Meie kohtumise teemaks oli “Poliitika ja ministrid”. Selgus, et paljud meist ei tunne meie ministreid. Saime teada, et neid on koos peaministriga kokku 15: haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, maaelu-minister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, rahvastikuminister, riigihalduse minister,
siseminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, välisminister. Nüüd me teame, kuidas ministrid välja näevad ning saame neid vajadusel õues kohates tervitada. Samuti tunneme me nüüd ministrite nimesid ja oskame neid kõiki peast loetleda kasvõi kohe. Me tegime kohtumise raames ka ülesandeid: otsisime sõnu, õppisime uusi omadussõnu, arutlesime, mis iseloomujooned võiksid ministrile sobida ja otsisime internetist, mis skandaalidega olid meie poliitikud seotud. Me jõudsime isegi videoid vaadata, eriti meeldisid meile Edgar Savisaare sõbralikud lemmikloomad. Kohtumise lõpus mängisime huvitavat Eesti-teemalist mälumängu. Suur AITÄH meie eestvedajatele, kes on igas tunnis positiivse tujuga :) Tatjana ja Ksenija
0 Comments
22. novembril toimus meie keeleklubi „Tartu 3” teine õppekäik. Me käisime bussiga Andre juustufarmis, mis asub Kambja vallas, Tartumaa piiril, mis on siin tegutsenud alates aastast 1999.a. Tänane peremees on Andre talus viienda põlvkonna esindaja. Farmis on 180 lehma, kes annavad head piima, ja sama palju noorloomi. Huvitav oli teada, et igal lehmal on oma nimi. Lehmi lüpsavad neli lüpsirobotit.
Alguses me läksime ruumi, kus lehmade piimast erinevate maitsetega kvaliteetjuustu valmistatakse. Me saime uued teadmised, kuidas piimast juust saab. Peale seda me läksime lehmalauta, kus saime teada, kuidas lehm piima lüpsirobotile annab. Me andsime lehmadele leiba ja tegime vasikatele pai. Oli natukene kahju loomadest, kui saime teada, et nad ei käi üldse õues, isegi mitte suvel. Me vaatasime kuidas toimub juustu valmistamise protsess põllult toidulauale. Peale vaatlemist meid kutsuti juustu ja veini degusteerima. See toimus väga toredas ruumis, mis oli vanaaegsete ja huvitavate asjadega dekoreeritud. Lõpuks meil oli võimalus külastada Talupoodi, kus lisaks juustudele oli võimalus osta ka teiste väiketootjate toodangut. Valikus olid leivad, piim, viljatooted, magusad ja vürtsikad keedised, mesi, kingikomplektid jne. Kõikidele osalejatele väga meeldis see õppekäik, sest me omandasime uusi teadmisi, õppisime palju uusi sõnu eesti keeles ja igaüks ostis kasulikku toidukaupa endale ja sugulastele. Oli üks tore mõte, et me omamoodi veetsime rotiaasta juustu söömise käigul ja valmistusime pulli aastaks. Tahaksime tänada Svetlanat ettepaneku eest külastada Andre juustufarmi ja eestvedajaid selle realiseerimise eest. Marina ja Svetlana Seitsmes kohtumine toimus 17. novembril. Päeva teemaks oli Eestimaa ja eestlane.
Alustasime mängust Kuldvillak, mille teemadeks olid: Eesti kõige-kõige; Eesti linnad; Rahvakalender; Kultuur ja kombed; Varia. Lõbusalt mängides saime teada mitmeid huvitavaid fakte. Teine ülesanne oli tekstipõhine. Kõik tekstid olid seotud Eestimaaga, kas ilma, looduse, maavara või vaatamisväärsustega. Esiteks teksti teema äratundmine pildi järgi, seejärel meile jagati tekstid. Nüüd pidime mõtteliselt seostama teksti pildiga. Igaüks luges oma tekstipala, välja valides tähtsama info (3-5 lauset). Kolmandaks meid jagati kaheks rühmaks. Moodustasime kaks ringi, sisemise ja välimise, näoga vastamisi. Nüüd pidime jutustama paari minuti jooksul oma teksti sisu, siis kuulama kolleegi teksti sisu. Niimoodi vahetasime paarilist neli korda. Viimaseks tekstipõhise osaks jagati meid neljaks võistkonnaks, kus me pidime kirjalikult vastama küsimustele, mille eest saime punkte. See oli tõeline võistlus! Pärast pausi oli meie tähelepanu pööratud tüüpilisele eestlasele. Kõigepealt meie ettekujutus tüüpilisest eestlasest. Selleks igaüks kirjutas ühe lause/fraasi/iseloomujoone paberile, siis voltis paberi nii kokku, et ei oleks näha kirjutatu, ja andis järgmisele. Oli hästi huvitav vaadata väikest filmikatkendit „Õnnelik eestlane“ sellest, mida välismaalased arvavad Eesti kohta. Järgmiseks tutvusime statistikaandmetega keskmise eestlase kohta. Selleks saime jälle tekstilõigud, mille põhjal esitasime põhiinfo teistele. See oli päris vahva tegevus, kus näiteks saime teada, et on olemas seos haridustase ja sporditegevuse vahel, mis automarki eelistab eestlane, kuidas on tegu tööhõivega jne. Viimaseks päeva ülesandeks oli sõnavaramäng. Selleks saime paberitüki ühe iseloomu tähendava sõnaga, mida pidime selgitama teistele sõna nimetamata. Sõna äraarvaja pidi ütlema ka sõna antonüümi. Kohtumise lõpus kontrollisime oma mälu võimet ja seda, mitu sõna jäi meelde. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et need kohtumised on tõesti tõhusad, aitavad värskendada olemasolevaid teadmisi ja seostada neid uutega, samas oma mitmekesisuse tõttu on rõõmsad ja lõõgastavad õhtud. Selle eest täname me toredaid eestvedajaid! Veronika ja Anna 10. novembril toimus meie eesti keele armastajate rühma kuues kohtumine. Selle tunni teema oli kodu ja kinnisvara.
Alguses meie muidugi, mängisime. Mängu nimetati: „Leia keegi,...“ Igale osalejale anti leht koos tabeliga, milles olid erinevad küsimused elamistingimuste kohta. Selle mängu ülesandeks oli leida ja kirja panna nende nimed, kellel oli jaatav vastus. Mängu ajal me rääkisime, esitasime üksteisele küsimusi, kogusime infot, panime nimed kirja ja saime teada, näiteks seda, et paljud meist elavad üle 30 aasta vanustes paneelmajades ja neil on rõdu ning ainult ühel on kaks wc-d. Järgmine ülesanne oli kirjeldada pildil olevaid maju. Kokku oli kuus erinevat tüüpi ja eri vanuses maja. Iga objekti oli vaja reklaamida. Meie tüdrukud said sellega hakkama mitte halvemini kui maakler. Oli veel üks huvitav ülesanne: uurida kahekorruselise maja plaani ja selgitada välja numbritele ruumide õige nimetus. Kõige põnevam ülesanne oli leida kinnisvarakuulutustest oma unistuste elukoht ja esitada see kodu teistele. Pidime jutustama, miks taheti just seda maja. Igaüks sai endale lubada mis tahes kinnisvara, olenemata hinnast. See oli võimas naiste fantaasialend... Alates eramust väikses külas, luksuskorterist Tallinna kesklinnas kuni täielikult sisustatud kolme miljonilise lossini. Kõik jäid rahule ja olid veidi õnnelikumad, kuigi see polnud tõsine. Veel meid ootas üllatus - meie juurde tuli esimene külaline. See oli Anna Vikman-Vähi – RE/MAX Aaba kinnisvaramaakler. Ta rääkis oma tööst, vastas küsimustele, andis palju huvitavat ja kasulikku teavet. Vestlus oli viljakas. Suured tänud Annale! Aga kohvipausi ajal meid üllatas rühmakaaslane Irina, kes ootamatult tõi maiuse. Üldiselt meie kohtumine, ühine viibimine, suhtlemine oli väga produktiivne ja põnev. Suur tänu meie eestvedajatele Maarjale ja Üllele huvitavate tundide eest! Lugupidamisega Jelena ja Ljudmila 03.11.2020 oli meil viies kohtumine. Selle päeva teemaks oli PEREKOND. Kohtumise alguses jagati meile lehed, kuhu olid peidetud perekonna mõistega seotud 20 sõna. See oli huvitav vaheldus vanade sõnade kordamiseks ja uute sõnade õppimiseks. Hiljem tegime perekonnaõpetuse testi, kuhu pidime sisestama sobiva sõna. Pärast oli ülesanne vestelda paarides ja uurida, kes kust pärit on, mis perest. Osutus, et enamus meist on kahe lapsega perest, üksikud olid ainukesed lapsed. Jätkates seda teemat hakkasime lugema viit erinevat lõiku inimese iseloomust, sõltuvalt sellest, mitmes laps ta peres on. Me valisime pealkirjade hulgast: „Üks kaksikutest, ainuke laps, vanim laps, noorim laps ja keskmine laps“. Tuleb välja, et see, kas oled sa ainuke laps peres või omad õdesid-vendasid, mõjutab väga inimese oskust leida tulevikus endale sobiv partner. Natuke hiljem oli meil lõbus ja huvitav loominguline tegevus. Meid jagati neljaks meeskonnaks. Meil olid käärid, ajakirjad, liim ja fantaasia. Ülesanne oli koostada kollaaž ja välja tuua olulised punktid, mis hoiavad perekonda koos ning et perekond oleks õnnelik. Me saime sellega väga hästi hakkama. Meil said tehtud väga huvitavad interaktiivsed 3D-plakatid. Kõik tüdrukud olid väga tublid! Samades meeskondades kirjutasime pärast ka perekonna tähtsamatest ülesannetest, peretraditsioonidest, mis muutused on toimunud peres võrreldes varasemate aegadega, Eesti ja Vene pere sarnasustest ja erinevustest. Perekonna teema oli huvitav. Kes sai teada, kes vaid meenutas, palju huvitavaid perekonnaga seotud mõisteid ja fakte.
Jelena ja Irina |
EestvedajadMaarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
July 2021
|