Meie 2020. aasta viimasel kohtumisel osales kahjuks küll liiga vähe klubilisi, kuid kohtumine oli siiski viljakas. Rääkisime tervisest. Sest millest ikka inimestele meeldib rääkida, kui mitte ilmast ja tervisest. Need teemad puudutavad ju kõiki. Seega siis tervis. Mõtisklesime selle üle, mis mõjutab tervist. Videoloengust saime teada, et selleks on nii keskkond, sotsiaalne sfäär kui ka geneetika. Ning otse loomulikult ka eluviisid. Igaüks koostas 5 nõuannet selleks, kuidas püsida terve. Grammatika poole pealt oli teemaks käskiv kõneviis, mille abil saigi hästi soovitusi anda. Eestvedajatena loodame, et kõik klubilised püsivad ikka terved ja saavad kohtumistel osaleda!
Ülle ja Maarja
0 Comments
22. detsembril toimus meie eesti keele klubi kaheteistkümnes kohtumine. Seе oli veebitund ja tunni teemaks oli vaba aeg ja selle sisustamine.
Alguses meie arutlesime kahe reisisaate üle. Neist esimene oli „Meie aasta Indias“ ja teine „Kaks kanget Jaapanis“. Nende saadete vaatamine oli meie koduülesandeks. Saadete üle arutelu tekitas palju küsimusi ja erinevaid emotsioone. Meie tunni teine osa oli väga huvitav ja põnev. Asi oli selles, et kohtumiseks meie juhendajad palusid igal osalejal võtta kaasa esemeid ja pilte, mis on seotud nende hobiga. Tänu sellele me saime võimaluse teada saada, kui hämmastavad on iga kohalviibija hobid! Meie eestvedajad ka rääkisid oma huvitavatest hobidest. Vaatasime koos toredaid pilte! Saime teada ka psühholoogide arvamuse hobide kasulikkuse ja mõju kohta meie elule. 15. detsembril sai meie sõbralik seltskond kokku juba 11. korda tänu Maarjale ja Üllele.
Seekord oli meil huvitav teema - „Reisimine“. Vaatasime ja kuulasime palju huvitavaid lugusid reisimisest. Igaüks sai rääkida oma reisimisest ja oma tulevikureisi eelistustest. Kahjuks sel raskel perioodil maailmas reisida ei saa. Grammatika osas oli meil teemaks omadussõnade võrdlusastmed. Koduseks ülesandeks on vaadata kahte saadet „Meie aasta Indias“ ja „Kaks kanget Jaapanis“. Järgmisel kohtumisel võrdleme neid saateid. Kahju, et meil on nüüd distantsõpe. Loodame, et see periood varsti läheb mööda ja me jälle kohtume koos „elavalt“. Irina Meie reedene kohtumine oli eriti tore, sest meil toimus õppekäik Uhti kõrtsi, kus meie pidime ise valmistama savist anumat.
Me kogunesime lasteaia juurde, kus meid ootas buss, kuhu meie kõik ei mahtunud ning mõnedel oli õnn sõita eestvedaja Maarja uhke autoga. Kõrtsis ootasid meid kõrtsi issand Lembit ja kõrtsiemand Kai. Lembit tutvustas meile oma kõrtsi ja selle ajalood. Meile pakuti glögi, mis maitses suurepäraselt. Tervitussõnadele järgnes õhtusöök: laual oli Lembitu poolt küpsetatud leib ja või ning Kai poolt valmistatud kartulisalat, mis oli kartuliga ja peedisalat, mis oli otseloomulikult peediga. Toit maitses väga! Meile väga meeldisid meie sööginõud, mis olid käsitsi selle kõrtsi jaoks valmistatud. Pärast algas meie töötuba. Kai jagas meile saksa päritoluga savi, kandikud ja riidetukid. Kai näitas ette, mida me pidime saviga ette võtma, et savitükist saaks anum. Meie surusime, haarasime ja silusime savi. Eelkõige on tähtis protsess, kus savitükist ilmub midagi. Savi voolimine aitas meil keskenduda just praegusele hetkele. Ja tulidki välja väga kaunid ja omapärased anumad. Me valisime millist värvi glasuuriga meie anumad pärast põletamist kaetakse. Pärast Ksenijal oli au proovida valmistada savinõud kedral. Väga mõnus oli kedral keerlevat savi käes hoida. Kedral valmistas ta Kai juhendamisel kaunist lillepotti. Lõpetuseks saime me näha mõningaid Uhti kõrtsihoone tubasid ja erinevaid käsitöö esemeid, mida siinsamas valmistatakse. Väga tore õppekäik oli, suur aitäh meie eestvedajatele! Ksenija, Ksenia, Svetlana. Fotode autor: Svetlana Meie kümnes kohtumine toimus 8. detsembril. Teemaks oli meie kodulinn – Tartu.
Tunni alguses vaatasime videot, kust saime teada, et rahvusvaheline konkurss nimetas Tartu ja Haapsalu parima elukeskkonnaga linnade hulka. Saime teada, et Tartu on väga inimsõbralik linn. Meie olime väga uhked selle üle. Arutlesime, miks on hea elada Tartus ja mis meile meeldib meie linnas. Me jõudsime enam-vähem ühesugustele tulemusteni: Tartu on väga puhas ja rahulik linn. Samuti on Tartu roheline linn, kus laiuvad pargid ja ka Tartu linna lähiümbruses on palju looduskauneid kohti. Muidugi meeldib Tartu kõikidele tänu oma ülikoolidele ja teaduslinna nimele. Vaatasime ja võrdlesime vanu fotosid Tartust, mis oli varem ja mis seal asub nüüd, paljud kohad on nii muutunud, et me ei tundnud neid ära. Samuti arutlesime rühmades, miks turistid külastavad Tartut? Leidsime, et meil on palju huvitavaid kohti, kus saab veeta aega koos perega, samuti ka palju vaatamisväärsusi ja igaüks leiab midagi huvitavat. Lõpus meid jagati rühmadesse ja iga rühm pidi leidma informatsiooni internetist mingi Tartus asuva vaatamisväärsuse kohta. Aga ikkagi kõige huvitavam tunni osa ootas meid ees – jalutuskäik jõulueelses Tartus. Jalutuskäigu ajal me saime teada palju uusi fakte meie linna kohta, külastasime Raekoja platsi, Tartu Ülikooli, Toomkirikut, Jaani kirikut ja tähetorni. Kõikidel oli suurepärane tuju vaatamata sellele, et oli väga külm. Meie väga armastame Tartu linna! Suur aitäh meie eestvedajatele Maarjale ja Üllele, kes korraldasid kõike seda meie jaoks. Olga ja Natalia Meie keeleklubi üheksandat kohtumist alustasime möödunud teemast — poliitika. Meie mängisime presskonverentsi, milles võtsime endale intervjueerija ja ministrite rolli. Lõpetasime mänguga — «Kas ma olen..», milles pea igaüks meist arvas ära, milline kuulus isik tema on.
Nüüd on aeg tutvuda meie uue teemaga — Prügi sorteerimine. Meie arutlesime ringis, missugused müüdid ja väited on maailmas sellise teema raames ja jagasime oma mõtteid ja kogemusi. Pärast seda Ülle pakkus meile välja ülesande jaotada prügi «konteineritesse» (olmeprügi, klaas, paber jne) ja meie kõik koos täitsime selle ülesande. Heureka «Kuidas sorteerida prügi?» saatest saime teada, kuidas töötavad sorteerimispunktid ja mis läheb ümbertöötlemisele, samuti omandasime teadmisi selle kohta, kuhu ohtlikke jäätmeid viia ja et erinevatest materjalidest pakendid võib jagada eri gruppidesse. Pärast tegime ökoloogiateemalist testi — ökojalajälje kalkulaatorit, et selgitada keskmise pere ressursside kasutamist. Meie seltskondliku ajaviite lõpuleviimiseks meie kõik koos proovisime ajakirja paberlehtedest kinkekotti meisterdada. Täname meie eestvedajaid, et tõstatasite meie maakera jaoks nii olulise teema ja täname meid endid, kes me hoolitseme looduse eest. Ksenia ja Irina |
EestvedajadMaarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
July 2021
|