Meie klubi eelviimane kohtumine oli teemal "Eesti kirjandus". Rääkisime sellest, kes milliseid eesti kirjanikke mäletab ja teab. Kahjuks tuli meelde vähe nimesid, välja arvatud autoreid, keda koolis loeti. Seejärel lahendasime mõistatusi. Ümber tõstetud tähtedest oli vaja ära arvata ja kokku panna eesti kirjanike nimed. Seejärel püüdsime gruppides ära arvata, missugused teosed on hinnatud eelmise sajandi ja kogu perioodi kõige kuulsamateks. Mõned arvasime ka õigesti. Eesti kõige tähtsamaks kirjandusteoseks tunnistati A. H. Tammsaare teost "Tõde ja õigus".
Seejärel pidime elulookirjelduse ja mõnede faktide järgi ära arvama, millise kirjaniku kohta käib jutt. Viimane ülesanne enne kohvipausi oli arvutimäng, kus oli vaja kaartidest kokku panna paarid ja ära arvata, milliste teoste põhjal on need filmid valminud. Ülesanne osutus mitte kõige kergemaks. Kohtumise teine pool oli pühendatud Eesti ühe kuulsaima filmi "Viimne reliikvia" vaatamisele. Filmi aluseks on Eduard Bornhöhe ajaloolisest jutustusest “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” võetud üksikud motiivid. Romantiline lugu kartmatust ja vabast mehest Gabrielist, kes võitleb õigluse eest ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Nii ongi meie kohtumised klubis lõppemas. Küll on kahju. Saime sõpradeks ja õppisime palju. Ees on ootamas viimane reis ja kohtumine. Ootame seda. Täname meie juhte suurepäraselt korraldatud kohtumiste eest. Natalia
0 Comments
Tänase kohtumise teemaks olid eesti kunstnikud. Kohtumine algas praktilise ülesandega. Meie klubiline Olga oli kaasavõtnud paberid jm töövahendid, et me saaksime proovida krokii tehnikas joonistada. Olga rääkis põgusalt töövahenditest, näitas pilte ja üritas meid veenda, et joonistamine on lihtne. Peale Olga demonstratsioonjoonistamist, proovisime ka ise etteantud pildi järgi joonistada. Joonistamiseks kasutasime sütt ja savipliiatsit. Üllatuslikult tulid kõigil väga tõetruud pildid. Võibolla on tõesti kunsti tegemine lihtne, me ei tohiks karta proovida.
Edasi tuletasime meelde Pallas 100 näituse külastust ja mõnede kunstnike nimesid, kelle tööd seal esindatud olid. Kohtumine jätkus juhendajate poolt väljavalitud kunstnike eluloo ja loominguga tutvumisega. Iga osaleja sai tõmmata endale ühe-kahe kunstniku portree ja teksti tema eluloo ja loomingu kohta. Peale väikest ettevalmistusaega olid valmis plakatid kõige olulisema infoga. Tegime oma kaaslastele kokkuvõtva ülevaate sellistest kunstnikest nagu Aapo Pukk, Konrad Mägi, Johann Köler, Eduard Wiiralt, Navitrolla, Kristjan Raud. Kohtumise teises pooles tutvusime veel kahe kunstnikuga, kes on arvatud maailma 10 kõige tuntuma eestlase hulka, need on Eduard von Lõngus ja Konrad Mägi. Vaatasime videolõiku nende töödest ja tegemistest. Ülle Seekord oli meie kohtumise teemaks liiklus ja autod. Esmalt tutvusime autoosadega. Seejärel järjestas igaüks kriteeriumid, mis on tema jaoks olulised uue auto valimisel. Selgus, et mõne jaoks on selleks auto välimus ja värv, teisel aga hind. Turvalisus oli siiski oluline kõigi jaoks. Vaatasime ka autoportaali olevate autode müügikuulutus ja püüdsime Ülle antud kriteeriumite järgi talle sobiva auto leida, kuna tal on just plaanis auto välja vahetada. Tunni teises osas keskendusime rohkem liikluse teemadele. Igaûks sai rääkida sellest, milliseid ohtlikke olukordi on tal liikluses ette tulnud. Kahjuks neid ikka oli. See seostus ka liikluskultuuri teemaga. Lugesime selle kohta veel ka huvitavat artiklit ja arutlesime omakorda selle üle, mida saaks igaüks ära teha, et oleks turvalisem liigelda. Lõpetuseks tegime ka liiklustesti ja selgus, et meie oleme ikka väga head liikluseeskirjade tundjad. Ohutut liiklemist!
Tänase kohtumise teemaks olid - Ostle targalt.
Rääkisime millistest kohtadest inimesed on harjunud igapäevaseid oste sooritama, mis on mingi koha eelised ja puudused. Arutlesime ka e-kaubanduse teemadel ning jagasime oma ostukogemusi ja -soovitusi. Edasi vaatasime videoklippi - kauple ausalt! Tegime kuulamisülesande, kus saime teada tarbijakaitse põhitõed. Tegime veel väikeseks enesekontrolliks probleemküsimustele vastamise koos valikuvariantidega. Lugesime teksti, mis on juhtunud ühe tarbijaga ning kuidas tema probleem lahenes. Tegime väikse klienditeeninduse rollimängu ning lõpetuseks vaatasime kaebekirja struktuuri ning igaüks kirjutas ka lühikese kaebekirja. Oli informatiivne kohtumine. Päev algas sellega, et kohtusime Eedeni ees ja sõitsime Põltsamaale. Sõiduajal saime rääkida suvistest plaanidest, pool suve juba läbi ja on ka mida meenutada, samas on veel sama palju ees ja andsime üks teisele häid ajaveetmise ideid ja nii jutustades jõudsime märkamatult Põltsamaale. Vaatamata ilmaprognoosile võttis Põltsamaa meid vastu väga ilusa ilmaga.
Põltsamaa lossis saime kokku giidiga, kes rääkis meile linna ajaloost, nt. saime teada, et esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Kui saime linna ajaloost juba midagi teada, kutsus giid meid muuseumisse, kus vaatasime erinevad eksponaate . Ei saa jätta kirjutamata seda huvitava fakti, et esimest sinimustvalge lipp õmmeldi Põltsamaal. Peale muuseumi saime külastada ka Nigulase kogudust, mis on 13. saj pärit. Kui kogudes sai käidud, siis meid ootas juba veinikeldri perenaine, kes rääkis meile kohaliku veini ajaloost ja loomulikult andis ka veine degusteerida. Kui degusteerimine lõppes ja muljed said jagatud, saime vaadata ka veinikeldri muuseumi, kus on olemas nii masinad, mida kasutati veinide valmisatamisel kui ka Põltsamaal asuva tehase toodangut, mis on müügis Felixi kaubamärgi all. Paljud Felixi tooted on pälvinud tiitli " Eesti parim toiduaine" Peale kaasaegse tootevaliku olid ka nostalgilised tooted, mis viisid mõtted lapsepõlve, nt. marmelaad tuubis. :) Sellega maitsev õppekäiku osa ei lõppenud veel, meid ootas veel piknik, kuid enne seda saime külastada ka lossi territooriumil asuvaid käsitöö kauplusi. Loomulikult olles Põltsamaal ei saa jätta külastamata roosiaeda. Seal sai käidud ka ja sellega meie ilus ekskursioon lõppes ning võtsime suuna Tartu poole. Jelena ja Eva. Ühel suvisel õhtul meie lõbus ja sõbralik selts sai jälle kokku. Sellel kohtumisel rääkisime tööturust, tööle võtmisest ning headest töökohtadest. Esiteks kuulasime töövestlust, kus neiu soovis asuda reisikonsultandi ametikohale. Seejärel arutlesime kandidaadi nõrgad ja tugevad küljed.
Teiseks ülesandeks oli läbi mängida situatsioon, kus ühed olid erineva taustaga majandusõpetaja ametikohale kandideerijad ja teised olid koolidirektori rollis. Saime jälgida töövestluse protsessi ehk mida ja kuidas küsida ning vastada, et näidata oma tugevaid küljeid. Samuti meile tutvustati gruppi tööintervjuu, kus kõigepealt igaüks valis endale üks pakutud esemetest (nt. kalkulaator, pall, ajakiri jm.) ja selle abiga iseloomustas ennast. Seejärel igaüks koostas lastelaagri ühe päeva plaani. Päevakavas pidi olema välja toodud kõik laste tegevused hommikust õhtuni. Tulemuseks saime palju teematilisi hästi läbimõeldud kavasid, millest lõpuks sai koostatud laagri terve nädala kava. Kuna majandusõpetaja ametikohale kõik ei saa olla valitud, siis seoses sellega saime praktiseerida korrektse negatiivse tagasiside koostamist. Kohtumise viimases osas arutasime, milline on hea tööandja. Igaüks nimetas 10 kriteeriumi, mida ta ootab tööandjalt ja suurem osa neist oli kõikidel sarnased. Siis vaatasime videod, kus näidati paari parimat Eesti ettevõtet ja need tõesti vastavad meie ootustele :) Svetlana |
Eestvedajad
Maarja Must-Vikman ja Archives
August 2019
|