Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 20.03.-28.08.2018 teisipäeviti kl 17.30-20.45 Tartu Kutsehariduskeskuses. Klubi eestvedajateks olid Maarja Must-Vikman jaÜlle Antson.
Esimene kohtumine 20.03.2018 Meie klubi esimene kohtumine leidis aset kevade alguse päeval 20.märtsil. Kuigi akna taga sadas lund, olime me kõik optimistlikult ja positiivselt meelestatud. Hakatuseks rääkis Natali meile töö korralduslikust poolest, seejärel võtsid eestvedajad ohjad üle. Esimese asjana oli vaja üksteisega tuttavaks saada ja luua mõnus meie-tunne. Loodetavasti see ka läbi vahvate tutvumismängude õnnestus. Edasi läksime tõsisemaks ja panime rühmatöö käigus paika nii oma ootused, eesmärgid kui ka selle, kuidas ise veel kaasa aidata oma eesti keele arengule lisaks keeleklubis käimisele. Klubilised tegid omalt poolt ettepanekuid selle osas, mis teemasid võiks kokkusaamiste käigus arutada ja kuhu võiks sõita õppekäikudele. Eestvedajad lubasid need soovid arvesse võtta. Külla juba uutes rühmades sai arutatud ka klubi heale toimimisele kaasaaitavate reeglite üle. Kuid kuna lisaks kevade algusele oli ka Ülle sünnipäev, tegime seda mõnusalt kohvi rüübates ja üllatustorti süües. Lõpuks oligi asi sealmaal, et sai veel lõbusalt üksteise nimed ja tähtsamad faktid üle korratud ning järgmine kohtumine kokku lepitud. Väga tegus kokkusaamine oli! Ootame juba uut nädalat ja uut kohtumist!
Teine kohtumine 26.03.2018 Meie teine õppetund oli 26. märtsil. Me kohtusime klassiruumis ja kõigepealt oli vaja tuletada meelde oma nimed. Palju rääkisime sellest, kes mida tegi selle nädala jooksul. Pärast seda me hakkasime mängima "mao-kuu" mängu. Meil oli silmad salliga kinni ja me tegime ülesandeid. Ja me hakkasime töötama gruppides. Me kirjutasime seoseid sõnaga " haridus " ja eesti haridussüsteemi etapid. Aeg möödus väga kiiresti ja me ei märganud, kui kiiresti tuli kohvipaus. Me jõime kohvi ja rääkisime üksteisega veel. Pärast kohvipausi me pidime paaris suhtlema ja rääkima oma haridusteest ning edasi ümber jutustama grupile, mis jäi meelde jutukaaslaste kõnest. Hiljem liitus meiega veel kaks inimest. Järgmine ülesanne oli väga väärtuslik, kus me võrdlesime Eesti ja Soome õppimistingimusi koolis, millest tuli välja, et meie haridussüsteem väga erineb Soome omast. Samuti me mängisime üht lahedat mängu „Ei“ või „Jah“, kus Ülle luges ette mõne väite koolisüsteemi kohta, ja meie ülesanne oli teha otsus, kas oleme sellega nõus või mitte. Igaüks proovis väljendada oma mõtteid ja seletada oma valikut. Viimane harjutus oli kuulamine, kus erinevad inimesed andsid intervjuusid, kuidas nad hindavad kooli koormust. Me pidime tähelepanelikult kuulama ja leidma küsimustele vastused. Tänane tund oli väga sõbralik, arutlev ning ka informatsioonirikas.
Kolmas kohtumine 3.04.2018 3. aprillil toimus meie keeleklubi järjekordne kohtumine. Oleme juba harjunud et meie eestvedajad Maarja ja Ülle väga sõbralikud ja positiivsed, ning tänu sellele õhkkond tundide ajal väga armas. Meie grupis on veel vabu kohti ja nad järk-järgult täituvad – seekord liitus meiega veel kaks uut inimest. Tunni alguses me jagasime eelmise nädala muljet-uudiseid: esitasime pinginaabrile küsimused kasutades omadussõnu, mis oli meile juba varem jagatud. Pärast veel natuke mängisime omadussõnadega – iga inimene ütles mingit sõna ja järgmine pidi ütlema sõna mis algas eelmise sõna viimasest tähest. Pärast arutasime Eesti haridussüsteemi plussid ja miinused, ning tegime ettepanekuid kuidas seda süsteemi saab paremaks muuta. Siis järgnes kohvipaus. Tunni teine osa oli pühendatud ekskursioonile – Ülle tutvustas meid KHK majaga, saime teada mis elukutsed siin saab omandada. Erialade valik on väga suur ja mitmekülgne, koolis on hea süsteem mis haarab erineva vanusega ja haridusega inimesi. Nägime mitme profiiliga õpperuume, kus saab praktiseerida ja lihvida omandatud oskusi. KHK õpilased rõõmuga pakuvad oma teenuseid kõigile kes seda vajab – siin tehakse erinevaid iluprotseduure, siin saab tellida kondiitri- ja pagari tooteid, koolisöökla pakub mitmekülgse menüü, ning hotell majutusteenuseid. Tunni lõpus leppisime, et meie esimene õppekäik toimub ERMis. Luisa ja Tanja
Neljas kohtumine 10.04.2018 Tund algas küsimuste mänguga. Me meenutasime huvitavat infot Tartu Kutsehariduskeskuse kohta, mida saime teada ekskursiooni ajal eelmisel kohtumisel. Oli huvitav teada, et rätsepa ja kerge rõivaste rätsepa vahel on erinevus. Rätsep võib voodriga rõivad modelleerida. Rääkisime sellest, kui palju läheb aega, et üks hotellituba koristada, õige vastus oli 20 minutit. Planeerisime esimese õppekäiku, mis toimub 15.04.2018 Eesti Rahva Muuseumisse ja seda koos töötoa külastamisega. Meile lubati, et kindlasti saame teha midagi ilusat töötoas. Edasi jutt oli kõrgharidust andvatest asutustest. Lugesime üles Tartu kõrgkoolid ja kutsekoolid. Jagunesime paarideks ja valmistasime ette väikese esitlus. Iga paar valis loosi abil ühe kõrgkooli ja kogus olulist infot selle asutuse kohta: milliseid erialasid õpetatakse seal? kui pikk on õppeaeg? Millised on sisseastumistingimused? millised on töövõimalused peale õppe lõpetamist? Ja muud olulist infot. Pärast lühikest pausi olime taas aktiivsed. Iga inimene ütles, kuhu veel ta tahaks õppima minna. Mõned tahaksid proovida ennast täiesti uues suunas. Teised mõtlesid, et ei taha jälle kaua õppida ja eelistavad uue hobi leida (nt tantsud, käsitöö). Peale seda me olime jagatud gruppidesse ja iga grupp arutas teemal “Vestlus”. Millised küsimused võivad olla vestluses, millised positiivsed/negatiivsed mälestused meil olid oma kooli astumisest. Sellega meie aktiivne suuline osa edukalt lõppes ja algas kuulamine. Me vaatasime fragmenti kultusfilmist “Kevade”(1969). Hiljem me vaatasime tänapäeva paroodiat ja võrdlesime, mis oli muutunud koolis. Lõpuks meenutasid mõned inimesed midagi sarnast ja lõbusat oma kooliajast. Siis meie tund lõppes ja me hea meelega läksime koju.
I õppekäik 15.04.2018 Tartu keeleklubi esimene õppekäik toimus 15.04.18 ERM-i. Tutvusime ERMi ajalooga, saime teada, et 1909. aastal Tartus asutatud muuseum pühendati vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Püsinäitus „Uurali kaja“ tutvustab soomeugri rahvaid kultuuriliste soorollide taustal. Soome-ugri naiste ja meeste maailma näidatakse läbi koduste tegemiste, elatusalade ja maailmapildi. „Uurali kaja“ püsinäitusel saab tutvuda soome-ugri esemekollektsiooniga, uurida erinevaid kaarte, mängida mänge, nautida soome-ugri rahvaste lugudel põhinevaid animatsioone. Oma rahvamustrid esinevad tavaliselt iga rahva käsitööl ja mitte ainult kaunistamiseks vaid ka kaitsmiseks. Uurisime soome-ugri rahva kaitsemärgid. Peremärk on perekonna omandit tähistav märk. Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks. Peremärk oli päritav. Paljud peremärgid sarnanevad ruunidega. ERM-is on ka üks väga populaarne koht pildistamiseks, ka meie tegime seda! (Kui mees puhkab, siis ta on väsinud, kui naine puhkab, siis ta on laisk!) Peale põnevat ekskursiooni näitusel tuli töötuba. Algul saime veelkord käia näitusel ja joonistada endale paberile meelepäraseid sümboleid ja mustreid. Hiljem anti meile rullsallid ning tekstiilimarkerid. Joonistasime kogutud sümbolid sallile. Kõik said endale mälestuseks omajoonistatud salli. Luisa ja Tanja
Viies kohtumine 17.04.2018 Sõbralikus ja soojas õhkkonnas toimus sel teisipäeval klubis juba kolmas kord aprillis meie kohtumisõhtu. Uuritav teema sellel päeval oli: "Perekond ja perekondlikud traditsioonid." Vaatasime perekonnast dokumentaalfilmi, kus ühe eesti perekonna traditsioonidest rääkisid inimesed erinevatest põlvkondadest alates lapselastest kuni vanaemani ühes Eesti kaunis kohas. Edasi, teemade juhuvalikul, arutasime grupitöös vene ja eesti perekondlike traditsioonide erinevusi, kaasaegseid peresuhteid jne. Edasistes rühmatöös, meeste grupp ja ülejäänud grupid, valmistasid plakati, mis põhines improviseeritud ajakirjade materjalidel, abivahenditeks olid käärid, liim ja rakendades oma loomingulist potentsiaali ja selget mõtet, loodi ideaalse perekonna-traditsioonilise elu meistriteosed. Kohtumise lõpus pärast tõsist ja ränka tööaega mängisime ühe kogenud ja aktiivse osaleja juhendamisel mängu ja siis entusiastlikult ja õnnelikult läksime koju, et tulla uuel nädalal uuesti kokku ja jätkata oma aja sisustamist eesti keele ja kultuuriga.
Kuues kohtumine 24.04.2018 Kohtumine 24.04.18. Klassis laudadel olevad arvutid tekitasid meis mõtte - täna, nagu alati, toimub midagi huvitavat. Meie lõbus kohtumine algas sellega, et me mängisime Bingo mängu nimega “Leia keegi… ”. Peale rõõmsaid askeldusi me saime teada, kellel on avatud köök, kellel on maja ümber haljasala ning kellel on kodus isegi kaks tualetti. Seejärel paluti meil unistada. Viieks minutiks eraldusime reaalsusest ja fantaseerisime endale suured majad läbipaistvate seinte, saunade, basseinide, töökodade ja garaažide, suveterrassidega ja viie magamistoaga. Ja kõik see asub kuskil mõnusas soojas mereäärses kohas. Meie unistus läks täide, kuid ainult virtuaalses maailmas. Nüüd teades, mida me soovime saavutada, külaline, maakler Tiina Leiman, tegi meile konsultatsiooni ilma milliste riskideta on võimalik saada endale unistuste maja. Järgmiseks tegevuseks oli rollimäng, kus igaüks sai proovida ennast nii ostja kui ka müüja rollis. Lõpetuseks me kirjutasime ja kujundasime reklaami, kus müüme oma kinnisvara, mida meie lugupeetud õpetajad/ostjad Ülle ja Maarja vaatavad läbi ning valivad, mida nad soovivad osta. Väga ootame nende otsust.
Seitsmes kohtumine 2.05.2018 Meie sõbraliku ja toreda seltskonnaga liitus Daria. Tere tulemast! Meie seekordse kohtumise teema oli eesti ja eestlased. Kas kõik teavad Kuldvillaku viktoriin? Kui ei tea, siis meie õpetajad panid meid proovile selles mängus. Mäng koosnes huvitavatest ja ajaloolistest küsimustest Eesti kohta. Õige vastuse eest meie saime punkte. Maksimaalsed punktid sain mina. Hiljem iga õpilane oma numbri all pidi kirjeldama ühe pilti. Pärast selgus, et pilt vastab ühele huvitavatele faktile Eesti kohta. Ja jälle viktoriin! Selles mängus vastasime Maarja küsimustele. Vaheajal me sõime ära oma kätega tehtud kiluvõileivad. See on üks populaarseim rahvustoit Eestis. Pärast vaheaega kogu meeskonnaga me proovisime panna kokku keskmise eestlase portree. See ülesanne oli meie jaoks raske, sest me ei oska hästi kirjelda inimese tunnuseid eesti keeles. Hiljem iga õpilane luges ette statistilised faktid eesti elu eri valdkondadest: sport, toit, ostukorv, tervis, palk jms. Maarja rääkis paar sõna ühest välismaalasest, kes kirjutas eesti keeles raamatu eestlastest ja mis sai sellel aastal väga populaarseks. Tunni lõpus mängisime Eesti lauamängu. Petro
Kaheksas kohtumine 8.05.2018 8. mail 2018. toimus meie 8. kohtumine. Kõigepealt me jagasime muljeid möödunud nädalavahetuse kohta. Kuulasime huviga Petro kokkuvõtet eelmisest kokkusaamisest. Seejärel me sukeldusime Eesti poliitikasse. Tuletasime meelde kõik parteid, proovisime piltide järgi ära arvata, kes on praegused ministrid. Siis me jagunesime gruppidesse ja täitsime interneti abil ülesande - pidime otsima intrigeerivaid fakte ministrite elust. Kuulasime ära iga rühma leitud info ja täiendasime seitsme ministri kohta teadmisi. Me ei leidnud mingeid kompromiteerivaid fakte, sellest saab järeldada, et kõik ministrid on korralikud kodanikud. Peale seda me jõudsime teema juurde "Hea kodanik". Me pidime leidma sobivaid mõisteid, käitumisviise ja tegevusi, mis iseloomustavad tõelist kodanikku. Siis me jagasime oma mõtteid teistega. Kõige silmapaistvam esitlus oli Olgal Š.! Meie õpetajad Ülle ja Maarja suhtusid täie tõsidusega sellesse teemasse ja tuletasid meile meelde kodaniku kohustusi ja õigusi, kasutades ametlikke dokumente. Ei jäänud tähelepanuta ka oluline üritus - koristustalgud "Teeme ära". Me töötasime selleteemalise tekstiga ja vaatasime pilte. Iga grupp sai ühe pildi ning me pidime kujutama ette, et oleme ajakirjanikud ning kirjutama lühikese artikli selle pildi põhjal. Ülle ja Maarja kiitsid igaühte andekate tööde eest. Meie kohtumine lõppes mänguga "Jah või ei". Kaks julget esindajat meie rühmast võtsid sellest osa ja arvasid kergelt äras tuntud ministrite isikuid, millega pälvisid meie aplausi. Meie kohtumine lõppes lõbusas tujus. Me ootame jätku!
Üheksas kohtumine 15.05.2018 Algul jagunesime paarideks ja arutasime eelmist nädalavahetust, oli vaja ka teha oma kaaslase nädalavahetusest pilt. Õppetunni teema oli - kuidas õigesti prügi majandada ja meie keskonna hoidmine. Rääkisime, kuidas on organiseeritud jäätmete sorteerimnse meie linnas - eramajade juures ja suurtes korterimajades. Kõikidel on olemas võimalus sorteerida eraldi konteineritesse paber, klaastaara, olmejäätmed, Suurte kortermajade juures on olemas praegu biojäätmete konteinerid ka. Igas supermarketis on olemas konteiner, kuhu võib visata tühjad patareid ja akud. Värvid ja õlijäätmed on võimalik visata ära tanklates. Mõnede suurte kaupluste kõrval on olemas praegu konteinerid vanade riiete jaoks. Veel on linnas olemas mõned jäätmejaamad, kuhu inimesed saavad visata ehitusprügi ja vana mööblit. Kohvipausi ajal õnnitlesime Luisat sünnipäeva puhul, sõime Luisa ema küpsetatud pitsat ja moonisaiakesi. Need kõik olid väga maitsvad. Peale pausi vaatasime videot, kus üks noor naine õpetas teisele noorele naisele, kuidas õigesti sorteerida erinevat prügid – fööni, naelu, juukselakki, poolikut laimi. Statistika järgi iga eesti elanik toodab 425 kg prügi aastas. Arutati erinevaid prügi utiliseerimise meetodeid - mis on õige ja mida teha ei või, sest vale utiliseerimine tekitab rohkem kahju keskkonnale. Lõpuks täitsime ankeeti, mille nimetus oli „ökojalajälje kalkulaator“ ja vaatasime/hindasime oma tulemusi. Tunni lõpus tuletasid Ülle ja Maarja meile meelde, et oma teise õppekäigu raames külastame teatrit, kus vaatame etendust„Beatrice“ ja leppisime kokku, et kohtume reedel kell 18.45 teatri fuajees. Seejärel läksime rõõmsalt laiali. Dmitri
Teine õppekäik 18.05.2018 Etendus „Beatrice“ Vanemuise teatris Meie klubiliste mõtteid etendusest: Väga huvitav ja moodne (valgus, muusika) etendus
Oli traagiline lugu, aga lõppes positiivselt
Etendus oli väga filosoofiline
Jäin mõtlema, kuidas mina oleksin käitunud sellises olukorras
Etendus tekitas erinevaid tundeid – mõnikord kurbi, mõnikord lõbusaid
Etendus uuris võimalust igavesti elada tehnoloogia abi
Eriline tänu videokunstniku tööe ja elektrooniliste lahenduste autorile
Näitlejad mängisid oma rolle väga hästi
Aeg läks etenduse ajal väga ruttu
Oma üllatuseks ma sain peaaegu kõugest aru, ainult luuletuse oli väga raske minu jaoks
Etenduse lõpp oli ootamatu minu jaoks
Olin nii õnnelik, kui lahkusin teatrist.
Kümnes kohtumine 21.05.2018 Eile tuli kõikidele email, kus õpetajad palusid meil panna homme jalga mugavad jalanõud ja selga ilmastikule vastav riietus. See tähendab, et meid ootab ebatavaline tund. Ootamisest väsinud, tulime täna tundi ja saime teada meie uue teema “Tartu”. Kuhu me viiksime sugulasi, sõpru ja turiste, kes kunagi ei meie linnas käinud? Mida me näitaksime? Millest räägiksime? Pärast arutamist me jagunesime paaridesse ja pidime leidma internetis informatsiooni. Iga paar sai ühe vaatamisväärsuse ja pidi väikse ettekanne valmistama selle kohta. Kui algas paus me nagu tavaliselt jõime kohvi ja võtsime midagi hamba alla. Peale seda me sõitsime kesklinna. Meil on palju autojuhe ja ei tekkinud probleeme, et kiiresti kesklinna jõuda. “Loquiz” äpi abil me mängisime viktoriini ja koos sellega käisime Tartu vaatamisväärtusi vaatamas. Iga paar kordamööda rääkis oma eelnevalt ettevalmistatud juttu. Sääsed tegid meile liiga, aga jalutuskäik ei tulnud kahjuks. Meil oli aktiivne ja emotsionaalne kohtumine. Julia
Üheteistkümnes kohtumine 29.05.2018 Saabus meie kohtumiste järjekordne päev. Õues oli väga palav, aga meie klassis õnneks töötas kliima ja oli mõnus jahedus. Ülle hakkas jutustama meie nädalavahetuse plaanidest: pühapäeval meie lähme piknikule Elvasse. Kas lähme rongiga hommikupoole või õhtupoole? Leppisime kokku, et kohtume raudteejaamas kell 10.10. Nüüd Maarja pakkus teha testi reisihuvilistele. Ekraanil oli 10 küsimust terve maailma kohta. See oli väga põnev, eriti kui ekraanile ilmusid valged termaal- mineraalveega allikad. Need olid loomulikult kuulsad Pamukkale allikad! Kes seda ei teaks?! Meie saime 4 palli 10st.Vist meie veel oleme ainult reisimise huvilised. Maarja palus seejärel meil vastata küsimustele: 1) miks meie reisime? 2) kuidas meie valime reisi sihtkoha? 3) mil viisil eelistame reisida? Igal inimesel meie grupis olid erinevad mõtted, aga kõik olid nõus, et reisimine - see on väga põnev! Reisimisest võib rääkida hommikust õhtuni. Nüüd Ülle pakkus meile komme. Nee olid sinistes ja punastes paberites ja meie arvasime ära, et edasi Ülle palub meil jaguneda kaheks grupiks kommide paberite värvide järgi. Ja nii see oligi! Gruppides meie muljetasime oma reisidest, meenutasime mõnda sündmust oma reisidelt. Meie rääkisime Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaast, Šveitsist, Hollandist. Meie armastame reisida! Pärast valisime, kes meist sõitis kõige kaugemaale Eestist, kes kõige lähemale, kelle käes oli kõige pikema ja kõige lühema reisi rekord, kellel oli kõigi lõbusam reis ja kellel olid mingid ohtlikud situatsioonid reisil. Siis Maarja ja Ülle kätte ilmusid paberid nõuannetega reisijatele vene keeles. Meie pidime valima nendest ühe ja tõlkima eesti keelde. Saime selle ülesandega väga hästi hakkama. Kõige viimasena oli rollimäng "Reisibüroo töötaja ja klient". Mulle ja Andreile sattus reis Rootsi Pipimaale. Mina ei saanud aru, mis maa see üldse on, see Pipimaa? Aga Ülle kiiresti seletas. Väga huvitav on teada, mida pakuvad arutlemiseks Ülle ja Maarja järgmisel kohtumisel? Olga Õ
III õppekäik 3.06.2018 Meie väike seiklus algas Tartu raudteejaamast, kus me viimasel hetkel leidsime teineteist, vaid 3 minutit enne rongi väljamist. Rongis me sõitsime 30 minutit, sõidu ajal nautisime head vaadet aknast ja mitte suurt, aga see eest meeldivat seltskonda, mis kogunes sellel korral. Aeg läks lennates. Varsti olime kohal - Elva raudteejaamas. Elvas vastavalt soovile võib valida erineva pikkusega matkaradasid, me valisime väga ilusa ja tervisliku „Väikese Väeraja“. Väike Väerada on mitmekülgne ja uuenduslik terviserada, mis ühendab endas teaduse, tervise, spordi, kunsti ja pärimuse valdkondi. Eriliseks teevad raja sinna paigutatud puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti folkloorist ning disainitud kohalike kunstnike poolt. Legendi kohaselt on raja looduskeskkond eriline tänu heale mõjule, mida see inimtervisele avaldab. Tee peal kasvavad metsikud taimed, mida oli meil võimalus nautida ja imetleda, mõnesid võis süüa ka. Jalutuskäigu ajal jõudsime teha pilte meie rõõmsast seltskonnast huvitavate skulptuurikujudega. Siis, kui pool teed oli juba käidud, avanes meie ees kaunis pilt - Elva paisjärv, seal on väike rand, kus on võimalus ujuda ja rannas päevitada. Päike paistis terve päev, aga tuul andis värskust. Puhkasime natuke aega, tegime paar pilti veel ja jätkasime oma teekonda. Puuskulptuurid tekitasid omapärase vabaõhugalerii, aidates luua muinasjutuatmosfääri. Jõudsime tervisespordikeskuseni. Meie tee lõpus ootas meid meeldiv puhkus maitsvate suupistetega. See oli mugaval ja parajal ajal. Siin liitus meiega Petro. Ta tuli õigel ajal. Võtsime veidi kehakinnitust ja hakkasime ühte huvitavat liikumismängu, indiakat, mängima. See oli nii lõbus. Väga tore oli mängida looduses, unustades linnasagina. Sellel terviserajal on igaühel võimalus tunnetada looduse väge oma vaimse ja füüsilise seisundi paremaks muutmisel. Suur aitäh Üllele ja Maarjale!
Kaheteistkümnes kohtumine 5.06.2018 5. juunil 2018 toimus Tartu Kutsehariduskeskuse hoones järjekordne eesti keele klubi osalejate kokkutulek. Kohal olid kõige aktiivsemad klubiliikmed eesotsas Ülle ja Maarjaga. Nagu ka eelmistel koosolekutel, arutati taas tähtsaid küsimusi. Eelkõige arutati aktiivse puhkuse teemal. Kus, kuidas ja kellega saab aktiivselt puhata Eestis? Eestis on palju looduskauneid kohti. Need on metsad, põllud, jõed, järved, ojad ja sood. Lisaks on veel ka palju huvitavaid ajaloolisi paiku ja muuseume. Sel põhjusel on ka küsimusele „kus puhata?“ kerge vastata. Loetleti palju toredaid kohti ja neid pole mõtet uuesti nimetada. Sama lihtsalt võib ka vastata küsimusele „kuidas puhata?“: jalgsi, tõukerattaga, jalgrattaga, hobusega, autoga, suuskadel jne. Raskem on vastata küsimusele „kellega puhata?“. Siinkohal tuleks tõsiselt mõelda, sest see peaks olema inimene, kes eelkõige ei riku teie puhkust. Ja edasi valige juba ise. Hobid oli seekordse kokkutuleku teiseks teemaks. Siin käsitleti inimtegevuse kõiki külgi: käsitöö, kollektsioneerimine, looming, aiandus, reisimine ja isegi lennundus. On näha, kui mitmekülgsed ja andekad on meie klubi liikmed. Veendusime selles veelkord, kui tegime mälestusfotosid lillekimpudega, mille koostasime tuntud floristi Ülle käe all. Koosolekud jätkuvad, Olga Š
Kolmeteistkümnes kohtumine 12.06.2018 Meie 13. kohtumise teema oli “Tervis”. Tund algas uue sõnavaraga tutvumisest. Et paremini aru saada uutest sõnadest, proovisime nendega koostada mõne fraasi või lause ning koos õppejõududega seletasime sõnavara tähendust teiste sõnadega. Et paremini meelde jätta neid sõnu, me tegime ka harjutuse, kus pidime iseseisvalt liitma nimisõna sobiva pöördsõnaga. Peale seda me tegime veel ühe ülesande, kus oli vaja pöördsõna juurde välja mõelda mitu erinevat, kuid sisult sobivat nimisõna. Üks inimene meie seltskonnast lõpetas äsja ülikooli ning selle puhul kohvipausi ajal me sõime maitsvat torti ja jõime teed. Õnnitlesime ka teda loomulikult nii tähtsa verstaposti saavutamise puhul! Peale kohvipausi jagunesime gruppideks. Kõik teavad, et haigust saab kindlaks teha tüüpiliste sümptomite järgi ning meie ülesanne oli ette lugeda grupiliikmetele erinevaid haiguste sümptomeid ning teha kindlaks millisest haigusest on jutt. Pärast me arutlesime selle üle, kuidas neid haigusi võiks ennetada või kuidas vähemalt leevendada nende sümptomeid. Lisaks iga grupi liige rääkis, millised nõrgad kohad on tema tervises, milliseid haigusi ta on juba põdenud ja millised ei ole mitte kunagi põdenud. Viimaseks me jagunesime gruppideks, kus igaühel oli oma roll. Grupis oli 2 arsti ja 1 patsient. Patsient rääkis, milline mure tal on, mis valutab, kui kaua, millega ta elus tegeleb ning selle järgi arstid pidid andma talle soovitusi, kuidas seda haigust ravida. Huvitav oli see, et arstidel oli erinev ravimismetoodika ja patsient pärast kahte konsultatsiooni pidi valima, milline ravimeetod talle rohkem meeldib. Tänane tund oli väga õpetlik. Me tegime palju harjutusi ja saime teada palju uusi sõnu, mida saab edaspidises elus kasutada.
Neljateistkümnes kohtumine 19.06.2018 Teisepäevane kohtumine algas organisatoorsetest küsimustest. Panime paika juulikuu tunnid. Tuletan meelde, et kohtume 8. ja 10. ning 22. ja 24. juulil 17.30 kuni 20.45. Õpetaja Maarja esimene ülesanne meile oli kirjeldada mõnesid pilte internetist. Pildid olid seotud tervisliku ja ebatervisliku eluviisiga. See teema oligi meie tunniteemaks. Järgmises ülesandes me olime ajakirjaniku rollis. Esitasime teksti põhjal küsimusi, millele oli üks arst juba vastused andnud. Hiljem me ise vastasime samateemalistele küsimustele. Kõik tervisega seotud küsimused puudutasid sügavalt iga õpilast. Kohvipausi seekord ei olnud, oli praktiline töö - smuuti valmistamine värsketest puuviljadest ja juurviljadest. Rühmades oli 2 või 3 inimest ja me pidime tegema spontaanselt tervisliku smuuti, panema sellele originaalse nime ja ilusti serveerima. Meie smuuti, mis oli tumepunast värvi, sai nimeks Ronaldo - kuulsa jalgpalluri auks. Tulemusega olid kõik rahul, eriti meie kõhud. Tunni teises osas tegime veel praktilisi venitus- ja painutusharjutusi ning läbisime kutsehariduskeskuse hoones terviseraja. Ka selle raja läbimise käigus pidi igaüks meist ette näitama ühe harjutuse. Õnnelikult ja hästi toidetutena läksime kōik seekord laiali, hinges soov, et varsti näeme jälle! Petro
Viieteistkümnes kohtumine 26.06.2018 26. juunil 2018. a toimus järjekordne keeleklubi liikmete kohtumine. Alustasime Narva väljasõidu arutlemisest, ETV tunneb huvi integratsioonipolitiika vastu ning kavatseb filmida inimesi, kes aktiivselt õpivad eesti keelt. Meile pakuti võimalust sellest osa võtta, mängida pearolli. Eestvedajad küsisid, kas meie hulgas on vabatahtlikke. Olime nõus mõtlema selle üle. Edasi, reedeks leppisime kokku Kaarsilla juures kohtumise, et nautida Tartu linna päeva raames ooperigalat. Nüüd pöördusime õppepäeva teema juurde ning mängisime Kahooti, vastasime küsimustele, mis puudutasid ajakirjandust. Kinnitatakse, et aktiivne mäng muudab õppimise efektiivsemaks, aktiveerib õppijat, tõstab õpimotivatsiooni. See viimane on meie jaoks eriti oluline. Edasi kontrollisid eestvedajad meie teadmisi ajakirjanduse alal, proovisime isegi määrata ajaleheartiklite põhižanre. Näiteks reportaaž kirjeldab, kommenteerib ja analüüsib sündmust. Arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu, mis paneb lugejat kaasa mõtlema ja aitab tal kujundada oma arvamust. Reklaam on isiku, firma või organisatsiooni tellitud kaupade, teenuste tutvustamine jne. Edasi järgnes kuulamistest, vastasime testi järgi, miks nimetatakse ajakirjandust neljandaks võimuks, tõime välja ajakirjanduse rolli ühiskonnas, missugust reklaami tohib avaldada, mida pidada silmas ajakirjanikuga suhtlemisel jne. Siinkohal Ülle jagas meiega ka oma kogemusi ajakirjanikega suhtlemisel. Teisel poolel pakkusid eestvedajad rohkem iseseivalt tööd, jagades meile kätte ajalehed. Nüüd me pidime uurima ajalehe sisu: maht, tiraaž, peatoimetaja, rubriigid, pildid jne. Lõpuks valisime välja endale ühe artiklit, analüüsisime seda, iseloomustasime ning jutustasime, millisesse žanri see artikkel kuulub, mis on eesmärk, stiil ja miks selline valik on tehtud. Tänaseks oligi kõik. Kohtume reedel. Kes ütles, et elu peab kerge olema? Tahan avaldada tänu Olgale, et ta autoga mind koju sõidutas. Irina.
IV õppekäik 29.06.2018 Tartu linna päeva raames oli kõigil võimalus osa võtta erinevatest üritustest. Õhtu kulmineerus Tartu Raekoja platsil toimuva ooperi galakontserdiga. Kuigi ilm oli jahe ning paar tundi varem sadas vihma, siis kontserdi toimumise ajal oli taevas juba üsna selge. Tartu Raekoja platsile sobivad ooper ja sümfooniaorkester väga hästi! Pealtvaatajad said nautida tuntud heliloojate loomingut, mida esitasid Eesti parimad ooperilauljad. Kuulsime laulmas Maria Listrat, Pirjo Jonast, Tuuri Dederit, Rasmus Kulli, Reigo Tamme, Tamar Nugist ja Simo Preedet. Õhtu lõpus oli ka pealtvaatajatel võimalik kaasa laulda, nimelt tuli lõpuloona esitamisele Tartu marss. Õhtu tipnes ilutulestikuga. Oli väga nauditav kontsert!
Kuueteistkümnes kohtumine 8.07.2018 Täna on pühapäev. Järjekordne kohtumine keeleklubis ning kohe rabav uudis. Koolimajas ei ole internetti! Praegu ei kujuta me oma elu ilma internetita ettegi, siiski proovisime keskenduda ning alustada õppeprotsessi, kõik õppematerjalid on laua peal, need on meie eestvedajad juba ette valmistatud. Tänane teema on „ Ametid.“ Meile pakuti tervet hulka ameteid, neid oli vaja võrrelda, iseloomustada, kriipsutada alla need ametid, mis meie arvates on kõige mainekamad, kõige tulusamad, kõige vajalikumad, kõige loomingulisemad, kõige huvitavamad ning veel seletada miks. Me arutlesime teemat asjalikult ja põhjalikult. Huvitav oli see, et nagu vanasti, kõige mainekamad ametid olid ja on jäänud samaks, näiteks, saadik, nõunik ja kohtunik. Järgmiseks ülesandeks oli vaja valida kolmekümne kuuest töömaailma kuuluvast tegevusest välja need, millega sooviksime tegeleda, võtta arvesse oma andeid, oskusi, kalduvusi, kogemusi. Lisaks täitsime tabeli, kus huvid olid jagatud sotsiaalseks, intellektuaalseks, praktiliseks, rutiinseks, loominguliseks ja ettevõtlusega seotud huvideks. Võrdlesime huvide ringe omavahel ning pärast tabeli kõrvalt lugesime läbi kokkuvõtte, kus on kirjas, et „see tabel näitab, kuidas meie huvid tegevusvaldkondade vahel jagunevad. Ainult selle põhjal, ei saa aga ennustada, kas te antud alal ka edukas oleksite, sest lisaks huvidele on vaja ka oskusi ja tahet.“ Omalt poolt lisan, et vaja on ka haridust, tervist, raha, juhust ja palju, palju muud. Edasi ootas meid küsimustik, me ise koostasime küsimusi, käisime ringi esitades küsimusi üksteistele. Liikumine värskendas meie ajusid, toas tekkis elevus. Meie huvid jagunesid selliselt, osa meist ei näinud ennast loomingulises valdkonnas, teistele ei sobinud tehnika ja tootmise valdkond. Arutlesime väga aktiivselt oma huvisuundade üle ning lõpuks kirjutasime oma töö kohta essee. Tänaseks on kõik, kohtume teisipäeval. Irina
Seitsmeteistkümnes kohtumine 10.07.2018 Tänane tund algas ühe mõnusa mänguga, kus me saime mängida ja vastata mõnedele küsimustele meedia kohta. Pärast seda me lugesime katkendit ühest tekstist. Mina sain teksti "Telekavaatamise miinused". Oli huvitav tekst. Me saime leida kkõik "+" ja "-" televisiooni vaatamise kohta. Täna me töötasime arvutiga ka: vaatasime erinevaid reklaame, tutvusime mõnede blogidega. Me reklaamisime ise ka. Meie ülesandeks oli teha reklaam piima kohta. Oli lõbus. Blogi vaatamine oli ka huvitav. Ei saa aru, kust inimesed leiavad nii palju aega ja tahtmist, et blogi kirjutada? Tahan öelda aitäh Üllele ja Maarjale huvitava tunni eest!
V õppekäik 22.07.2018 Meie olime juba enne kokku leppinud, et 22. juulil, pühapäeval, kohtume kesklinnas, et sõita Jääaja Keskusesse. Nüüd see päev saabuski. Juba hommikul valitses metsik kuumus. Aga meie, julged eesti keele õppijad, ikkagi otsustasime vaatamata kõigele sõita plaanipäraselt kohale. Jääaja keskus asub Tartu lähedal Äksi alevikus Saadjärve kaldal. See on suur kolmekorruseline maja kinosaali, eksponaatidega vitriinides ja mängudega lastele. Iga vitriini kõrval on sildid eesti, inglise ja vene keeles. See on väga mugav ja väga kasulik, kui inimene õpib võõrkeelt. Meie giid jutustas meile maakera ajaloost, jääaja perioodist, kuidas üldse tekkisid liustikud ja kuidas nad mõjusid Eesti reljeefile; jutustas, kust tulid arvukad kivid, mida me saame näha põldudel; jutustas koopalõvidest ja mammutitest. Pärast meil oli parvesõit ka! Ja kuidas saaks olla Saadjärvel ilma muistendita Kalevipoja kohta?! Aga kas Teie teate, mis oli Kalepipoja eesnimi? :-) Olga Õ
Kaheksateistkümnes kohtumine 22.07.2018 Tööhõive - oli 22. juuli õppetunni teema. Alguses Maarja luges ette mõnede kutsealade kirjeldused „Ametite klassifikaatorist“ ja me pidime kindlaks tegema, millisele kutsealale see kirjeldus vastab. Oli huvitav ja üllatav teada, et isegi selliseid kutsealad nagu astroloog ja hiromant on kirjeldatud klassifikaatoris. Pärast seda õppisime, kuidas õigesti koostada CV’d - milline info seal peab olema ja millises järjekorras. Peale seda jagunesime gruppidesse. Iga grupi oli ülesanne oli kui tööandja uurida kolme kandidaadi CV-d ja valida kõige sobivam kandidaat majandusõpetaja ametikohale. Selle valiku põhjendamine ja kommenteerimine oli vajalik. Kohvipausil arutlesime viimase õppekäigu üle. Selleks oli sama päeva lõuna ajal toimunud ekskursioon Jääaja Keskusesse ja parvesõit Saadjärvel. Peale kohvipausi vaatasime, kuidas õigesti koostada motivatsioonikirja (kaaskirja) tööandjale ja kõik pidid kirjutama oma kaaskirja. Järgmine teema oli tööintervjuu. Kõik jagasid oma kogemusi, arutlesime selle üle, mida tööandja võib küsida ja kuidas õigesti reageerida ja vastata küsimustele. Vaatasime ekraanilt ühte artiklit, kus oli välja toodud tüüpiline tööintervjuu küsimustik – „35 küsimust töövestlusel“. Sellega meie seekordne kokkusaamine ka lõppes. Dmitri
Üheksateistkümnes kohtumine 24.07.2018 Meie kohtumine teisipäeval algas sellega, et meile oli tundi tulnud kaks külalist. Üks nendest oli Ave Karu, Töötukassa karjäärinõustaja. Väga elegantne daam. Algul oli tutvumine, mille käigus igaüks rääkis oma töökohast, karjääri käigust ja ka olemasolevast ametikohast. Loeng oli ka äärmiselt omapärane ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et see oli pigem vestlus kui loeng. Vestluse käigus saime uusi teadmisi töötukassa töökorralduse kohta, võimalustest töökoha kaotuse korral leida uus töökoht, eneseharimise võimaluste kohta jms. Lisaks saime ka teadmisi statistikast, nt et Tartus on 4,7% inimestest töötud. Veel saime täiendavaid teadmisi Eesti tööturu tuleviku kohta. Oleme väga tänulikud Avele, kes andis meile väga palju huvitavat infot. Peale kohvipausi vaatasime ka videot, mis puudutas töövestlust. Seal olid mainitud õiged võtmekäigud, kuidas käituda ja kuidas ennast õigesti väljandada vastavas situatsioonis. Pärast katsusime omavahel töörühmas ka töövestlust jäljendada. Ūks huvitavametst ülesannatest oli ka test. Õppetund jättis positiivse mulje koos meie kalli Maarja ja teise külalise Aitaga. Kahju, et Üllet ei olnud, aga varsti näeme jälle! Tanja
Kahekümnes kohtumine 5.08.2018 Tänane teema on ostlemine, täpsemalt öeldes puudutasime selliseid teemasid nagu seda on tarbijakaitseseadus, kaupade, teenuste ja toodete ostmine ning sellega seotud probleemide lahendamine. Esimeses ülesandes nimetasime erinevaid ostukohti, näiteks turg, kaubanduskeskus, butiik jms ning tõime välja nende plussid ja miinused. Ühtlasi nimetasime oma ostukohtade eelistusi. Igaühel meist oli oma lemmikkoht, kus ta armastab sisseoste teha. Jagasime seega omavahel kogemusi, kes ostab kraami turult või uuskasutuskeskusest, kes eelistab tellida hoopis e-poest. Teises ülesandes kirjeldasime põhjalikumalt ühe ostukoha positiivseid ja negatiivseid külgi kasutades õigeid väljendeid mitte emotsioone. Kolmandas ülesandes kuulasime linti, kus intervjueeritav jutustas tarbijakaitseseadusest, sellest, kuidas käituda, kui kaup ei vasta nõutele, millised on meie õigused, näiteks: 1)tarbija põhiõigused on õigus saada infot kauba kohta, 2)garantiiaeg kehtib tööstuslikult valmistatud toodetele, mida kasutatakse mitmekordselt, 3)minimaalne garantiiaeg on 6 kuud, 4)kauba ostja peaks kindlasti saama ostutšeki, et tõestada ostu jne. Neljandas ülesandes valisime väljapakutud probleemidest endale ühe ning kirjutasime õiges järjekorras kaebus kaupluse juhatajale. Selle ülesandega meie kohtumine ka lõppes. Irina
VI õppekäik 5.08.2018 Pühapäeval, 5. augustil meie lõbus seltskond käis Alatskivil. Reis algas kl. 13.00 Tartust ning juba enne kahte olime kohal. Seal ootas meid ees huvitav ekskursioon Alatskivi lossis. Hoone on ehitatud aastatel 1880-1885 mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi ja meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal. Minu jaoks oli huvitav just lossis elava perekonna ajalugu, nende omavahelised suhted ja eluviis, kuid ka hoone ja selle interjöör ei jätnud mind ükskõikseks. Lossi keldris asub mõisateenijate vahakujude väike ekspositsioon. Kujud näevad välja väga reaalsed ja on isegi Madam Tussaud muuseumiga võrreldes tehtud väga professionaalselt. Lossi ümber laiub romantiline park, lähedal on ka järv, mille äärde viib matkarada. Siin me jalutasime nautides head ilma, ilusat vaadet ja meeldivat seltskonda. Vahepeal meil oli ka väike söögipaus. Poole viie paiku hakkasime tagasi Tartusse liikuma, sest pool kuus oli meil planeeritud järjekordne tund Tartu Kutsehariduskeskuses. Aga sellest räägib järgmine blogija Irina. Luisa
Kahekümne esimene kohtumine 7.08.2018 7. augusti õppetunni teema oli Autod ja liiklusohutus. Oli ikka veel väga kuum nii väljas kui ka toas ning soovisime kõik, et tuleks juba ka natuke vihma. Kuid pidime ikkagi tööle asuma. Esimene harjutus oli leida piltidel näidatud autoosade nimed harjutuse alt sõnastikust. Siis arutati auto ostmise üle, nt mis on tähtsam, kas auto suurus ja kiirus või kütusekulu. Siis lugesime kaht auto müügireklaami ja arutasime nende autode tehniliste omaduste üle. Igaüks kirjutas reklaami oma auto müügi kohta ja proovis seda oma „kolleegile“ müüa. See rollimäng oli päris lõbus. Pausi ajal võisime nautida kõike head ja paremat kaasa arvatud seekord ka arbuusi. Pärast pausi korrati grammatikat. Tegime harjutusi -ma ja -da infinitivi kohta. Veel lugesime artiklit ja arutasime selle üle, millised tegurid mõjutavad liiklusohutust. On nendeks siis ilm, kiirus, liikluskoormus või sõidukultuur. Oli üsna köitev tund. Dmitri
Kahekümne teine kohtumine 14.08.2018 Tund algas sellega, et kõik rääkisid enda puhkepäevade veetmisest ja lugesime eelmise tunni kokkuvõtet. Siis jätkasime vestlust eelmises tunnis käsitletud teemal “Liiklus”, kuna just eelmisel nädalal juhtus palju liiklusõnnetusi. Järgnevalt meie õpetajad Ülle ja Maarja jagasid meile paberi sõnarägastikuga, kus kaootilises järjekorras paiknevate tähtede seast pidime leidma üksteist eesti kuulsate kunstnike nime. See oli päris raske, sest paljudel puudus vajalik teadmine. Edasi rääkisime oma suhtumisest kunstiteostesse ja kunstiteose olemasolust meie kodudes. Lisaks jagasime oma kunstimuuseumite külastuste kogemusi. Peale tutvumist kunstnike nimedega iga grupi liige valis endale ühe kunstniku, et leida arvutist informatsiooni tema kohta ning koostada mõistekaart. Pärast kohvipausi pidi igaüks oma tööd esitlema ja jagama infot teiste grupiliikmetega. Selle ülesande abil saime tutvuda kahkesa eesti kunstniku elu ja loominguga. Selle teema lõpetuseks ja kinnituseks õpetajad pakkusid meile sellise ülesande, kus me pidime ühendama kunstnike nimed, eluaastad, kunstnike portreed ning nende teosed. Järgmised vestlusteemad olid kaasaegne kunst ja tänavakunst. Rääkisime selle vastuvõtmisest ja arusaamisest. Tihti pole see kerge, sest maalid on abstraktsed ja vahel ka mitte väga loogilised. Igaüks sai meenutada, kus ta viimati nägi tänavakunsti ja missugused on tema arvamused selle kohta. Selle teema lõpetuseks vaatasime filmi eesti kuulsa tänavakunstniku Edward Von Lõnguse kohta. Me saime teada, et paljud grafitid, mida kõik on näinud Tartu kesklinnas, on teinud just see kuulus tänavakunstnik. Viimane ülesanne oli värvida Konrad Mägi pilt. See oli tore ja lõõgastav tunniosa. Olga L
Kahekümne kolmas kohtumine 21.08.2018 Eelviimane tund (nii kurb!) algas traditsioonilise jutustamisega sellest, mis juhtus viimase nädala jooksul. Siis tuli „kõige hirmsam“ osa tunnist – me tegelesime grammatikaga. Mitmuse osastava moodustamine on nagu lennuki juhtimine (nõuab kõrgemat pilotaaži). Piltide peal on näha, kui keskendunud me olime ülesannete täitmisel. See oli raske, aga meil õnnestus ülesandeid täita (loomulikult kasutades meie õpetajate abi). Me saime palju uusi teadmisi. Järgmine ülesanne oli väga huvitav. Paarides töötades otsisime Eesti kirjanike nimesid anagrammidest. Selgus, et me teame üsna palju kirjanikke: mõned mäletavad koolist, mõned lugesid neid koos oma lastega. Õigeid vastuseid kontrollides meile tulid autorite ja raamatute nimed meelde. Ka vaatasime tuntumate eesti kirjanike teoseid raamatute kujul. Edasi läks veel huvitavamaks! Rühmatöö! Meil oli kolm rühma ja kolm ülesannet: „Laste TOP raamatud“, «Läbi aegade parimate raamatute esikümme“ ja „Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatud“. Kas on kerge teha populaarsemate teoste pingerida? Meil enam vähem see õnnestus. Välja arvatud mõned möödapanemised meie pingerida oli umbes nagu päris nimekiri. Ülesanne „leia sõber“, mille eesmärgiks oli kokku panna autori nimi ja raamatu või filmi nimetus, tõmbas kogu meie tähelepanu. Me saime teada palju uut eesti kirjanike kohta. Ülle ja Maarja lugesid ette mõningaid fakte mõnede kirjanike elulugudest ja me pidime ära arvama, kelklest on jutt. See meil ka õnnestus. Pärast kohvipausi me vaatasime filmi „Georg Ots.“ See film rääkis kuulsa eesti laulja elust. Oli huvitav. Oli nagu päris kinos - sõime pop corni isegi! Jelena
Kahekümne neljas kohtumine 28.08.2018 28.08 toimus meie klubi viimane kohtumine. Õhus oli tunda ärevust :) Sissejuhatuseks mängisime toredat lauamängu, kus sai vastata huvitavatele ja pisut provokatiivsetele küsimustele. Seejärel meenutasime toimunud kohtumisi, jagasime muljeid ja vaatasime pilte. Siis suundusime puhkeruumi, kus katsime piduliku ja maitsva suupistelaua. Osalejad olid ise vaeva näinud ning hõrgutavaid suupisteid kaasa võtnud. Suupistelauas meenutasime toredaid sündmusi ja seiku, mida ühiselt kogesime ning rääkisime ka tulevikuplaanidest. Kõigil oli kahju, et klubi läbi sai. Tekkisid head tuttavad ning vahetati omavahel kontakte. Südantsoojendav oli, et osalejad tegid eestvedajatele kingituseks kaardi ning lilled. Eestvedajad omakorda andsid osalejatele humoorikad diplomid ja väikse maiustuse. Kohtumine lõppes heade soovide ja lubadustega, millalgi jälle kokku saada.