9. märtsil toimus meie järjekordne veebitund. Kohtumise teemaks oli eesti kirjandus. Alguses eestvedajad palusid meid nimetada eesti kirjanike ja luuletajaid, keda me ise tunneme. Need olid Oskar Luts, Eno Raud, Anton Tammsaare, Juhan Liiv ja mõned teised.
Järgmisest väikesest testikesest saime aru, et teame eesti kirjandusest väga vähe. Meile anti läbi aegade parimate eesti raamatute esikümne nimekiri. Ülesandeks oli seostada raamatute pealkirjad kirjanike nimedega. Seejärel pidime järjestama 1st-10ni. Olid raskused järjestada raamatuid ja õiget autorit leida. Esikoha sai Oskar Luts "Kevade", teine- Andrus Kivirähk "Rehepapp" jne Keeleklubilised said uusi teadmisi mõnedest lastekirjanikest ja nende teostest (Eno Raud "Naksitrallid", Aino Pervik "Kunksmoor", Ellen Niit "Pille-Riini lood"), kaasaaegsetest eesti kirjanikest (nt. Sass Henno). Ksenija jagas oma kogemust, kuidas ta kasutab Eno Raua "Sipsikut" oma töös lasteaiarühmas. Hiljem me sooritasime huvitava uurimistöö. Me valisime ühe kirjaniku pakutud nimekirjast ja otsisime infot nende eluloost ja loomingust. Peale seda toimus loovtegevus - „kirjaniku intervjuueerimine“. Oli mõnus olla kirjaniku rollis ja vastata küsimustele. Mõnede eesti raamatute järgi on tehtud ka filme. Tunni teises osas vaatasime muusikalist mängufilmi Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel- "Siin me oleme?"(Eesti Telefilm 1978). Rahuliku talu ette Muhumaal põrutab ühel päeval sapakas, kust pudeneb välja üks lärmakas perekond Tallinnast, kes on otsustanud veeta oma suvepuhkuse kaunis looduses. Eestlasele armsas kultusfilmis mängivad Karl Kalkun, Eva Malmsten, Kadri Jäätma ja teised. Üllatuseks oli see, et keegi meist pole enne seda filmi näinud. See veebitund andis meile motivatsiooni uurida edasi eesti kirjandust. Marina 2.märtsil toimus meie keeleklubi kahekümne teine kohtumine. Seе oli veebitund ja tunni teema – eesti kunstnikud.
Alguses meie, nagu tavaliselt, mängisime. Mängu nimetakse: „Leia igale kunstnikule õige maal“. Selle mängu ülesandeks oli leida õige paar (kunstniku nimi ja pilt kokku panna). Järgmine ülesanne oli ka huvitav: igaüks pidi kiiresti leidma netist infot ja jutustama ühest eesti kunstnikust. Kunstnikke aitas meile valida “õnneratas”. Selle kohtumise käigus saime tuttavaks meie klubi külalisega - noore eesti kunstniku Olga Hochiga, kes elab ka Tartus. Olga jutustas meile oma loomingust ja näitas palju ilusaid pilte. Muidugi oli mitmeid küsimusi sellest, kus ja kuidas Olga on õppinud, kuna praegu ta on väga kreatiivne ja andekas noor kunstnik. Arutlesime ka eesti kaasaegsete maalikunstnike loomingu teemal. Arvame, et meie kohtumine oli väga produktiivne ja sisukas. Ljudmila ja Olga 23.02 meil oli kahekümne esimene kokkusaamine. Pidime taas suhtlema läbi Zoomi.
Alguses rääkisime maailma populaarsemast probleemist – koroonaviirusest ja vaktsineerimisest. Kuid see ei olnud meie käesoleva kohtumise teema, teemaks oli hoopis autod ja liiklus. Teema sissejuhatuseks pidime ühe minuti jooksul meelde tuletama autode marke. Rääkisime, kellel on juhiload, milline staaž ja mis ajast. Pärast oli huvitav seostada autode osi nende nimetustega. Raske oli isegi oma emakeeles neid meelde tuletada. Hiljem arutasime, mis on oluline uue auto ostmisel. Igaüks sai oma arvamust avaldada, mis on tema arvates oluline. Nendeks olid hind, ökonoomsus, mugavus, väljastusmaa ja muu. Pärast saime autode müügi internetilingi. Meil oli ülesanne valida endale soovitud autot ja kirjeldada teda, miks just see auto hakkas meile meeldima. Tutvusime ka oluliste liiklusega seotud mõistete ja väljenditega. Pärast meile näidati pilte autoavariidest. Igaühel oli võimalus oletada, mis on juhtunud, kasutades äsja vaadatud väljendeid. Tunni lõpus tegime liiklustesti. See meeldis mulle, oli huvitav natukene värskendada oma teadmisi. Järgmist kohtumist oodates...Jelena M. 17. veebruaril kogunesime veebruarikuu ürituse raames teatrielamust nautima. Selleks oli valitud H. Wuolijoki draama „Niskamäe naised“, kusjuures esietendus oli alles 13.veebruaril 2021.
Kohe peab tõdema, et mitmed keeleklubilised juba mõnda aega ei olnud käinud suure maja saalis. Saime kokku Vanemuise teatri suure maja fuajees, kus meid tervitas sõbralik ja kiire personal. Etendus kestis 3 tundi kahes vaatuses koos vaheajaga. See draama põhines näidenditel „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“. See draama on lavastatud esimest korda 1936. aastal. Mõned faktid autorist. Hella Wuolijoki on pärit Eestist, endine Ella Murrik. Ta lõpetas 1904. a Tartu Puškini nimelise tütarlastegümnaasiumi kuldmedaliga ja sõitis Soome, astus Helsingi ülikooli esimese naisüliõpilasena. 1908. a lõpetas Helsingi ülikooli filoloogiakandidaadi- ja magistrikraadiga ning abiellus Sulo Wuolijoega, kes oli Soome revolutsionäär, kuid ka rikka Häme suurtalu omanik. Ta perekond ei võtnud alguses Ellat vastu, kuid tänu sellele sai temast suurepärane näitekirjanik, samas ühest nende järglasest sai koguni tuntud Soome poliitik ja välisminister. Arvatavasti kirjeldas Hella Wuolijoki oma keerulise ja sündmusterohket eluosa ka näidendis „Niskamäe naised“. Meid kõiki lausa võlus see lavastus, kus oli elav muusika (korraga 3-4 akordioni), näitlejad mängisid, tantsisid ja laulsid suurepäraselt, keel oli arusaadav. See teatrielamus jäi meie hinge! Veronika 16. veebruaril toimus meie eesti keele klubi kahekümnes kohtumine. Kohtumise teemaks oli kaubanduse ostud. Algul me koos arutasime erinevaid ostukohti Tartus, näiteks Lõunakeskus, Kaubamaja, turg, butiik, second hand jne. Rääkisime nende kaupluste plussidest ja miinustest, igaüks avaldas oma arvamust ja isiklikke eelistusi. Jõudsime järeldusele, et iga koht on omamoodi hea, sõltuvalt sellest, mida ostja osta soovib, arvestades ostu kvaliteeti, hinda ja originaalsust.
Osalejad jagasid oma kogemusi - mida ja kust on parem osta. Me ei unustanud märkida, et praeguste piirangute ajal on rahakotile ja tervisele kasulikum oste teha e-poes. Seejärel, kuuldud tekstist värskendasime mälus tarbijakaitse põhitõed ja tarbijaõigused, mille me kirjalikus ülesandes üles märkisime. Hajutasime kõik müüdid ostatargalt saidil. Pärast meie muidugi, mängisime rollimängu “Klient ja tenindaja” paarides. Mängus said kõik probleemid lahendatud, vähemalt meie paaril: klient on rahul - teenindaja on tubli. Lõpus iga üks pidi kirjutama kaebuse kaupluse juhatajale.Väga loodan, et see oli minu elus esimene ja viimane kaebus, mida ma kirjutanud olen. See tund oli huvitav ja kasulik. Suur tänu! Lugupidamisega, Jelena Z. 19 kohtumine.
9. veebruaril toimus meil HÜBRIIDÕPE: keeleklubi fännid kogunesid nii saali kui ka ekraanide juurde, et osaleda tegevustes Meeti kaudu. Seekord oli meie kohtumise teemaks CV ja motivatsioonikirja koostamine ning tööintervjuu. Soojendusharjutuseks oli meil sel korral mäng, me pidime ära arvama, mis asutusega on tegemist, esitades küsimusi umbisikulises tegumoes. Pärast me tegime ajurünnaku ja pakkusime, millised küljed võiksid majandusõpetajal olla. Selle järel valisime me kolme CV seast ühte parima kandidaati tööle astumiseks ning põhjendasime oma valikuid. Kohvipausile järgnes lugemisülesanne: me pidime lugema CV keskuse soovitusi motivatsioonikirja koostamiseks. Pärast me jagasime oma kogemusi oma tööintervjuudes osalemisest ja vaatasime videot, kus nägime nii läbikukkunud kui ka edukat tööintervjuud. Seejärel pidime me valima ühe eseme mitmest pakutud esemest ja tutvustama ennast läbi selle valitud eseme. See oli tõesti lahe ja loov ülesanne. Kohtumise lõpus koostasime perepäeva programmi gruppides ja valisime parima. Meeldivat koostööd ja päikest soovides Ksenija Järjekordne kohtumine toimus Meeti kaudu. Alguses meie vaatasime videot, mille filmis meie rühma jaoks Leena abikaasa.
See oli lühifilm meie õppekäigust, mis oli uisutamisele pühendatud. Pärast vaatamist me tutvusime karjäärimudelitega. Selgus, et karjäärid võivad olla vertikaalsed, horisontaalsed, ametikohasisesid jne. Jargmisena me vaatasime ERR- i saadet "Tanel ja kanad", kus peategelane jutustas, kuidas ta kolis pealinnast tagasi Saremaale ja otsustas saarele rajada mahekanala. Pärast meil oli kohtumine tunnis oleva külalisega Piiaga Mäesaarega. Ta jutustas oma karjäärist pagarist loodusterapeuteni ja oma õppimisest aastast 1981 - 2019. Põhimõtted olid: "Pole vaja karta otsustada! Kuula oma sissehäält! Usalda elule! Igal on vabadus otsustada ja valida!" Arvan, et paljudel on põhjust mõelda. Jargmisena oli lühike video, kuidas ennast tutvustada ja arutlemine sellest, mis oli valesti. Veel me vaatasime, kuidas koostada korrektset CV-d, et see oleks edukas töö saamisel. Lõpetasime lõbusal lainel - tutvusime 10 tuleviku elukutsega, mille hulgas on droonihaldur ja virtuaalreaalsuse arhitekt. Täname eestvedajaid kohtumise eest! Anna. Reedel kell 18.00 keeleklubi osalejad kogunesid Raekoja platsile, et koos mõnusalt aega veeta: uisutada.
Selgus, et mõned ei teadnud, kuidas ja milliseid uiske peab valima. Mina, Ülle, Maarja, Ksenia ja Olga said kõigepealt meeste hokiuisud, millega naised ei saanud uisutada. Seetõttu kaotasime kahjuks natukene aega uiskude asendamiseks iluuiskude vastu. Lõpuks saime kõik jääle, kus oli palju teisi inimesi. Mõni meist uisutas enesekindlalt, samas kui teised vastupidi polnud seda teinud üle kümne aasta. Pooltundi hiljem uisutasid kõik rõõmsalt purskkaevu ümber. Isegi Ksenia, kes alguses tegi vaid kõhklevaid samme, hakkas järk-järgult kindlamalt uisutama. Kõik olid väga õnnelikud! Me tegime hästi palju toredaid pilte. Pärast uisutamist oli Ülle ja Maarja poolt meeldiv üllatus: pargis, Raekoja taga, nad korraldasid „lumekohviku“, kus saime juua sooja teed ja kohvi ning maitsta vahvaid pirukaid, tuuletaskuid ja sõõrikuid. Siis oli meil võimalus lõpuks suhelda elavalt näost näkku. Hea, et ilm lubas: sadas pehmet lund ja polnud tuult. Õhtu lõpuks olid kõik väga heas tujus. Kõigile meeldis see väike üritus ja olen kindel, et paljud tahaksid ka seda korrata. Heade soovidega Tatjana Seitsmeteistkümnes kohtumine toimus 26. jaanuaril meeti vahendusel. Päeva teemaks oli Ametid.
Rõõmsalt alustasime laulust „Kes ei tööta, see ei söö“, kust pidime kuulama ja nimetama ametinimetusi. Siis oli huvitav segamini läinud tähtede mäng „Mis amet on peidus nimes“, nt Õie Tabajap on õpetajaabi. Samuti oli hästi põnev noortegija test „Milline amet Sulle sobib?“ Siin me vastasime iseseisvalt küsimustele. Tulemuseks saime teada, mis amet meile sobib. Muidugi ei jäänud tähelepanuta ka meie lemmikmäng „Kuldvillak“. Lugemisosas oli meil loetud Innove brošüüri „Abimees“ Sinu tulevikuplaanide tegemisel, kus valisime 10 ametit, mis pakuvad igaühele meist kõige enam huvi. Sellele ülesandele järgnes hästi elav arutlemine. Grammatikaosas tuletasime meelde umbisikulist tegumoodi. Kohtumise lõpus oli kiirküsitlus „Kelleks tahtsid saada lapsepõlves?“ Loodan, et ükskord saame juba kokku elavalt mitte aga interneti kaudu. J Veronika |
EestvedajadMaarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
July 2021
|