Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 6.02.-17.07.2017 esmaspäeviti kl 16.30-19.45 Tulika Ärimajas Tallinnas. Klubi eestvedajateks olid Gunnel Koba, Katrin Mikk, Enda Trubok ja Angelika Soomets
Esimene kohtumine 6.02.2017 6. veebruaril 2017 alustas tööd eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinn 4. Klubi kohtumised toimuvad Tulika Ärimajas esmaspäeviti kl 16.30-19.45. Esimene kohtumine peab olema alati meeldejääv. Selleks et see tõesti ka keeleklubi esimese kohtumise kohta paika peaks, tegid eestvedajad Gunnel Koba ja Katrin Mikk omavahel kõvasti plaane. Mänguline ja mitteformaalne keeleõpe ei ole kummalegi eestvedajale midagi uut. Nii läks ka klubitegevus tutvumismängudega käima. Kõik said ennast soojaks rääkida, üksteisega paremini tuttavaks ja oma järgmise poole aasta klubitööga seotud eesmärgid kirja panna. Avaldati ka arvamust, kuhu võiks minna või mida võiks õppekäikude ajal teha. Selgus, et klubilised käiksid hea meelega muuseumides, kinos, teatris. Aga eelkõige soovitakse klubis ikkagi rääkida, saada suhtlemispraktikat ja paremini eesti keelt emakeelena rääkijate tavatempos kõnet mõista. Panime kirja ka klubi reeglid. Jäi veel üle mõelda, mis trahv üleastujaid ootab. Leppisime veel kokku, kes hakkab klubi fotograafiks ja kuidas blogimist korraldame.
Teine kohtumine 13.02.2017 Nädal oli meie esimesest kohtumisest märkamatult möödunud ning paljudel üksteise nimed meelest läinud. Kuna meil oli seekord ka uus eestvedaja, said klubilised üksteist uuele eestvedajale Angelikale tutvustades ka üksteise nimesid meelde tuletada. Midagi oli meeles, midagi pidid tutvustatavad parandama ja täpsustama. Seekord oli osavõtjaid mõnevõrra vähem ja nii said kõik tutvumismängude abil üksteisega veelgi paremini tuttavaks. Rääkisime õpistiilidest ja mälutehnikatest, arutasime, kuidas infot paremini meelde jätta, jagasime oma nippe. Vaatasime täpsemalt kolme õpistiili – visuaalset, auditiivset ja kinesteetilist. Grupiti tutvustati üksteisele iga stiili põhipunte ja iseloomulikke jooni. Iga klubiline püüdis oma õppimise eripära uute teadmiste valguses analüüsida. Selgus, et kõige rohkem määrateti end kui visuaalset õppijat, kõige vähem oli meie hulgas kinesteetikuid. Siiski tunnistasid paljud, et kombineerivad eri stiile, kuid siiski üks kipub domineerima. Mängisime veel sõnamänge, et oma mälu proovile panna. Tegime ka ajurünnaku, kuidas oma igapäevaellu keelekeskkonda rohkem sisse tuua.
Kolmas kohtumine 20.02.2017 Sellel kohtumisel me rääkisime ja vastasime küsimustele hariduse kohta. Arutlesime ja võrdlesime koolielu nõukogudel ajal ja tänapäeva koolielu. Küsisime üksteiselt erinevaid küsimusi kasutades erinevaid küsisõnu. Lugesime teksti haridusest ja andekate laste arengu kohta Eestis. Ja vastasime küsimustele selle tekste järgi. Marina Shatalova
Esimene õppekäik 25.02.2017 Alustasime õppekäiku Vabaduse väljakult. Liikusime sealt läbi vanalinna suurgildi hoonesse. Teel muuseumi rääkisime natuke vanalinna majadest, 9. märtsi pommitamise tagajärgedest, raekoja platsil sai nautida juba esimesi päikesekiiri ja uudistada saiakangis. Ajaloomuuseumis võttis meid vastu sõbralik giid, kes lasi meil alustuseks natuke iseseisvalt esimese ruumi väljapanekuga tutvuda ning jätkas siis ise ekskursiooni ja haridusprogrammi läbiviimist. Klubilised õppisid tundma keskaaja pidustusi ja selleaegseid kombeid, samuti said ülevaate keskaja kõige olulisematest sündmustest. Palju elevust tekitas maitseainete kompimise ja lõhna järgi äratundmine ja keskaegse pidulaua katmine. Hiljem uudistasime omal käel majas ringi ja imestasime, mida kõike huvitavat muuseumis ka ei leidu – alustades potikildudest ja lõpetades muumia käe ja kuivatatud põrnikatega.
Neljas kohtumine 27.02.2017 Seekord oli üheks klubi eestlvedajaks taas Angelika. Kontrollisme, kas nimed on meeles ja liikusime sujuvalt mälu ja õpistiilide teema juurde. Igaüks sai analüüsida, missugune õppija ta on, kui hea mälu tal on, kuidas ta uut infot struktureerib ja kuidas asju meelde jätab. Väiksematesse rühmadesse jaotatud klubilised tegid vabalt valitud vormis ülevaate ühest õpistiilist ja püüdsid pärast määratleda, missuguse stiili alla nad ennast paigutaksid. Nii mõnigi avastas enda jaoks üllatuslikult, et kuulamine või kompamine on meeldejätmisel tema jaoks olulised tegurid. Tegime veel teema näitlikustamiseks mõned piltkaartidega mälu treenimise mängud. Selgus, et paljudel osalejatel on lausa fotograafiline mälu, ehkki detailid, millele keskenduti, olid kõigil erinevad.
Viies kohtumine 6.03.2017 Õppimise ja õpistiilide teema jätkuks tutvusime klubis ühe sõnade õppimist hõlbustava äpiga. Selliseid elektrooniliste sõnakaartide programme on palju, aga üks populaarsematest neist on Quizlet. Tegin Tallinna klubidele ühe sõnakaartide komplekti näidiseks valmis ja proovisime seda kasutada. See töötab nii arvutis kui ka nutitelefonis ja tahvelarvutis ning see on täiesti tasuta. Selliste nutikate rakendustega on keelt võimalik õppida kas või poesabas seistes või bussi oodates. Edasi liikusime pereteemadel ja arutasime meeste ja naiste rollide üle ning vaatasime ETV saatest „Ringvaade” üht lõiku lasterohekest perest. *** Marina Reva jagab oma mõtteid sellest klubikohtumisest Viimasel kohtumisel oli vestlusring, rääkisime lapsepõlvest, põlvkondadest. Proovin seda tähtsat teemat „Perekond” analüüsida. See teema on väga ajakohane igal ajal. Perekondadest on palju räägitud, aga alati leiab midagi uut. Igaühel on oma mõistmine, aga põhiküsimustes olime üksteisega nõus ja vaidlusi ei tekkinud. Kõik sõltub inimestest ja nende eluväärtustest. Minu arvates on perekonna loomine peamine asi elus. Peaeesmärk perekonnaelus on laste kasvatamine. Iga väike inimene saab alguse oma perekonnast, elutee algab lapsepõlvest. Lastele on väga vajalik vanemate armastus ja head suhted perekonnas, mitte ainult hoolitsemine. „Õnnelik inimene on see, kes on õnnelik perekonnas,” ütles kirjanik Lev Tolstoi. Elu muutub iga päevaga ja sellega koos muutuvad ka inimesed. Praegu elavad kõik pereliikmed harva ühe katuse all. Noored ja vanad elavad eraldi, aga lapsed vajavad vanavanemate tähelepanu. Noored arvavad, et nende vanavanemad ja isegi vanemad on ajast maha jäänud. On hea, kui põlvest põlve antakse edasi traditsioone. Iga pere kogemuses on midagi tähtsat. Tahaksin juhtida tähelepanu, et paljud inimesed arvavad, et kohustused peavad olema igal pereliikmel. On vaja arendada vastutustunnet. Kahjuks vabaabielus ei vastutata üksteise eest. Mõjub ka kiire elutempo. Muidugi, töö ja materiaalne heaolu ei saa olla viimasel viimasel kohal. Õnneks siiski paljude jaoks on kõige tähtsam perekond. On tore teada, et perekonnaliikmed vajavad ja armastavad sind ja ka sina armastad neid. Mina olen veendunud, et iga inimene peab ise oma tee valima ning see on väga tähtis. Kokkuvõttes on perekond õnnelik, kui meest austatakse, naine on armastatud ja lapsed on rõõmsad ja õnnelikud.
Kuues kohtumine 13.03.2017 Tänase kohtumise teemaks oli kinnisvara, erinevad elamutüübid. Tegime kohtumise hästi eluliseks ja praktiliseks – kõik pidid osalema meeskonnatöös, kus igale rühmale anti ülesanne leida omale sobiv elamispind, nii et see jääks etteantud eelarve piiresse ja vastaks selle pere vajadustele kõige paremini. Kinnisvarakuulutuste otsimine ja võrdlemine ning sobiva eluaseme väljaotsimine ei valmistanud mõnele meeskonnale mingit probleemi – üksmeelele jõuti kiiresti ja mõnel jäi raha ülegi. Üürilepingut lugedes leidsid mitmed klubilised vaieldavaid punkte, millele nad alla ei kirjutaks. Näiteks oli näidislepingus kirjas punkt, et omanik võib eluruumi siseneda, kuid täpsustamata oli jäetud mis tingimustel, mis olukorras. Kohtumise teises pooles vaatasime üht teema poolest tõsist, ent sisult humoorikat eesti lühifilmi „Aeg ei peatu”. Filmi tutvustus mõjus mõnele klubilisele lausa masendavalt, kuid hiljem tõdesid kõik, et nii see film küll ei mõjunud. Film on veel ETV kodulehelt aprilli esimeste nädalateni järelvaadatav.
Teine õppekäik 19.03.2017 Oli tore pühapäev. Me saime kokku Vabaduse väljakul ja hakkasime kõndima muuseumi poole. Ilm oli ilus, kuid natuke tuuline, aga vihma ei sadanud ja see oli juba hea. Me kõndisime Eesti Instituudi majast mööda ja pöörasime Vene tänavale. Seal on väike põiktänav, kus asub ikoonimuuseum ja ülilahe prantsuse stiilis šokolaadikohvik. Sealt läksime linnamuuseumisse. Meil oli väga sõbralik ja lõbus giid. Alguses ta rääkis keskajast üldiselt, siis hoovist, köögist ja riietusest. Ta lasi selga proovida vanaaegset kleiti ja pähe proovida pika sabaga kapuutsi. Selles majas elas kunagi väga rikas kaupmees oma perega. Ta kauples soolaga. Teisel korrusel oli põnev näitus. Seal olid laevamudelid ja palju erinevaid asju keskajast. Seal oli interaktiivne näitus koos häälega. Meil oli ka detektiivimäng, meile anti paber, kus olid märgitud asjad ja me pidime neid asju otsima tervest muuseumist. Pärast vaatasime relva- ja keraamikanäitust esimesel korrusel. Kirjutas klubiline Marina
Seitsmes kohtumine 20.03.2017 Nädal tagasi käisime me koos teiste Tallinn4 klubi liikmetega Tallinna Linnamuuseumis ja eelmisel kohtumisel me vahetasime oma muljeid nendega, kes ei saanud muuseumisse tulla. Rääkisime ka emakeelepäevast. Aastal 1999 kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse erinevaid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Meie klubi juhendaja jutustas meile, et emakeelepäeva tähistavad eesti keele õppijad ka välismaal, näiteks Soomes, Lätis, Venemaal, Leedus, Poolas, Tšehhis ja teistes riikides, kus saab õppida eesti keelt. Pärast seda juhendaja rääkis, millised mõisad on Eestis ja kus need asuvad. Me lugesime legendi „Kuidas Albu mõis omale nime sai”. Tutvusime ka rehielamu põhitüübiga ja vaatasime MuinasTeeVee saatelõiku sellest. Tunni lõpus palus juhendaja meil tüüpilise eestlase karakterportree joonistada ja eestlaste iseloomuomadused üles kirjutada.
Üheksas kohtumine 3.04.2017 Tänase kohtumise põhiteema oli võrrelda maa- ja linnaelu. Kuna osalejaid oli vähe, saime teha kaks paraja suurusega gruppi, et nad omavahel sõbralikult vaidlema ajada. Iga grupp pidi välja mõtlema nii palju positiivseid argumente vastavalt linna- või maaelu kohta kui suutsid ja siis läks lahinguks. Lõbusaks lahinguks! :) Nii juhendajatel kui klubilistel oli väga lõbus seda duelli jälgida. Tundub, et seekord võitsid maainimesed, neil oli nii palju positiivseid argumente, et linnainimesed löödi kiiresti lukku. Puhta õhu, väikeste koolide ja rahuliku elurütmi vastu polnud linnainimestel midagi panna. Tunni lõpus tegime väikseid kaasakiskuvaid reklaamesitlusi mõne huvitava Eesti koha kohta. Reklaamid õnnestusid nii hästi, et kõik osalejad tahtsid kohe neid paiku külastama minna.
Kümnes kohtumine 13.04.2017 Kohtusime seekord esmaspäeva asemel hoopis neljapäeval, kuna mõlemal juhendajal oli seekord esmaspäeval teised tegemised – Enda oli Narvas hõivatud ja Gunnel käis Soome koolieluga tutvumas. Nagu ikka, andsime alustuseks oma nädala jooksul toimunu kohta ülevaate, rääkisime kes mida lugenud oli või kes kus käinud oli, mida põnevat teinud või näinud. Loodussäästlik eluviis ja tarbimisharjumused olid seekordse kohtumise peateemad. Analüüsisime erinevaid tarbijatüüpe ja rääkisime keskkonnasõbralikest valikutest. Vaatsime loodusajakirju ja lugesime artiklit tüüpilistest eluviisidest – selgus, et kokkuhoidlik, pea vaesuspiiril elu maal on kõige keskkonnasõbralikum ja jõuka keskklassi elu kõige rohkem ressursse kulutavam, isegi kui sõidetakse suhteliselt säästlike autodega ja käiakse vahel ökopoodides. Vaatasime videoklippi Krimmi eestlaste elust ja imestasime, et elu seal pole nõukogudeajast üldse edasi läinud, elatakse naturaalmajanduslikes tingimustes ja suhtelises viletsuses. Selgitasime välja kahttp://jalajalg.positium.ee/programmi kasutades ühe klubiliikme ökoloogilise jalajälje ja saime teada, et tema elustiil on küll suhteliselt säästlik, kuid ühest maakerast siiski ei jaguks, kui kõik inimesed tahaks nii elada nagu tema. Soovitame kõigil oma ökoloogiline jalajälg välja arvutada ja vaadata, mis osas annaks oma elu loodussäästlikumaks muuta. Et kohe-kohe olid saabumas lihavõtted, tegime ka sellest juttu ja vaatasime üht väikest videot kavalate nippide kohta, kuidas mune looduslikult värvida. Kõik üheskoos koostasid video põhjal instruktsiooni ja Maria pani selle kirja. Munade värvimine looduslike värvidega Meil on vaja: Valged munad Lilleõied, petsersell, till vms Õhukesed sokid või põlvikud Käärid Pott Sibulakoored Punase kapsa lehed Võtame ühe muna, paneme muna peale lilleõie või tillivarre vms, seejärel mähime selle soki sisse ja keerutame ühe otsa sõlme. Sibulakoored paneme potti, sinna paneme ka kaunistatud munad. Lisame vett ja keedame umbes 10 minutit. Seejärel jahutame üks tund või rohkem. Kapsalehtedega teeme samamoodi. Ainult jahutame ja hoiame terve öö külmkapis. Häid lihavõtteid!
Üheteistkümnes kohtumine 17.04.2017 Pärast tavapärast suures ringis vestlemist viimaste päevade uudistest ja tegemistest võtsime käsile selle kohtumise peateema „Vaba aeg ja puhkus”. Rääkisime, kus ja kui palju keegi on Eestis ringi reisinud, kas eelistatakse puhata Eestis või välismaal ja mis koht eriti on meeldinud, kuhu tahaks ikka ja jälle tagasi minna ja miks. Meie klubis on inimesi, kes on suured Pühajärve ja Pärnu fännid. Samuti mainiti toredate puhkamiskohtadena Saaremaad ja Haapsalu. Tutvusime roheliste rattaretke traditsiooniga ja vaatasime internetist täpselt järele, kuhu seekordne matk huvilisi viib. Rõõm oli näha, et nii mõnigi klubiline tahaks rohelise retkest osa võtta. Leiti, et see on hea võimalus Eestis ringi rännata ja suhelda eestlastega. Kolm päeva puhast keelepraktikat ja sporti. Samas tõdeti, et selliste retkede õnnestumisel mängib väga suurt rolli ilm. Rattaretke programm on leitav siit:http://www.rattaretked.ee/ Veel pole hilja registreeruda! Et just oli alanud Eesti Vabariik 100 juubeliaasta pidustused, vaatasime selle auks korraldatud ETV saate „Eesti mäng” finaali, kust võttis osa ka üks mustanahaline mängija, kes väga ilusat eesti keelt rääkis. Mängisime finalistidega hasartselt kaasa ja saime nii mõnegi põneva fakti teada.
Kaheteistkümnes kohtumine 24.04.2017 Meie kohtumise teemaks oli seekord spordi ja vaba aja veetmisega seotud teemad, samuti eesti sportlased ja kultuuritegelased. Kahjuks ei olnud meil seekord projektorit ja planeeritud filmiklippide näitamine jäi ära. Arutlesime kui suurt rolli mängib kellegi elus sport, mis spordialadega inimestele meeldib tegeleda ja mida armastatakse rohkem telekast vaadata. Selgus, et üks lemmikumaid, mida telekast vaadata, on iluuisutamine. Vaatasime, missugused ohud võivad ette tulla sportikul reisil, kuidas ja mille vastu peaks end kindlustama. Vaatasime ka ajalehti-ajakirju, kus oli juttu sportlastest või teistest eesti tuntud inimestest. Kuid me mitte ainult ei rääkinud spordist, vaid tegime ka ise natuke sporti – hüppasime, võimlesime, painutasime, tegime harjutusi, mis panevad aju paremini tööle. Kõik said ise treeneriametit proovida ja teistele juhiseid jagada, kuidas enda ettenäidatud harjutust õigesti sooritada. Sel korral said klubilised tuttavaks paljude meie tuntud kultuuritegelastega – nimede ja nägude kokkupanemine läks lõpuks juba hästi, aga selgus, et see on nii lai teema, et sellest võiks iga kord natuke rääkida ja mõne kuulsa inimese fookusesse tõsta. Koduseks ülesandeks saidki kõik ühest kultuuritegelasest (sh sportlasest) internetist või ajakirjadest huvitavaid fakte otsida.
Kolmas õppekäik 30.04.2017 Meie aprilli õppekäik viis meid koos Tallinn3 klubiga Tartusse, ERM-i uude hoonesse, kus keegi peale juhendajate ei olnud varem käinud. Kõik oli uus ja huvitav. Kaasa sai võtta ka külalisi, oma pereliikmeid või sõpru. Päev algas vara, juba kl 7.30 pidime Tallinnast välja sõitma, et kl 10 Tartusse jõuda. ERM-is ootas meid ees giidiga ekskursioon ja saime natuke ka niisama muuseumiga tutvuda. Hiljem käisime Tartu kesklinnas söömas ja Tartu vanalinnas jalutamas. Tegime klubilistega tiiru peale Toomemäele, vaatasime üle Kristjan Jaak Petersoni skulptuuri ja kõndisime üle inglisilla ja jõudsime lõpuks Vilde ja Wilde skulptuuri juurde välja. Klubiliste muljed, mis kõige rohkem meelde jäi: Meeldisin tüdrukute käsitöökotid, mida tüdrukud iga kord kaasa võtsid, kui kuhugi läksid. Meeldis see komme, et neid peideti, kui ei tahetud, et tütar kuskile kodust ära ei jookseks. Arvan, et meil tänapäeval peaks ka sellised asjad olema. Aitäh teile! Muuseumis oli väga huvitav, see oli rikkalik ja innovaatiline kultuurikeskus. Kõige rohkem meeldisid mulle suusad. Silme ees on veel majad, saunad, elumajad, nõud ja majapidamisasjad. Mulle meeldis kõik, eriti info rahvakultuuri kohta, põllumajandusruum ja meie jalutuskäik Toomemäel. Mulle meeldisid rahvariided, mulle meeldib vaadata riiete detaile. Muuseum annab hea ülevaate soome-ugri rahvaste ajaloost, on huvitavalt üles ehitatud (interaktiivselt, kuigi vahel veab tehnika alt). Hea giiditöö, kuigi oli raske vahepeal giidi kuulata segava mürafooni tõttu. Aitäh võimaluse eest külastada ERM-i. Mulle meeldis püsinäitus, ajarada, taluelu ja taluilu. Väga huvitav oli kuulata naabermaadest uut infot. Ma olin Tartus esimest korda, linnas oli tore jalutada. Tahan sõita sinna veel kord.
Kolmeteistkümnes kohtumine 7.05.2017 Seekord kohtusime pühapäeval, kuna esmaspäev oli riiklik püha. Täna oli meiega jälle Enda, arvatavasti viimast korda, sest teatepulga võtab üle Katrin. Meenutasime Tartus Eesti Rahva Muuseumis käiku, nii said need, kes ei saanud õppekäigul osaleda, ka teiste muljeid kuulda. Pärast seda liikusime kohtumise peamise teema juurde, milleks oli seekord tervis. Arutasime vaimse ja füüsilise tervise üle, diskuteerisime, mida keegi tähtsamaks peab ja kuidas enda tervise eest hoolitseda. Kõlama jäi mõte olla kõiges mõõdukas, hoida end ka vaimselt vormis ja mitte tööl käimisega üle pingutada. Tuli välja, et nii mõnigi klubiline elab pidevas unevõlas ja tunnevad, et oleks vaja rohkem magada ja lihtsalt puhata. Lappasime naiste- ja terviseajakirju ja viisime end kurssi viimase aja terviseuudistega – midagi ei ole muutunud, ikka räägitakse kaalukaotamise nippidest, jagatakse trenninõuandeid ja tervisliku toidu retsepte.
Neljateistkümnes kohtumine 8.05.2017 Täna, 8. mail lugesime artikleid kasulikest toiduainetest. Lugesime artikleid puuviljadest, juurviljadest, marjadest, vaatasime, mida need sisaldavad. Arutlesime, millised puuviljad ja juurviljad on kasulikumad, milliseid vitamiine ja mineraalaineid nad sisaldavad. Vaatasime veel „Pealtnägija” saadet, kus räägiti taimetoitlusest, täpsemalt lihaasendajatest ehk tulevikutoidust. Arvatakse, et varsti ei jätku liha kõigile, sest rahvastik kasvab, aga liha tootmine on väga ressursimahukas. Proovisime Gunneli tehtud karulaugupestot, keegi polnud kunagi varem midagi sellist söönud, aga karulauku teadsid paljud. Tutvusime veel toitumisprogammiga Nutridata.ee . Tegime sealt prooviotsinguid, otsisime, mida sisaldavad läätsed ja päevalilleseemned ja vaatasime, kuidas saab oma päevamenüüd sinna sisestada. Jelena demonstreeris teistele enda toitumisäppi, mida ta telefonis kasutab. See äpp loeb triipkoode ja ütleb kohe, kui palju enerigiat, valke, süsisvesikuid ja rasva see toit sisaldab. Vahepeal võimlesime ka.
Viieteistkümnes kohtumine 15.05.2017 Tänaseks teemaks oli meedia, internet ja reklaamid. Proovisime meelde tuletada, mis eestikeelseid ajalehti ja ajakirju me teame, mida oleme ise ostnud või lugenud, mis teemad meid huvitavad ja mida me üldse ajakirjandusest loeme. Arutasime, kuidas meedia ja reklaam inimesi mõjutab. Lugesime liiklusuudiseid ja püüdsime välja selgitada, kes oli nendes õnnetustes süüdlane. Kõik õnnetused toimusid ülekäigurajal. Ainult Tatjana taipas, et süüdi on alati autojuht, ükskõik, missuguseid pehmendavaid asjaolusid uudises ka ei märgita. Seega meedia mõjutab meie hoiakuid ja arvamusi nii, et me ei saa ise ka sellest aru. Vaatasime mitut reklaamiklippi, sealhulgas sotsiaalreklaame. Pärast tegime ise kahes rühmas paar reklaamiklippi. Huvitav oli see, et mõlemad rühmad tegid prillireklaami. See oli naljakas kokkusattumus. Tutvusime ka erinevate blogidega, mis teemal inimesed üldse blogivad ja miks. Eesti blogide kohta saab hea ülevaate siit: eestiblogid.ee
Kuueteistkümnes kohtumine 26.05.2017 Seekord kohtusime tavapärasest erineval ajal ja see andis kohe tunda. Inimestele ei sobi hästi aegade muutmised, kuid midagi polnud teha, kui üks klubi eestvedajatest ei saa klubikohtumisel muude kohustuste tõttu osaleda, peab leidma mõne teise aja. Kahjuks ei sobi see alati klubilistele ja inimesi oli vähe. Teemaks oli internet ja internetiturvalisus. Arutlesime, mis võimalusi interntimaailm pakub ja kas me oleks nõus minema tagasi internetieelsesse aega või mis siis juhtuks, kui peaks elama paar kuud ilma internetita. Seda on tänapäeval raske ette kujutada. Kuidas internetis turvaliselt käituda ja mida internetist ostes tähele panna, missuguseid veebipoode saab üldse usaldada ja mille järgi üldse valida, millist veebilehte usaldada, oli üks kohtumise teemadest. Arutasime selle üle, mida me internetis teeme ja kas on võimalik saada hakkama ilma internetita. Keegi ei kujuta enam ette, kuidas saaks ilma hakkama. Rääkisime ka, millised ohud võivad meid internetis varitseda ja sellest, et inimesed usaldavad liiga kergekäeliselt netist leitud tuttavaid. Rääkisime juhtumitest, mis on inimestega reaalselt juhtunud ja kuidas nad on suuri summasid kaotanud. Tutvusime veebilehega targaltinternetis.ee, vaatasime sealt lühikesi õppefilme ning arutlesime, mida saaksime sealt oma töös lasteaias ja lapsevanematega kasutada. Väitlesime väitekaartide põhjal ning põhjendasime, kas meie arvates on väide õige või vale. Mõne väite puhul ei osanudki kohe vastata, mis õige on ja siis arutlesime selle üle ning otsisime internetist materjali juurde. Rääkisime veebipoodidest ning jagasime aadresse usaldusväärsete poodide kohta, kust on head kogemused. Näiteks on voodipesu osta soodsam Inglismaalt. Selgus, et sotsiaalvõrgustikke eriti ei kasutata, skype on populaarne. Rääkisime, mis juhtub, kui elektrit ega internetti enam poleks. Saime juurde kaks lehekülge uusi sõnu ja väljendeid, mida erinevates kontekstides kasutasime (N alasti). Vaatasime erinevaid blogisid ning eesti.ee võimalusi.
Neljas õppekäik 27.05.2017 Õppekäik toimus tervishoiumuuseumisse. Giid rääkis meile, mida siin näha saab ja tutvustas eksponaate. Näiteks oli seal näha, milline näeb rase naine välja seestpoolt, erinevad lapsevankrid läbi aegade. Ühes saalis oli ka suguhaiguste tunnuste ja narkootikumide kasutamise kohta näitus. Huvitav oli ajutine näitus, mis rääkis surmaga seotud kommetest ja traditsioonidest. Saime vaadata, kuidas tänapäeval surnud inimest skännitakse, enne kui teda hakatakse lahkama. Nii saab täpsemalt vaadata, millist kohta on vaja üldse lahti lõigata. Oli ka näitus fotodest, kui inimesi on pildistatud pärast surma ja tehtud selline poos, nagu ta elaks. Selle jaoks olid toed, et ta püsti seisaks ning silmade lahtihoidjad. Giid rääkis, et mõnikord ongi see ainuke kord, kui inimesest on pilti tehtud. Vanasti oli foto tegemine suur sündmus ning neid tehti harva. Olid ka sellised pildid, kus üks abikaasa oli elus, aga teine surnud ja siis pandi nad nii, nagu oleks mõlemad elus. Tervishoiumuuseumisse tasub tagasi tulla koos lastega, sest ka nende jaoks on seal palju kasulikku ja õpetlikku.
Seitsmeteistkümnes kohtumine 29.05.2017 Täna oli teemaks töö. Pidime kirjeldama, millised tunnused on ideaalsel töökohal ja tegime selleks enne ajurünnakut. Selgus, et meie arvates on väga tähtsal kohal hea töökeskkond ning head kolleegid. See on tähtsamgi kui palk. Arutasime ka, kas meestel ja naistel peaks olema erineva suurusega palk ning rääkisime palgalõhest. Saime teada, mida tähendab kampaania „Tilliga ja tillita“. Kuulasime laulu „Kes ei tööta, see ei söö“ ja pidime üles kirjutama kõik ametid, mida me sellest laulust kuulsime. Lauldi väga kiiresti, kuid saime päris palju aru. Pärast seda rääkisime kodanikupalgast ning siis tegime kaks rühma, kus ühed olid selle poolt ja teised vastu. Pidime oma grupiga kõik poolt- ja vastuargumendid kirja panema ning siis hakkasime neid kordamööda esitama. See väitlus läks üsna tuliseks, aga oli väga põnev. Tutvusime ka töötukassa uute võimalustega töötavatele inimestele ning saime teada, et on võimalik saada toetust, kui minna õppima mõnda olulist eriala. Tutvusime ka rahulolurattaga ning analüüsisime, kas meie elu on tasakaalus.
Viies õppekäik 1.06.2017 Tänasel lastekaitsepäeval otsustasime teha õppekäigu vanalinnas, kuna toimusid vanalinnapäevad ning lastekaitsepäeval oli linnas palju erinevaid üritusi. Kohtusime Balti jaama uue turu juures ja külastasime turgu esmakordselt. Küll see oli ilus! Saime osta nostalgilisi limonaade ja komme, mida lapsepõlvest mäletasime. Arutasime, mida turult ostmas hakkame käima. Uudistasime ka, mida huvitavat GAGi lapsed pakuvad oma kooli hoovis. Pärast seda läksid mõned vanalinna müüri peale ja torni jalutama. Selleks pidi ronima trepist üles, mis polnud üldsegi mugav ning kohati oli ka pime. Raekoja platsil tervitasime korstnapühkijate rongkäiku ja nemad tervitasid meid ka. Saime koos isegi pildi peale. Meil oli plaanis külastada ka teatrietendusi, kuid ühele jäime hiljaks ja teiseni oli liiga palju aega ning ilm oli väga külm ja tuuline – seega otsustasime minna kohvikusse. Kuna kohvikuid on vanalinnas palju, siis valisime lõpuks von Krahli kohviku, mille kohat Gunnel oskas huvitavalt jutustada.
Kaheksateistkümnes kohtumine 5.06.2017 Täna rääkis Aleksei, kuidas ta nädalavahetusel käis vanalinnapäevadel ja rääkis eesti keeles täitsa vabalt, ilma et oleks pidanud selle peale mõtlema. See andis talle väga hea tunde ja andis kõigile julgust! Arutlesime, missugune suhtumine töösse on erinevatel põlvkondadel ning mida peaks tähele panema, kui õpime või endale uut tööd otsime. Vaatasime töötukassa õppefilmi selle kohta, kuidas läbida töövestlust. Päeva teises pooles jagunesime kaheks rühmaks ja tegime äriplaani oma ühise ettevõtte jaoks – üks oli seotud mahetoitlustamisega ja teine arendava lastehoiuga. Mõlemad grupid pidid oma äriplaani esitama ja teised said küsida täpsustavaid küsimusi ja teha ettepanekuid plaani paremaks muutmiseks. Mõtlesime välja tööintervjuu küsimusi, püüdsime ennustada, milliseid küsimusi tööandjad võiks küsida.
Üheksateistkümnes kohtumine 16.06.2017 Teemaks oli ikka töö. Vaatasime, kuidas teha cv-d, milline on Europassi CV ja milliseid andmeid on vaja sinna kanda. Uurisime veel tööotsimise kodulehti ja vaatasime, kas meile sobivat tööd leiduks. Vestlesime ka enda arengu üle. Tegelikult on veel vaja õppida ja eesti keelt harjutada!
Kahekümnes kohtumine 19.06.2017 Rääkisime uudistest, mida olime kuulnud, näiteks sellest, et pakirobotid hakkavad ise tänavatel ringi sõitma ning Soomes on juba isejuhtivad bussid. Tegime küsitluse populaarsematest ostukohtadest ja e-poodidest. Arutlesime võrkturunduse üle. Mõtlesime välja viisakusvorme, mida saaks ostmisel kasutada ja kirjutasime need seinale. Siis tegime dialoogi ja võtsime õiged sõnad seinalt maha. Vaatasime videot, kuidas inimesi motiveeritakse võrkturundusega tegelema ning jagasime oma kogemusi sellega. Lõbus oli ka poemäng, kus kõik olid nagu päris näitlejad kohe!
Kahekümne esimene kohtumine 26.06.2017 Tegime vestlusringi ja rääkisime, mida keegi oli jaanipäeval teinud. Selgus, et inimesed kasutasid vabu päevi kraamimiseks, paar inimest olid ennast kodukoristamisel lausa vigastanud. Seejärel läksime liilusteema juurde. Kirjutasime tahvlile väljendid, millega saab teed juhatada ja siis asusime seda praktikas kasutama. Juhendasime üksteisele kaardi abil oma asukohta ja mängisime ka „pimeda kaaslase juhendamist”, kuidas vaid suuliste juhiste abil inimene ühest punktist teise juhendada ja takistustest üle või mööda saada. Rääkisime, kuidas ja millega saab erinevatesse kohtadesse sõita ja kui kiiresti seda teha saab. Uurisime erinevaid võimalusi internetist, mis saaksid abiks olla. Kuna mõned meist on järgmisel korral juba Venemaale puhkusele sõitnud, siis meenutasime ka, mida oleme selle poole aasta jooksul teinud ja kuidas arenenud.
Kahekümne teine kohtumine 3.07.2107 Täna rääkisime laulupeost. Meie rühmast kahjuks keegi ei osalenud ega vaadanud ka rongkäiku – kõik olid ametis oma suvilas või võõrustasid külalisi. Vaatasime katkendeid sellest suurest peost ning nii mõnedki mõtlesid, et järgmisel korral võiks ise osaleda või vähemalt vaatama minna. Saime tuttavaks eesti näitlejate ja lauljate ning nende loominguga. Pärast mõneajalist muud tegevust kordasime üle, kas ja kui paljusid neist me mäletame. Tutvusime eesti kultusfilmidega „Noor pensionär“, „Siin me oleme“ ning „Mehed ei nuta“. Mõned meist on neid filme juba mitu korda vaadanud ja saavad seetõttu aru eestlaste omavahelistest ütlemistest.
Kuues õppekäik 9.07.2017 Kogunesime muuseumi ukse ees, kus meid ootas juba giid. Kuna teed on remondi tõttu suletud, siis juhtus kohale jõudmisega ka viperusi. Õnneks oli ilm väga ilus ja päike säras terve meie ekskursiooni aja. Asusime koos giidiga teele. Esmalt jäid meie teele vanaaegsed talud, külastasime sepa majapidamist ning kuulsime, et tema juba teenis elatist ainult sepatööga, enam põldu ei pidanud kündma. Uudistasime ka suitsusauna, millel oli juba puupõrand all. Edasi möödusime tuulikutest ning arutlesime tuuleparkide üle. Meie sihtpunktideks olid Seto ja vanausuliste talud. Need olid väga ilusad ja uued, sest paigaldati koopiad, kuna originaalid olid oodates juba mädanema hakanud. Samal ajal, kui perenaine tutvustas meile vanausuliste nimekalendrit, tuli tuppa kits ning näksis lillepotist lille ära. Talle pidi väga ka sigur maitsema, seda perenaine röstib ise pliidi peal. Giid tutvustas meile, mida võib veel vabaõhumuuseumis vaadata ning milliseid üritus seal korraldatakse. Näiteks pühapäeviti, sellel ajal, kui meie seal olime, esines tantsuansambel Leigarid.
Kahekümne kolmas kohtumine 10.07.2017 Rääkisime kirjanikest ja luuletajatest. Arutasime ka, keda on vene keelde tõlgitud. Selgus, et „Tõe ja õiguse“ teist osa peab lugema juba eesti keeles. Tutvustasime ka ise väikestes rühmades ühte kirjanikku. Huvitav oli ka teada saada arhitektuurist – mis on Eesti ehituskunsti mõjutanud ja kes on tuntumad arhitektid. Väga huvitav oli näiteks see, et rahvusraamatukogu looja sai lihtsalt oma ülemuselt sellise ülesande ja see tuli ära teha. Väga omapäraseks teeb tema hooned Saaremaalt toodud paekivi kasutamine. Vaatasime ka pilte, mida tegime vabaõhumuuseumis ja meenutasime nähtut.
Kahekümne neljas kohtumine 17.07.2017 Täna oli natuke rõõmus ja natuke kurb päev. Rõõmus oli taas kohtuda ning pidulaua meenutada, kui kurb oli see, et keeleklubi ongi nüüd meie jaoks läbi. Kõik ütlesid, et tahavad veel sellisest võimalusest osa saada ning rühmas keelt harjutada. Jagasime ka infot, kus eesti keeles suhtlemist oleks võimalik harjutada. Sõime maitsvat toitu ning viimase klubi tegi pidulikuks see, et kõik said endale tänukirjad, kus kirjas osaletud tundide arv. Niimoodi tekkis nagu väike võistlus ning kõige rohkem kohalkäinule tehti tugev aplaus. Tegelikult on tema eesti keel ka kõige rohkem paranenud, nii et tasub ikka kogu aeg kohal käia ning õppekäikudel osaleda. Õppekäigud oli ka need, mida igaüks meenutas ja tuletas meelde uusi sõnu, mida sealt õppis. Loodame, et õige pea kohtume juba omaalgatuslikult ning jätkame eesti keele praktiseerimist!