Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 6.02.-17.07.2017 esmaspäeviti kl 13.00-16.15 Tulika Ärimajas Tallinnas. Klubi eestvedajateks olid Gunnel Koba, Katrin Mikk, Enda Trubok ja Angelika Soomets .
Esimene kohtumine 6.02.2017 6. veebruaril 2017 alustas tööd eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinn 3. Klubi kohtumised toimuvad Tulika Ärimajas esmaspäeviti kl 13.00-16.15. Esimese kohtumise eestvedajaks olid Gunnel Koba ja Katrin Mikk. Gunnel ja Katrin on varasemast ajast juba omavahel tuttavad ja koos varem ka eesti keele klubisid teinud. Seekord oli formaat aga uus kõigi jaoks, nii eestvedajate kui osavõtjate jaoks. Alustuseks tutvustasid juhendajad ennast, rääkisid oma töistest tegemistest ja poetasid mõne huvitava fakti ka oma huvidest ja vaba aja tegemisest. Seejärel läks sõnajärg osalejate kätte. Et vältida igavat toolil istumist, läks käiku lõngakera, mida üksteisele visates endast jutustati ja hiljem, kui kõik endast rääkida olid jõudnud, tagasi visates püüti meenutada, mis infot teiste kohta teada saadi. Mälutrenn missugune ja nalja kui palju. Tegime ka eraldi nimede meeldejätmise mänge, et üksteist ka järgmine kord nimepidi tunda. Panime üheskoos paika klubireeglid ja täitsime eesmärkide küsimustikku.
Teine kohtumine 13.02.2017 Et seekord oli üks eestvedajatest vahetunud, alustasime taas väikse tutvumisringiga. Seekord said klubilised ise üksteiselt huvipakkuvaid küsimusi küsida ja mängida tutvumisbingot, mis pani osalejad aktiivselt ringi liikuma ja aitas oma klubikaaslasi veelgi paremini tundma õppida. Rääkisime, kuidas keegi eesti keelt õppinud ja vaatasime üht väikest videolõiku Eestis elavast jaapanlasest. Klubiliste arvates oli jaapanlase eesti keel palju arusaadavam kui eestlasest intervjueerija oma. :) Vaadake ja otsustage ise: Üheks ajamahukaks tegevuseks oli eesti keele oskuse arendamise võimaluste tutvustamine üksteisele. Klubilised genereerisid väiksemates gruppides ideid ja tutvustasid neid teistele. Üheskoos üksteise mõtetele veel täiendusi lisades saime mitmekesise ülevaate kõikvõimalikest tegevustest ja võimalustest, mis eesti keele omandamist toetavad.
Kolmas kohtumine 20.02.2017 Esmaspäeval, 20. veebruaril, meil oli kolmas eesti keelse vestluse klubi kohtumine, millest võttis osa 12 inimest. Me rääkisime palju eesti keeles, tuletasime oma lapsepõlve ja koolielu meelde, arutasime mõne tänapäevase hariduse valdkonda kuuluva probleemi üle. Töötasime kahes grupis ja jutustasime teineteistele oma kooli õpetajatest, lemmikainetest, huvitavatest juhtumisest jne. Tegime ringis veel natuke võimlemist, igaüks näitas teistele oma liikumisharjutust ja meie õpetajad aitasid meil seda eesti keeles õigete sõnadega kirjeldada. Tunni lõpus töötasime paarides suure haridusteemalise tekstiga, kus leidsime vastused antud küsimustele. Tund oli huvitav ja aeg lendas ära kiiresti. Aitäh meie õpetajatele. Alina Pellja
Esimene õppekäik 25.02.2017 25.02.2017 me käisime ajaloomuuseumis Suur Gildi Hoones. Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas. Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Suurgild tegutses Suurgildi hoones alates 1410. aastast. Muuseumis oli väga huvitav näitus KESKAJA RÕÕMUD. SUURGILDI PIDUSTUSED 15.-16. SAJANDIL. Meil oli suurepärane giid Kristi Paatsi.
Gunnel ja Elena kehastamas keskaegset jõukat abielupaari ja tutvumas toonaste lauakommetega
Neljas kohtumine 27.02.2017 Klubis on nüüdseks traditsiooniks saanud, et räägime alguses suures ringis, kuidas kellelgi on nädala jooksul läinud, mida põnevat on teinud, mida lugenud või mis uudiseid kuulnud ja kuidas eesti keelt on kasutada saanud. Kuna vabariigi aastapäev oli just äsja olnud, peatusime ka tagasivaatvalt sellel teemal, rääkisime kleidimoest ja vaatasime üht toredat klippi venekeelse Delfi toimetajast, kes presidendipaari vastuvõtule reportaaži tegema pidi minema ning selleks omale pidulikku kleiti otsis. Suure kaltsukatefännina otsustas ta kleidi just Humanast osta. Jätkasime haridusteemadel arutlemist ja rääkisime õpistiilidest. Kohtumise lõpus vaatasime katkendit dokumentaalfilmist „Meie inimesed: Anu”, mis rääkis Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetajast. Arutasime, missugune on hea õpetaja ja missugused suhted tal õpilastega on.
Viies kohtumine 6.03.2017 Tänase kokkusaamise meie klubis oli külalised - Inna ja Viktoria. Me tutvusime üksteisega. Pärast me tutvusime uue interneti programmiga Quizlet. See oli väga huvitav tegevus ja me jätkasime tööd vanasõnadega - kuidas me saame neist aru. Siis õpetaja pakkus meile väga huvitavat mängu - meil oli vaja lugeda ja kommenteerida väiteid pereelu ning naiste ja meeste tööde kohta. Seejärel me alustasime uue teemaga ning hakkasime rääkima sugulastest. Veel üks huvitav mäng ootas meid - pusled. Meil olid ühe teksti tükid ja meil oli vaja tekst kokku monteerida. Kohtumise lõpus me vaatasime lasterohke perekonna elust filmilõiku. Viktoria (külaline)
Kuues kohtumine 13.03.2017 Täna me rääkisime kinnisvarast. Kolmes grupis otsisime internetist kuulutusi korteri või maja üürimiseks või ostmiseks. Igal grupil oli oma ülesanne ja oma eelarve. Meie grupp otsis maja linnast väljas, valisime kõige parema välja. Pärast lugesime üürilepingut ja arutlesime selle üle, missugused punktid on vaieldavad ja mis osad nõuavad täiendamist. Kohvipausi ajal, nagu ikka, sõime ja jõime. :) Teise osana vaatasime veel ühte eesti lühifilmi, kuidas kaks põlvkonda ühes korteris elasid ja mis probleemid seal tekkisid. Pärast oli arutlemine ja uute sõnade ja väljendite selgitamine. Film oli väga põnev ja kõigile meeldis. Viimase osana tegime kokkuvõtte oma kohtumisest. Kokkuvõtte kirjutasid koos 4 klubilist Ülevaade filmist Vaatasime klubis filmi „Aeg ei peatu”. See film väga meeldis meile. See film jutustab ema ja tütre keerulisest suhtest. Vana naine oli aige ja õel. Aga ükskord kõik muutus: siis kui tütar läks tööle ja juhuslikult tuli külla üksik vana mees Jaan. Nad hakkasid kurameerima ja naisel tuli eluisu tagasi. Jaanil oli kaasas külakost: kodusink, mesi, naps, lilled ja tort. Meie õel Malle kehastus ümber. Nad võtsid koos napsu ja tantsisid, kui äkki tuli tütar, kahvatu näoga. Ta oli imestunud, et tema ema oli kardinaalselt muutunud. Kokkuvõtte kirjutasid koos 4 klubilist
Teine õppekäik 19.03.2017 Seekordne õppekäik viis meid Tallinna linnamuuseumisse. Saime pühapäeva hommikul Vabaduse kohviku ees kokku, kõndisime läbi vanalinna ja rääkisime teele jäävatest majadest, Vene tänaval põikasime sisse Meistrite hoovi, uudistasime seal ringi ja astusime isegi korraks hubasesse prantsuse kohvikusse sisse. Nii mõnigi klubiline võttis plaani sinna kohvikusse lähiajal pikemalt kohvitama minna. Linnamuuseumis võttis meid vastu rõõmsameelne giid, kes tutvustas meile maja ja rääkis keskaegsetest riietest ja elust-olust üldiselt. Sai ka keskaegseid riideid ise selga proovida. Teisel korrusel tegime läbi põneva detektiivimängu ja püüdsime ära arvata, mis otstarbeks muuseumis eksponeeritud kummalise välimusega asju vanasti kasutati. Ühe mängu käigus pidime märkmeid tegema vahatahvlile. Ei mingit pliiatsit ega paberit! Pärast saime ise majas ringi uudistada, portselaninäitust külastada ja teha väikse ajarännaku keskajast tänapäevani välja.
Seitsmes kohtumine 20.03.2017 20. märtsil me arutlesime meie ekskursiooni üle Tallinna Linnamuuseumisse, mida me nägime seal, mis mulje see jättis. Rääkisime sellest, kuidas õppisime kodus vahepeal eesti keelt, mis eestikeelseid saateid me vaatasime. Mina olen enda jaoks leidnud eesti seriaali „Õnne 13”. Lugesime teksti Albu mõisast ja mängisime rollimänge. Rääkisime eesti mõisatest ja vaatasime saadet rehemajast. Oli huvitav teada, kuidas elasid talupojad vanasti. Irina
Kaheksas kohtumine 27.03.2017 Meil olid täna põnevad ülesanded: poliitikute piltide ja tegevusala kokkupanemine; info otsimine poliitikute kohta; riigikogus olevate parteide kodulehtedega tutvumine; uudiste refereerimine.
Üheksas kohtumine 3.04.2017 Täna toimus meie klubi esimene tõsine väitlus. Rääkisime linna- ja maaelu erinevustest, tegime sel teemal meeskonliku ajurünnaku, panime kõik plussid ja miinused kirja ning asusime väitlema – ühel pool kujuteldavad maainimesed ja teisel pool linnainimesed. Oma grupi väited olid kõigil paberil kirjas, nii et sassi ei saanud midagi minna ja vastuargumente tuli nagu Vändrast saelaudu. Kohati läks isegi väga tuliseks. Huvitav oli näha, kuidas need, kes tegelikult veendunud urbanistid on, oma igapäevasest rollist suutsid välja tulla ja hoopis maal elamist kaitsma asusid. Tegime ka ise üksteisele mõne vabalt valitud linna või maakoha kohta loomingulise, kuid ühtaegu informatiivse reklaami. Kes tahtis, sai vaadata veel lisainfot oma mobiilist või ruumis olevatest arvutitest ja nii reklaami tegemise käigus veel isegi uut ja huvitavat infot leida.
Kümnes kohtumine 13.04.2017 Seekord toimus kohtumine klubi jaoks ebatavalisel ajal – kui me tavaliselt kohtume esmaspäeviti, siis seekord saime kokku neljapäeval. Et kohe-kohe olid saabumas lihavõtted, ühendasime selle sujuvalt loodussäästliku eluviisi teemaga – vaatasime, kuidas värvida looduslie vahenditega mune ja kuidas teha taaskasutatavatest materjalidest kaunistusi. Rääkisime keskkonnateemadel, vaatasime loodusajakirju ja arvutasime välja ühe klubilise ökoloogilise jalajälje. Ühe loodusajakirja artikli põhjal määratlesime erinevaid tarbijatüüpe ja vaatasime, mitut maakera oleks vaja, et ühe keskklassi inimese igapäevaseid vajadusi katta. Enda oli kaasa võtnud Krimmi eestlastest video, kust saime näha, kuidas seal tänapäeval elatakse – suurem osa elust toimub naturaalmajandusega tegeledes, kaup kauba vastu ja teenus teenuse vastu. Luksusest on asi kaugel, aga inimesed ei paistnud olevat masendunud. Meie jaoks oleks sellistes tingimustes elamine suur tagasiminek vanasse nõukogudeaega, kuid kahtlemata on selline elukorraldus keskkonnaaspektist vaadatuna palju säästlikum. Ökoloogilise jalajälje kalkulaatorit oli valmis katsetama Elena. Arvutasime kõigi nähes välja tema ökoloogilise jalajälje ja saime teada, et kui kõik nii elaks, jätkuks loodusressursse veel kauaks. Võib öelda, et tema elustiil võiks olla teistele eeskujuks. Oma ökoloogilise jalajälje saab igaüks oma andmeid kasutades välja arvutada siin: http://jalajalg.positium.ee/
Üheteistkümnes kohtumine 17.04.2017 Rääkisime sel kohtumisel vaba aja ja puhkuse veetmise võimalustest Eestis. Arutasime, kes kus käinud on ja kuhu veel tahaks minna. Jagasime üksteisele soovitusi, kuhu ja miks minna. Tutvusime roheliste rattaretke selle aasta kavaga ja vaatasime ühe eelneva rattaretke kohta videot. Keegi ei olnud valmis kohe sel aastal rattaretkele minema, aga huvi tekkis küll – võib-olla mõnel järgmisel aastal. See on tore võimalus igal aastal mõne Eestimaa piirkonnaga lähemalt tuttavaks saada ja samas oma sportlikku vormi proovile panna. Seekord on võimalus koos rohelistega Hiiumaale minna. Tore oli kuulda, et üldiselt rattaga sõita armastatakse, aga nii pikka distantsi peljati ette võtta. Roheliste rattaretke kavaga saab tutvuda siin:http://www.rattaretked.ee/ Vaatasime veel ETV „Eesti mängu”, püüdsime ise sellest aktiivselt osa võtta ja oma teadmisi Eesti kohta proovile panna. Kuna variandid olid ees, siis sai mõnigi kord huupi pannes õige vastuse ja rõõmu oli kuhjaga. :)
Kaheteistkümnes kohtumine 24.04.2017 Seekord tegelesime osalt reisiteema jätkuks edasi sportiku vaba aja veetmisega. Arutasime omavahel sportimise ja elustiili teemadel. Igaüks sai vastata selle kohta koostatud küsimustele ja grupiaruteludes osaleda. Vaatasime üle ka kui palju teatakse eesti sportlasi ja kultuuritegelasi, kas osatakse nimesid ja nägusid kokku panna. Kui paljud eestlaste jaoks tuntud näod ja nimed tulevad üldse tuttavad ette ja kust nende kohta infot saaks leida. Selleks olid meil abiks ajakirjad ja ajalehed, kust sai kiiresti ülevaate ühest või teisest kultuuritegelasest või vähemalt nime ja näo kokku panna. Oli huvitav seik, kui Irina teatas, et ta nägi „Õnne 13” sarjas mängivat meesnäitlejat poes, kuid alles klubis sai teada, mis ta nimi on. :) Lugesime ka üht artiklit reisikindlustusest, mis haakus vaba aja veetmise ja reisimise teemaga. Oli huvitav teada saada, et mägedesse reisima minnes peab olema lisakindlustus, tavakindlustus ei pruugi sellisel reisil ettetulevaid õnnetusi katta. Tekst oli küllaltki keeruline, nii et siit tuli robinal uusi sõnu. Et spodist rääkimine ei jääks pelgalt rääkimiseks, võimlesime ka ise. Igaüks sai ühe harjutuse ette näidata, rääkida, mille jaoks see hea on ja kuidas seda täpselt teha. Liikumine mõjus väga värskendavalt. Soovitame kõigile rohkem võimelda! Miks mitte ka keset iga klubikohtumist!
Kolmas õppekäik 30.04.2017 Sõitsime koos Tallinn4 klubiga Tartusse, ERM-i. Kaasas oli ka külalisi, klubiliste pereliikmeid ja tuttavaid. Nagu ikka, oli raske leida kõigile sobivat kuupäeva ja nii mõnelgi, kes oleks väga tahtnud kaasa tulla, see aeg kahjuks ei sobinud. Alustasime oma teekonda Tallinnast juba kl 7.30. Bussis käisid ringi ajakirjad ja ajalehed, mida sai ajaviitseks lugeda ja lapata. ERM-is saime iseseisvalt ringi käia ja läbi teha giidiga ekskursiooni. Kõigi klubiliste jaoks oli ERM-i külastamine esmakordne, vaid juhendajad Gunnel ja Enda olid varem juba uues muuseumis käinud, kuid kuna maja on nii suur, siis oli põnev uuesti giidiga olulisemad punktid läbi käia ja uut infot talletada. Aeg lendas muuseumis väga kiiresti, aga ühekorraga ei jaksagi kõike läbi käia ja põhjalikult kõigesse süüvida. Giidiks oli meil energiline Katrin Alekand, kes tegi meile isegi pikema tuuri, kui algselt ette nähtud oli. Käisime veel Tartu kesklinnas jalutamas ja söömas. Ilmaga meil vedas hirmsasti. Kui hommikul veel sadas Tallinnas lund ja tuiskas, siis Tartus oli lõuna ajal kena päiksepaisteline ilm. Klubiliste muljeid päevast: Meile meeldis muuseumi giid. Ta oli väga emotsionaalne. Väga ilus on Eesti Rahva Muuseumi hoone ja väga huvitavad näitused on seal. Väga kaasahaarav oli keelepuu informatsioon. Suur tänu, Gunnel ja Enda. Meeldis ilus sõit Tartusse ja uhke muuseum. Seal meeldis 0 korruse ekspositsioon, rahvariided ja majad, käsitööehted jne. Meil oli hea giid ja tähelepanelikud õpetajad Gunnel ja Enda. Mulle meelis kõige rohkem lauluvaibad ja keelepuude saal. Ka Uurali saal. Mulle meeldis kõik! Ainult tahaks, et buss oleks parem. :) Väga huvitav oli kõik, muuseumihoones oli palju huvitavaid väljapanekuid. Huvitavad sümbolid, ruunid ja põnev ekskursioon, „Uurali kaja” ekspositsioon, huvitav elektrooniline söögilaud. Minu jaoks oli huvitav Anna Varese lugu, kes pälvis Vabaduse Risti aumärgi. Tahaks teada rohkem temast. Soome-Ugri rahvaste geneetikauuringutest oli huvitav teada uut infot. Minu jaoks on uudis, et põhjarahvas nagu handid ja neenetsid on soome-ugri keelerühmas. Kõige rohkem minule meeldis püsinäitus „Uurali kaja” ja Kukruse emand. Pärast muuseumi külastamist jalutasime kesklinnas, seal toimus kevadlaat ja tudengite kevadpäevad. Nägime naljakat skulptuuri „Isa ja poeg”. Me ei saanud aru, miks isa on nii väike ja poeg nii suur ja paks. Tartu on väga ilus linn, kuhu tahaks veelkord tagasi tulla.
Kolmeteistkümnes kohtumine 7.05.2017 Seekordne kohtumine toimus meie klubi jaoks ebatavalisel ajal. Selle tingis asjaolu, et eelmine esmaspäev juhtus olema 1. mai ja pühade ajal tahtsid nii juhendajad kui klubilised oma peredega olla, oli ka talgupäev ja kevadkoristuste aeg. Seekord oli meil vaid kaks osalejat, harjumatult vähe. Seega saime teha väga eksklusiivse klubikohtumise, justkui individuaaltunni. Vaatasime tagasi koosoldud ajale, rääkisime keeleõppest ja klubitegevusest üldiselt ning asusime siis programmijärgse terviseteema juurde. Arutlesime füüsilise ja vaimse tervise üle, rääkisime, kuidas keegi oma tervise eest hoolitseb ja jagasime üksteisele soovitusi, kuidas tervislikumalt toituda ja oma vaimse tervise eest hoolitseda. Jõudsime üksmeelele, et igapäevane liikumine on väga tähtis, oleks hea, kui iga päev saaks käia vähemalt paar kilomeetrit. Selgus, et Elenal on selline äpp, mis mõõdab iga päev tema liikumisaktiivsust ja loeb kokku ka sammud. Jalgsi tööle ja sealt tagasi tulles saab Elena oma sammud üldiselt täis, giidituure tehes lausa topelt. Lappasime ka tervise ajakirju ja tõdesime, et teemad on seal aasta-aastalt samad, aga mõned põhimõtted on ka aja jooksul muutunud – näiteks, kui varem soovitati süüa pigem väherasvaseid toite, siis nüüd räägitakse juba rasvade kasulikkusest.
Neljateistkümnes kohtumine 8.05.2017 8. mail jätkasime terviseteemaga. Vaatasime veel terviseajakirju ja lugesime National Geograficust erinevate supertoitude kohta artikleid. Saime teada, et üldiselt on kõik puuviljad ja juurviljad supertoidud, neis on väga palju vitamiine ja mineraale ja vähe kaloreid. Igasugused seemned on ka väga kasulikud. Meie klubis tekkis selle peale diskussioon, millised päevalilleseemned on kõige paremad, kas röstida kodus või osta poest juba röstitud seemneid. Igatahes on päevalilleseemned väga tervislikud ja ka üks supertoitudest, kuigi annavad väga palju kaloreid. Proovisime Gunneli tehtud karulaugupestot, mis oli väga kange, aga huvitava maitsega. Karulauk on ka üks supertoitudest. Vaatasime „Pealtnägija” saatelõiku, kas ja kuidas on võimalik liha asendada, teha ubadest ja hernestest asendusliha, mis maitseks nagu liha. See test oli naljakas, üldiselt said kõik lihasõbrad aru, kui tegemist oli võltslihaga. Vaatasime veel Nutridata programmi ja tegime sealt prooviotsinguid. Kuna oli terviseteema, siis liikusime ja võimlesime ka. Terves kehas terve vaim!
Viieteistkümnes kohtumine 15.05.2017 Täna rääkisime meediast, missuguseid ajalehti ja ajakirju Eestis välja antakse, mis teemadel päevalehed kirjutavad. Arutasime, kas ja kuidas meedia meid mõjutab. Paljud arvasid, et meedia ei mõjuta neid üldse, et täiskavanud inimesed suudavad ise vahet teha, mis infot usaldada ja mida mitte. Tegime ühe testi – lugesime erinevaid liiklusuudiseid, kus kõikides oli sisu sarnane: autojuht sõitis jalakäijale otsa ülekäigurajal. Ülesanne oli lugeda ja vaadata, millistel juhtudel tundub, et jalakäija on süüdi. Oli päris mitu sellist olukorda, kus tundus, et autojuht ei teinud midagi valesti, näiteks oli uudises kirjas, et oli pime, helkurit ei olnud, riided olid tumedat värvi, vihma sadas. See uudiste võrdlemine näitas väga hästi, kuidas meedia meiega tegelikult manipuleerib. Rääkisime ka reklaamist ja jällegi arvasid paljud, et reklaam neid ei mõjuta. Vaatasime mõnda reklaamiklippi ja tegime ise ka reklaami, mõtlesime välja teksti ja mängisime selle läbi. Oli väga lõbus.
Kuueteistkümnes kohtumine 26.05.2017 Seekord kohtusime taas teisel ajal kui tavaliselt, esmaspäevase klubi asemel toimus kohtumine seekord reedel ja kahjuks ei saanud suurem osa klubilistest sellest osa võtta. Tegime individiaalkohtumise. Rääkisime internetist ja võimalustest, mida internet pakub, tuletasime meelde, missugune oli elu enne internetti ja milline oli esimene kokkupuude internetiga, missugused olid esimesed arvutid ja kuidas tehnoloogia vahepeal arenenud on. Rääkisime internetiturvalisusest, e-poodidest ja eesti.ee veebilehest. Vaatasime lehekülge targaltinternetis.ee, kus oli film Interneti kodupoest. Seal näidati, mida inimesed internetis teevad, mida ostavad ja kui usaldavad inimesed on. Arutlesime väitekaartidel olnud väidete üle ning andsime oma hinnangu. Rääkisime kogemustest veebipoodidega ja jagasime soovitusi. Teemaks oli ka Eesti kui e-riik. Sotsiaalvõrgustikud pole meie grupi seas eriti populaarsed. Kõik meie seast oskavad guugeldada ning kasutavad seda tihti. Siiski tuleb olla kriitiline ning võrrelda erinevaid arvamusi ja olla allikakriitiline. Rääkisime, mis juhtub, kui elektrit ega internetti enam poleks ning tuletasime meelde, milline oli elu enne internetti ning telefone. Tänapäeval ei kujuta enam ilma nendeta elu ette, kas või seda, kuidas sõbraga kohtumist saaks kokku leppida. Samuti ei saaks ilma internetita toimida kauplused, haiglad, ühistransport ning kortermajade elanikel tekiksid suured probleemid näiteks kütte ja veega. Täiendasime oma sõnavara uute sõnadega.
Neljas õppekäik 27.05.2017 Kohtusime Vabaduse väljakul, et minna koos tervishoiumuuseumisse. Enne vaatasime, millised mõõtevahendid ja programmid kellelgi telefonis või tahvlis on, et saaks mõõta läbitud vahemaad. Tegime ka pakkumised, kui palju võiks olla Vabaduse väljakult Lai 30 juurde. Pärast selgus, et oli 700 meetrit. Muuseumis saime algul omal käel ringi vaadata ja tekkisid kohe mõned küsimused, mida pidime pärast giidi käest küsima. Kui giid Taavi tuli, siis ta tutvustas algul seda hoonet, kus muuseum asub. Siis asusime koos ringkäigule. Huvitav oli, et kõike sai ise puutuda ja oli interaktiivne. Seal oli ka ühe mehe keha ning saime tema siseelundeid vaadata ning arvata, mis haigusi ta põdes. Erinevatel korrustel olid erinevad näitused. Taavi rääkis meile surmanäitusest ka palju. Algul mõtlesime, kas tahame sinna minna, aga oli huvitav. Igatahes kui novembris tuleb suhkrunäitus, siis sinna läheme kindlasti kuulama ja vaatama
Seitsmeteistkümnes kohtumine 29.05.2017 Meil oli teemaks töö, mis on väga tähtis igaühe elus. Väga huvitav oli arutelu kodanikupalga üle. Mõned arvasid, et see on hea mõte, teised jällegi muretsesid, kust seee raha tuleb. Lugesime uudist ka Soome kohta, kus kodanikupalga pilootprojektis osaleb 2000 inimest. Vaatasime ja kuulasime ka väga naljakat laulu töö teemal.
Viies õppekäik 1.06.2017 Tänasel lastekaitsepäeval otsustasime teha õppekäigu vanalinnas, kuna toimusid vanalinnapäevad ning lastekaitsepäeval oli linnas palju erinevaid üritusi. Kohtusime Balti jaama uue turu juures ja külastasime turgu esmakordselt. Küll see oli ilus! Saime osta nostalgilisi limonaade ja komme, mida lapsepõlvest mäletasime. Arutasime, mida turult ostmas hakkame käima. Uudistasime ka, mida huvitavat GAGi lapsed pakuvad oma kooli hoovis. Pärast seda läksid mõned vanalinna müüri peale ja torni jalutama. Selleks pidi ronima trepist üles, mis polnud üldsegi mugav ning kohati oli ka pime. Raekoja platsil tervitasime korstnapühkijate rongkäiku ja nemad tervitasid meid ka. Saime koos isegi pildi peale. Meil oli plaanis külastada ka teatrietendusi, kuid ühele jäime hiljaks ja teiseni oli liiga palju aega ning ilm oli väga külm ja tuuline – seega otsustasime minna kohvikusse. Kuna kohvikuid on vanalinnas palju, siis valisime lõpuks von Krahli kohviku, mille kohat Gunnel oskas huvitavalt jutustada.
Kaheksateistkümnes kohtumine 5.06.2017 Täna meenutasime oma õppekäiku ja rääkisime ka nendele, kes osa võtta ei saanud, mis seal toimus. Paljud olid ka teistel päevadel osalenud vanalinnapäevade üritustel ning rääkisid nendest. Meie üks kaaslane oli viibinud külas Iisraelis ning jutustas muljetest. Ta tõi sealt ka pühitsetud küünlad igaühe jaoks ning kostitas meid hummusega. Meie tänaseks teemaks oli ikka töö. Kõigepealt rääkisime, kuidas käituda tööintervjuul ja milliseid dokumente on enne vaja. Selgus, et suurem osa meist polnud kunagi tööintervjuul käinud. Vaatasime ka kahte videot ühest mehest, kes algul käitus töövestlusel valesti ja pärast õigesti. Arutasime, mida saime lisada sellele, mille enne ise välja mõtlesime. Pärast pidime paarilisega mõtlema välja, millist firmat teha ja siis tegime äriplaani. Lõpuks mängisime tööintervjuu eelnevalt väljamõeldud küsimustega läbi. Sai palju nalja.
Üheksateistkümnes kohtumine 16.06.2017 Rääkisime täna jätkuvalt tööteemadel edasi. Arutasime, missugune peaks välja nägema nõuetekohane CV, mis andmeid see peaks sisaldama ja kuidas seda kujundada, et see korrektne välja näeks. Vaatasime erinevate CV-de näidiseid ja motivatsioonikirju. Rääkisime, kas keegi tahab tööd vahetada ja missugust tööd nad teeksid. Vaatasime mõnda töökuulutust cv.ee lehelt. Lugesime artiklit naiste ja meeste palga- ja majapidamistööde osakaalust ja avaldasime selle kohta oma arvamust. Tegime ka väikese tagasivaate senisele klubitööle ja oma arengule, pidasime juulikuu plaane. Selgus, et on algamas puhkuste aeg ja nii mõnigi plaanib terveks suveks Eestist ära sõita.
Lahendame probleemi poes
Kahekümnes kohtumine 19.06.2017 Täna oli meie teemaks teenindus- ja kaubandusettevõtted. Igaüks ütles, kust saab midagi osta ja siis kirjutasime need tahvlile. Arutasime ka, mis on iga koha head ja vead. Mõned meist ostavad turult, aga mõned üldsegi mitte. Kõige populaarsem ostukoht on kaubanduskeskus. Mõtlesime ka välja, milliseid teenindusasutusi meil vaja on ja otsisime netist nende kohta infot. Eriti vahva oli see, kui Elena helistas hambapolikliinikusse ja küsis infot. Enne seda me kõik koos mõtlesime välja, milliseid küsimusi küsida ja kuidas vastata. Elena oli väga tubli ja teistele julgustav. Lisaks vaatasime videoklippe müümisest ja sellest, kui tähtis on müüja suhtumine klienti. Kui olime klienditüüpidest rääkinud, võtsime igaüks loosiga ühe tüübi ning mängisime poodi, kus igaühel oli oma roll.
Kahekümne esimene kohtumine 26.06.2017 Täna oli teemaks liiklus. Rääkisime, millised transpordiliigid on olemas ja mida meie kasutame. Jutuks tuli tasuta transport ja selgus, et see meeldib kõigile. Uurisime reisiplaneerija abil erinevaid teekondade võimausi ja selgus, et ega see alati kõige lühemaid teekondi paku. Eriline huvi oli meie grupil jalgratastega seoses. Täitsime töölehti, kuhu pidime panema kohustuslikud asjad, mis ühel jalgrattal olema peavad. Kuna meil on parajas vanuses lapsed, siis vaatasime ka, mida peab tegema jalgratturi lubade saamiseks. Harjutasime ka tee juhatamist nii kaardi peal kui ka püüdsime teist juhendada, kui tal olid silmad kinni seotud. Kõik tahtsid oma pimesi orienteerumise oskust proovile panna. Analüüsisime ka liiklusõnnetuste statistikat ja liiklusuudiseid, püüdsime inimeste liikluskäitumisele põhjuseid leida.
Kahekümne teine kohtumine 3.07.2017 Meie teema oli kaunid kunstid. Esimeseks teemaks oli muidugi arutelu laulu- ja tantsupeo teemal. Need, kes käisid, jagasid oma muljeid ja selgus, et teleriekraanil nähtu pole ikka päris sama. Vaatasime ka salvestist spontaansest tantsupeost Vabaduse väljakul. Pakkusime välja, milliseid eesti näitlejaid ja muusikuid teadsime. Vaatasime igaühe kohta ka pilti ja kuulasime midagi tema loomingust, kas muusikapala, laululõiku või katkendit mõnest sketšist. Lisaks rääkisime eraldi Raimond Valgrest ning vaatasime katkendit filmist „Need vanad armastuskirjad“. Tutvusime ka teiste eestlaste tuntud lemmikfilmidega. Mõndadel on ka subtiitrid olemas, see lihtsustab arusaamist. Kohtumise lõpus lõime ka ise laulu lahti ning panime kõlama „Kauges külas“.
Kuues õppekäik 9.07.2017 Täna käisime vabaõhumuuseumis. Meil oli ka giid, kes palus alguses otsustada, mida me näha tahame. Valisime Seto talo ja vanausuliste maja, sest neid polnud keegi meist varem külastanud. Huvitav oli see, et meie teekond algas nagu ajalooline rongisõit Tallinnast Tartusse – vahepeal olid erinevad jaamad ja fotod nendest ning juttu juures. Tee ääres olid ka erinevad palgivirnad, mis on tegelikult uued eksponaadid. Seto talos võttis meid vastu vabaõhumuuseumi ainus peremees ja tutvustas oma valdusi. Tal oli käsil ka pliinide valmistamine, kahjuks tainas alles kerkis ning maitsta me neid ei saanud. Huvitav oli kuulata selle talu ajalugu ja seda, kuidas eksponaat muuseumisse sattus. Lõpetuseks käisid mõned veel poes ja ostsid imemaitsvat sefiiri
Kahekümne kolmas kohtumine 10.07.2017 Jätkasime eesti kultuuriradadel. Kuna eelmisel päeval toimus meie õppekäik vabaõhumuuseumisse, siis meenutasime nähtut ja jagasime muljeid nendega, kes kahjuks ei saanud osaleda. Vaatasime juurde ka videosid sellest, kuidas Seto talo ehitati ja kuidas toimus avamispidu, samuti tundsime videost ära vanausuliste maja perenaise. Tutvusime ka teiste arhitektuuriteostega. Väga huvitav oli lugu Raine Karbist, kes loonud nii palju tuntud hooneid. Temalt küsiti ka arvamust linnahalli lammutamise kohta. Tema enda kodumaja oli küll väga suur ega tundunud hubane. Sellel päeval tutvusime ka eesti kirjanike ja luuletajatega. Kuna olime juba varem nii mõnestki rääkinud, tekkis nüüd väike viktoriin, keda me mäletame.
Kahekümne neljas kohtumine 17.07.2017 Ja ongi käes meie viimane kohtumine. Kõik olid pidulikus meeleolus. Elena tuli uhke tordiga, mille ta ise valmistas, ja lubas meile peatselt saata oma kokandusblogi lingi. Tort maitses ka imeliselt. Loomulikult oli meie laud kaetud hea-paremaga ning iga toit oli ka oma tähendusega, Eesti märgiga: näiteks mekkisime parima toiduaine tiitli võitnud juustu, Nopri talu küüslaugumääret, endise presidendiproua Evelini leiba ja veel muud põnevat. Nüüd teame ka ise poest neid asju otsida! Viimasel korral vaatasime tagasi olnule, selleks olid abiks fotod, mille juurde igaüks sai oma mälestusi jagada ja seda, mida ta õppis. Meelde olid jäänud õppekäigud linnamuuseumisse ning kõige rohkem hinnati sõitu Tartusse ERMi. Kõige sagedasem küsimus oli, mis saab edasi. Enamus soovib jätkata ja seda just sama grupiga – on ju omavahel headeks sõpradeks saadud ning usalduslikus õhkkonnas läheb keeleõpe paremini. Meenutati ka seda, kuidas algul oli sees ärevus ega teatud, kuidas olla. Mida aeg edasi, seda paremini ennast tundma hakati ning ei kardetud rääkimisel eksida. Osalejad jagasid ka oma eduelamusi, kuidas nad eesti keelt kasutavad ning rääkisid juhtumitest, kui polnudki muud võimalust, kui ainult eesti keeles rääkida.