Teine tund toimus 14. juulil. Ehkki ilm oli sellel päeval päris palav, tulid kümme osalejat
tundi. Õpetajad olid jälle ette valmistanud erinevaid ja huvitavaid mänge. Näiteks lõngakera abil tuletasime üksteise nimed. Seejärel kirjutasime kolm lauset ning mängisime mängu, kus üks osaleja luges oma laused ette, aga teised arvasid ära, mis on õige ja mis on vale. See oli väga põnev ja tore mäng, sest mõned osalejad leiutasid naljakaid lauseid ja neid oli eriti raske ära arvata. Paaristöös arutasime loetud artikli üle ja pidime klassile oma sõnadega jutustama. Kõik artiklid olid seotud võõrkeele õppimisega. Me saime teada, et ei ole vanusepiiranguid võõrkeele omandamiseks, see tegevus isegi lükkab dementsuse ja Alzheimeri haigust edasi. Pausi ajal me jõime kohvi, teed, vett ja sõime võileibu. Ajasime juttu ka :). Peale puhkust tegime klassiga ülesandeid, mis olid seotud grammatikaga. Rühmatöös esitasime teineteisele küsimusi ja vastasime neile. Vaatasime ka videot pealkirjaga „Kas eesti keelt on keeruline õppida“. Reili Argus jutustas selles võõrkeele omandamisest. Nüüd teame, et kui võõrkeeles on rohkem grammatikat, siis keel omandatakse isegi kiiremini. Oli veel palju huvitavaid ülesandeid, kus osalejad said eesti keele oskusi harjutada. Kolm akadeemilist tundi lendasid väga kiiresti. Tublid õpetajad Ülle ja Maarja on loonud õhkkonna, kuhu on soovi tagasi tulla. Irina
0 Comments
Leave a Reply. |
Eestvedajad
Maarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
December 2021
Categories |