seda oleme ka omavahel erinevate sõnumite ja fotode saatmiseks kasutanud. Lasime valida igal klubi liikmel kõige huvitavamatest uudistest pealkirjad ja need välja kirjutada. Seejärel poolitasime pealkirjad ja lasime teistel klubi liikmetel ühisringis arvata, millised pealkirja pooled kokku käivad. Seda lõbusat tegevust on näha ka saadetud fotol.
Neljas õppekäik 20.05.2017 20. mail oli Eestis muuseumiöö üritused. Käisime õppereisil Narvas. Olime kolmes kohas: Victoria bastioni kasemattides, Narva muuseumi kunstigaleriis ja Aleksandri kirikus. Kõik kolm turismiobjekti olid meie jaoks uued ja huvitavad. Olime seal esimest korda. Saime teada, et bastioni kasemattide teisel korrusel elavad ööloomad, väikesed nahkhiired. Talvel magavad nad talveund. Seepärast pannakse kasemati käik ka kinni, sest nahkhiired talvituvad. Meil vedas, sest me nägime neid väikeseid ja hirmsaid magavaid loomi. Seal oli ka paar väikest mängunahkhiirt, mis olid sinna pandud külastajate hirmutamiseks. Kunstigaleriis meeldisid meile kõige rohkem biskviitportselanist kujukesed, mis on abikaasade Lavretsovide kunstikogust. See kogu oli annetatud 20. saj alguses Narva linnale. Lavretsovid olid metseenid. Kunstigaleriis oli välja pandud ka Eduard Viiralti "Virve". Loomulikult oli seal ka palju muud ja huvitavat, näiteks ka kaasaegset kunsti. Samuti ka kuulsate Sillamäe kunstnike töid (Alla Gitt, Eduard Zentsik). Meile väga meeldis kunstigaleriis. Me poleks kunagi võinud arvata, et kunstigaleriis on nii palju huvitavat, mida vaadata ja teada saada. Kogudes on veel palju maale ja esemeid sh ikoonid. Olime hämmingus Aleksandri kiriku suurusest. See mahutab kuni 5000 inimest. Aleksandri kirik oli ehitatud 19. sajandi teisel poolel Kreenholmi manufaktuuri töötajate jaoks. Ja on nimetatud hukkunud tsaar Aleksander II auks. Ehitust finantseeris parun Ludwig Knoop. Aleksandri kiriku torni kuuendalt korruselt avanes oivaline vaade Narva linnale ja Jaanilinnale. Nõukogude ajal oli kirikus ladu, täpsemalt viina ladu. Kõik jäid õppekäiguga väga rahule.
Seitsmeteistkümnes kohtumine 21.05.2017 Täna me muljetasime. Rääkisime, mida me nägime eilsel õppekäigul ja tuletasime meelde sellega seotud uut sõnavara. Rääkisime oma muljetest ja ka muudest päevakajalistest teemadest. Keeleklubis on meil uus teema. Rääkisime tööst, huvidest ja oskustest. Tegime koos huvide testi. Igaüks sai teada, millised on tema tegelikud huvid, millest tuleks lähtuda ja valida endale ka sobivad õppimisvõimalused ja amet. Testis oli kokku 6 huvide liiki: sotsiaalsed-, intellektuaalsed-, loomingulised-, praktilised-, rutiinsed ja ettevõtlusega seotud huvid. Mõne jaoks oli üllatus, et testist tuli välja, et tal on tegelikkuses loomingulised või ettevõtlusega seotud huvid. Saime palju enda kohta teada. Ja nii mõndagi ka teiste klubiliikmete kohta. Tihtipeale arvavad mõned inimesed, et kui oskused puuduvad, siis sellega ongi kõik. On oluline, et inimene õpiks kogu elu. Aita tutvustas Eesti grand old lady Ita Ever kohta uut ilmunud raamatut. Ita Ever on juba väga väärikas vanuses. Tal on olnud nii palju rolle mängida, et need on lausa raamatu 11 leheküljel. Ta on 86- aastane ja jätkuvalt töötab teatris näitlejana. Meile hakkas see raamat nii meeldima, et me läheme seda kah kohe ostma. Tahame seda lugeda ja teada saada Ita Everi kohta rohkem.
Kaheksateistkümnes kohtumine 28.05.2017 Eelmiste kohtumiste ajal rääkisime karulaugu kasulikkusest. Täna oli juttu sellisest taimest nagu sügislill või sügiskrookus. Väga paljud meist ei tea seda, et see on surmavalt mürgine taim. Eemalt vaadates võib tekkida tunne, et tegemist on karulauguga. Kuid lähemalt uurides on ikkagi mõlema taime lehed suhteliselt erinevad. Tallinna haiglas oli paar päeva tagasi üks kole õnnetusjuhtum. Haiglasse sattus meesterahvas, keda kahjuks päästa ei õnnestunud. Hiljem selgus, et mees oli koos karulauguga ära söönud ka sügiskrookuse lehe, mis põhjustaski surma. Taimede korjamisel ja nende söömisel on väga oluline osata ära tunda mürgised taimed ja välistada nende sattumine meie söögilauale. Eelmise klubikohtumise ajal tegi igaüks meist oma huvide testi. Täna viisime nende andmete põhjal läbi statistilist uuringut. Igaüks valis kuuest erinevast suunast ühe suuna, mis meeldis talle kõige rohkem. Peale uuringu läbiviimist ja üksteise küsitlemist, pidi igaüks tegema ka ühe väikese kokkuvõte. Selgus, et meie seas on kõige rohkem loomingulise huviga inimesi. Kõikidele meeldiks rõivaid kujundada ja 75% vastanutest meeldiks ka lilleseadeid teha. Kõige vähem on meie seas aga praktilise suunitluse või huviga inimesi. Samas olid praktilise suunitlusega küsimused aga väga kummalised. Naistele need eriti ei sobinud (kas sulle meeldiks eletrisüteemi või veemõõtjaid paigaldada, kodumaisnaid ja autosid parandada). Sellel suunal oli klubilistest vaid üks vastanutest, kes ütles, et talle meeldiks lennukit juhtida. Suure punktide summa sai ka sotsiaalne-, intellektuaalne-, ja ettevõtlik suund. Tuli välja, et paljudele meist meeldiks läbi viia sotsioloogilisi uuringuid, nõustada töötuid ja koolilõpetajaid, samuti töötada ka reisikonsultandina. Nii mõnigi meist oleks valmis olnud looma ka oma ettevõte. Ajaviiteks laulsime ka selliseid laule nagu "Kui mina alles noor veel olin" ja "Ta lendab mesipuu poole".
Viies õppekäik 3.06.2017 Juunikuu õppekäik toimus meil Narva Päevade raames. Narva Päevadel oli mitmeid erinevaid üritusi, igale maitsele. Narva Päevade raames oli uhke rongkäik ja jõeäärne rahvamatk. Eriti meeldis meile Koit Toome ja Laura esinemine. Õues oli küll jube külm ja Laura ei olnud oma ilusas Haapsalu salli kleidis. Seekord esines ta punases kleidis. Teaduskeskus Ahhaa korraldas ka etenduse ja töötubasid. Töötoas sai me teha endale stressipalli. Täitsime töölehti inimese siseelundite kohta ja mulaazil sai seda samuti teha. Väga vahva oli ka traditsiooniline pruutide põgenemine või siis jooks. Väga palju oli erinevaid toitlustuskohti. Peaaegu igast telgist sai osta šašlõkki. Väljas oli ka HIV testi telk, kus sai anda vereproovi.
Üheksateistkümnes kohtumine 4.06.2017 Seekordse kohtumise teemaks oli töö ja karjäär. Alustasime tagasisidega Narva päeva üritustele. Seejärel räägiti oma tööelust. Üks klubi liige oli saanud hiljuti osakonna juhatajaks. Üks töötu klubi liige leidis Narvas tööd. Kuna teema oli töövestlus ja CV, vaatasime ERR arhiivist saadet tööotsija. Klubi liikmetele meeldis saate osa, kus otsiti kokka. Tegime saate vaatamise ajal pause ja ennustasime ja arutasime, kes tööle võetakse. Saates andis konsultatsioonifirma soovitusi CVde koostamiseks. Klubi liikmete pakkumised selle osas, kes tööle võetakse, läksid lahku. Mõned klubi liikmed oletasid, et võetakse see, kes kõige madalamat palka küsib. Teised toetusid oma kogemusele ja arvasid, et tööd saab parim ja rahvusvaheliste kogemustega kokk. Saade näitas, et tööle sai parim kokk. Arutasime esinemist töövestlusel, esinemisoskust ja seda, mida CVsse kirjutada. Sillamäe klubi kohvipaus on alati väga meeldiv, kooli koostöö meiega on väga positiivne. Meie käsutuses on ruum, mis vastab täielikult klubi vajadusele, inimene, kes teeb võileibu kohvipausiks ning täielik tehniline tugi, et keeleklubi toimiks ladusalt. Saame kasutada kooli sõnaraamatuid ja külastada koolis toimuvaid rändnäitusi. Rändnäitused olid meile abiks nii spordi kui raha teemat käsitledes.
Kahekümnes kohtumine 11.06.2017 Tänases keeleklubis tuletasime meelde eelmises keeleklubis Tööotsija filmis nähtut ja seda olulist, mida tasub tööle kandideerimisel teada (Kuidas avaldada muljet tööintervjuul?, Mis on tüüpilised intervjuu küsimused?, Millistele küsimustele ei pea vastama?, Mis on tüüpilised vead, mida tehakse tööintervjuul?). Elukogemusest võime öelda, et on vaja naeratada, võimalusel olla heas tujus, jutt peab olema konkreetne ja on vaja olla enesekindel. Sirvisime ajalehti. Selliseid nagu Linnaleht, Pealinn, Arter, Päevaleht. Saime teada, et Soome Vabariik tähistab oma 100. juubelit. Eile oli Tallinnas ka sõpruskontsert. Isegi Soome president oli kohal. Tõime välja, mida on Eestil ja Soomel ühist. Vaatasime mõningaid lõike sõpruskontserdist. Varem me ei teadnud, et Soome hümnil on sama viis nagu ka Eesti hümnil. Arterist lugesime ja vaatasime, mis on need huvitavad olmekaubad, mida Eesti Soome Instituut näitusele välja pani. Nende huvitavate esemete seas on Soome kohv Juhla Mokka, esimene Nokia mobiiltelefon, suveniirilamp Vana Toomas, konjakitool, helkur kukkakukka ja Soome kelk.
Kahekümne esimene kohtumine 18.06.2017 Kohtumise teemaks oli olme ja teenindusettevõtted. Tavapärases vestlusringis rääkisime nädala toimetustest. Üks klubiline plaanis sõita Itaaliasse ja rääkis reisi ettevalmistustest, reisi planeerimisest, lennufirmade teenusest ja autolaenutuste teenustest. Kuna ta oli varasemalt korduvalt Itaalias käinud, oskas ta võrrelda ka kogemusi Itaalia liikluskindlustusega ning sealset liiklust kirjeldada. Rääkisime turvalisusest Eesti liikluses. Võrdlesime hindasid Eestis ja mujal maailmas, samuti vaatasime poekettide ostukorvi võrdlust ja arutlesime, kuivõrd see meie valikuid mõjutab. Sillamäe kaupluste valik on märksa kitsam kui suuremates linnades, see mõjutab klubi liikmete tarbimise võimalusi. Klubi liikmete eelistus oli Coop, kuigi Maxima on odavam. Võrdlesime palku ja ostujõudu Eestis ja mujal Euroopas. Otsustasime minna järgmisel kohtumisel ühiselt Sillamäe päevadest osa võtma 25. juunil. Suur rõõm oli, et üks klubi liige oli sooritanud eesti keele eksami, B2 tasemele, punktisummaks oli eksamil 67. Tema on meie klubi liige, kes pole kordagi puudunud.
Kahekümne teine kohtumine 22.06.2017 Tänases keeleklubis kasutasime kõne aktiveerimiskaarte. Esitasime küsimusi, kuulasime ja vastasime küsimustele. Küsimused olid erisugused ja nad haakusid osaliselt ka tantsupeo juhtmotiiviga "Mina jään". Juttu oli reisimisest ja kodutundest. Sellest, kus on kõige parem elada. Ja kuhu ma kuulun. Rääkisime Sillamäe päevadest ja sadama reisist. Vaatasime ETV saatelõiku selle kohta, kuidas tantsurühmad valmistuvad ette tantsupeoks. Lapsed rääkisid sellest,miks neile meeldib tantsupidu. Samuti oli juttu selle aasta tantsupeo "Mina jään" juhtmotiivist ja peategelastest, kelleks on Koit ja Hämarik. Vaatasime videot, arutlesime ja vastasime küsimustele. Klubilised olid meeldivalt üllatunud, et Ivo Linna on tantsupeol vanaisa rollis.
Kahekümne kolmas kohtumine 29.06.2017 Tänases keeleklubis valmistusime ette tantsupeole sõiduks. Vaatasime ühte huvitavat videolõiku selle kohta, kuidas valmistutakse ette tantsupeoks. Vestlesime sellest, millised on klubiliste väärtused. Kas ka klubiliste väärtused haakuvad nende väärtustega, millest rääkis videos Ivo Linna. Huvitav oli teada saada, et mõni tantsurühm on selline, et pooled lapsed on ühest linnast ja pooled lapsed teisest linnast. Ja täiesti uskumatu on see, et tantsupeost võtab osa üle 8 tuhande tantsija. Keeleklubiliste arvates, on Eestis, vaatamata nendele probleemidele, mis siin ikka aegajalt tekivad või päevakorral on, ikka väga hea elada. Vastasime küsimustele, pidasime arutelu.
Kuues õppekäik 1.07.2017 Täna oli meil kavas külastada Tallinna kesklinnas asuvat Eesti Panga muuseumit ja peale seda minna kella üheks vaatama Kalevi staadionil toimuvat tantsupeo etendust. Tallinna poole sõites saime aga teada, et see etendus, mida me sõidame vaatama, et see jäetakse ära. Me olime väga kurvad, kuid me saime sellest olukorrast aru, sest ilm oli väga halb. Oli tugev tuul ja külm. Otsustasime siis koos, et asendame tantsupeo etenduse mõne teise etenduse või muuseumiga. Alguses läksime Eesti Panga muuseumisse, kus meid ootas giid. Giid näitas erinevaid väljapanekuid ja rääkis eesti marga ja krooni ajaloost. Huvitav oli teada saada, et kasutusel on olnud sellised meenemündid, mis on olnud nii ilusad ja sisaldanud hõbedat, et inimesed on neid endale mälestuseks jätnud. Sellised mündid ei olegi eriti käibel olnud. Huvitav oli käia ka rahahoidlas, mis asus keldrikorrusel. Seal oli kullakangi mulaaz. Saime teada, et kullakang kaalub natuke üle 11 kilo ja selle maksumus on peaaegu pool miljonit eurot. Peale Eesti Panga muuseumit käisime vanalinnas ja vaatasime Tallinna Legende. See oli eriline elamus. Rändasime keskaega ja olime ise osa sellest erilisest etendusest. Kõige rohkem jäi meelde lugu näkineiust, parun von Üksküllist ja Surmatantsust, milleks oli keskajal katk. Etendus oli ka natuke hirmutav, kuid sellegipoolest väga efektne. Vahva, et on olemas midagi nii erilist, kus saab ajas tagasi rännata. Tekis võrdlus meie aja vahel. Tore, et praegusel ajal ei ole selliseid nuhtlusi nagu oli keskajal. Koju jõudsime väsinuna, kuid õnnelikena sisukast päevast.
Kahekümne neljas kohtumine 9.07.2017 Täna oli viimane klubi kohtumise kord. Kirjutasime kõikidele eelnevalt ka kirja ja kutsusime viimasest klubi kohtumisest osa võtma. Ilm oli väga ilus ja arvatavasti olid paljud klubilised juba rannas puhkamas. Kindlasti on nii mõnigi ka juba välismaal sh Venemaal oma sugulaste juures puhkamas. Sellegipoolest korraldasime piduliku klubi lõpetamise. Meenutasime juulikuu õppekäiku. Käisime ju Eesti Panga Muuseumis ja Tallina Legende vaatamas. Klubilised arvasid, et soovitavad kindlasti ka teistele oma tuttavatele Tallinna Legende vaatama minna. Mõne klubilise jättis eesti Panga Muuseum külmaks. Küll aga arvati, et see hoone, kus ta asub, on arhitektuuriliselt väga huvitav. Samuti saadi teada palju uut huvitavat infot raha kohta. Tuletasime meelde, millised olid klubi alguses püstitatud isiklikud eesmärgid. Mida me poole aasta jooksul teinud ja õppinud oleme. Jagasime näpunäiteid selle kohta, kuidas oma keeleoskusega edasi minna ja kuidas olemasolevat keeleoskust soojas hoida. Klubilistel oli kahju, et klubi saab otsa. Oma tublile abilisele Sillamäe Gümnaasiumist Lianale, kinkisime ka kommikarbi.