Kahekümne neljas kohtumine Kõik lõpeb kunagi. Kahju! Täna oli meie klubi viimane kohtumine. Meie eestvedajad tulid heale mõttele, korraldada kohtumine restoranis Pärl, et saaksime vabamas õhkkonnas omavahel suhelda ja praktiseerida eesti keelt ebastandartses olukorras. Me veetsime kohtumisel ülikenasti aega mitteametlikus keskkonnas. Me tutvusime eestikeelse menüüga, küsisime toitude koostise kohta ettekandjalt teavet (panime töötaja ebatavalisse olukorda), õhtustasime, maitsesime erinevaid suupisteid, sõime isegi kooki soojas ja sõbralikus õhkkonnas ning meenutasime meie kohtumisi. Vahepeal arutasime, kui kasulik oli keeleklubi külastus meile, mida saaks teha teisiti, kui hästi oli paranenud meie eesti keele oskused. Meenutasime meie õppekäike erinevatesse linna organisatsioonidesse, külalisi, kes külastasid meie klubi, filme ja etendusi, mida meil õnnestus külastada. Üllatuseks endalegi natuke laulsime, natuke mängisime keelemänge. Panin tähele, et meie klubi liikmed on väga motiveeritud inimesed, kes on hoolimata vanuse ja ameti erinevustest valmis keelt üha enam õppima. Olen kindel, et nüüd ei jäta nad kasutamata võimalust tulevikus ka sellistel üritustel osaleda. Võin julgelt avaldada tänu kõigi klubi liikmete poolt meie eestvedajatele, kes lisaks teadmistele jätsid igast kohtumisest unustamatud muljed ja kustutasid igaveseks ka rahvuste vahelised piirid. 4 tundi möödus kiiresti ja keegi ei tahtnud lahkuda, kuid igapäevased asjaajamised töönädala õhtul tegid oma töö. Lõpuks tegime imelise ühispildi ja leppisime kokku, et aasta pärast kohtume just 12. novembril kell 17.00 selles restoranis. Näeme siis aastal 2020! Aitäh kõigile toreda ajaveetmise ja pakutud võimaluse eest osaleda keeleklubi töös! SUUUUUUUUUUUUUUUUR Tänu Teile! Lp. Sergei 11. novembril toimus meie keeleklubi viimane õppekäik ja mõnede liikmetega viimane kohtumine Vaba Lava teatrikeskuses, kuhu kogunesid eesti keele sõbrad, et vaadata klassikalist draamalavastust „Libahunt“ (Jakuutia tuntud lavastaja Sergei Potapov). „Libahunt“ on eesti kirjaniku August Kitzbergi hinnatuim kirjandusteos. Draama näitab inimeste võõraviha ja suhtumist inimesse, kes on teiste jaoks nagu teiselt planeedilt, näitab, kuidas see tulnukas tajub inimeste viha tema vastu. Vaadates seda lavastust saime teada, et libahunt ei ole ainult eesti rahvausundist pärit elukas vaid figureerib paljude rahvaste pärimuses. Jakuutiast pärit lavastaja Sergei Potapov ütleb selle teema kohta järgmist: „Loodus ja paganlus on vaba, religioon aga on täis aheldavaid kaanoneid“. Vaadates lavastust saime kogu teose sisu teada ning see tekitas meie liikmetes väga vastandlikke tundeid, aga tore kogemus see oli ikkagi. Mis puutub minusse, siis kutsus see lavastus minus esile segaseid tundeid. Arvan, et mõned stseenid võiks vahele jätta ning etenduse üldine mõte ei kaotaks. Harjumatu oli vaadata klassikasile teose kaasaegset käsitlust. Ebatavaline kogemus! Üldine mulje aga on pigem positiivne, sest näitlejate mäng oli väga kõrgel tasemel, olgugi, et nende keelest oli kohati raske aru saada. Tore, et kogu etenduse ajal olid välja toodud subtiitrid, et sisu paremini mõista. Samas oli see kogemus kasulik, kuna lavastuses oli hästi edasi antud eesti talupoegade eluolu detailid ja vaataja võis saada tolle aja elust hea pildi. Nii selle etenduse kaudu saime veidi rohkem teada eesti ilukirjanduse teostest, millest teame väga vähe. Julia Keeleklubi spordipäev Laupäeva pärastlõunal otsustasime meie sõbraliku seltskonnaga korraldada keeleklubi spordipäeva. Selle ideega tuli välja üks meie keeleklubi liige Anastassia, kes praegu töötab spordiklubi MyFitness juhatajana. Spordipäeva alguses tutvustas Anastassia meile spordiklubi tegevust, töögraafikut, treenereid ja ruume, selgitas ka pakettide erinevust. Saime teada, et selles spordiklubis saab osaleda nii individuaaltreeningutel personaaltreeneri juhendamisel ja rühmatreeningutel. Lisaks võib spordiklubi klient iseseisvalt kasutada trenaźööre ja ise teha endale sobiva treeningu. Meile tutvustati erinevaid trenaźööre ning räägiti, missugune vahend mille treenimiseks on ette nähtud. Pärast klubiga tutvumist algas meie keeleklubi rühmatreening. Meie harjutused olid ette nähtud kõhu- ja seljalihaste treenimiseks. Trenni käigus kasutasime matti ja diski. Muusika saatel võimlesime, tegime soojendus- ja venitusharjutusi. Vahepeal oli päris raske ning siis näitas treener meile harjutuse lihtsamaid variante. Pärast rühmatreeningut oli võimalus kasutada erinevaid trenaźööre: jooksurada, jalgratas, trenaźöörid erinevatele lihasgruppidele jms. Anastassiale ka meeldis see üritus, kuna ta ütles, et päris huvitav oli läbi viia treeningut eesti keeles ning kogeda, kui raske on üheaegselt mõelda harjutustele ning eesti keelele. Spordipäeva lõpus tundsime, et veri hakkas sees kiiresti voolama ning saime juurde energiat. Spordipäeva lõpus esitasime Anastassiale veel huvitavaid küsimusi ning ta kinkis meile oma spordiklubi meened, et me kindlasti tuleksime tagasi ning rohkem mõtleksime aktiivsele liikumisele oma elus. Kahekümne kolmas kohtumine Neljapäeval, 7.novembril oli meil väga huvitav külaline - Taimetervise esindaja Põllumajandusametist Narva Piiri-ja Tollipunktist. Tema nimi on Regina Kolu ja ta töötab Narva Piiri-ja Tollipunktis taimetervise inspektorina. Regina jutustas meile Taimetervise kaitse tegevustest ning uutest taimede importimisega seotud tingimusest. Taimeterviseamet tagab taime ekspordi kontrolli täitmise Euroopa Liidu piires. Alates 14. detsembrist 2019 a. Hakkavad kehtima uued ekspordireeglid, millise järgi ei tohi enam ELi erinevaid taimi tuua ilma vetsertifikaadita, sest taimedes võivad peituda kahjurid ja haigused. Ainult mõnesid puuviljasorte võib tuua Eestisse ilma sertifikaadita. Neid on ainult viis liiki ning kuivatatud Dattel on üks neist. Meile oli väga huvitav ja kasulik info nende reeglite kohta, kuna nii mõnigi korda puutume kauba toomisega välismaalt kokku. Seda on kasulik teada varakult. Kohtumise lõpus kinkis Regina meile Taimeterviseameti reklaamvoldikud ja väikesed reklaamsuveniirid. Me tänasime teda siiralt ning traditsiooniliselt kinkisime śokolaadimaiustusi. Siis pärast kohvipausi andsid meie õpetajad meile uue ülesande - lõbusad ja haaravad keele- mängud: esita paarilisele küsimus, vasta paarilise küsimusele, vaheta sedelid, joonista –jutusta- koosta pildiseeria, Jänesed- majad - segadus. Eriti lõbus oli Inguna antud viimane ülesanne, mille käigus tutvusime ostutśekiga ja pidime ära arvama ostja ning täitma tema Facebooki profiili. Me arvasime inimese andmed ära ja jutustasime omapoolse loo. Need lood olid väga naljakad ja lõbusad. Nagu alati oli kaasakiskuv kohtumine ning aeg lendas kiiresti. Kahju, et meie klubi kohtumised peatselt lõpevad, sest meie liikmetest on saanud sõbralik seltskond. Anatoli Ilkevits Kahekümne teine kohtumine Meie kohtumine algas külaliste vastuvõtuga. Meie klubisse tuli külla kaks meeldivat naist, Maarja ja Tiina, kes on tänu oma tööle ka väga tihedalt eesti keelega seotud. Alguses nad jutustasid oma tööst, elukutsest ning tööga seotud tegemistest. Saime teada, et nad on pärit Tallinnast ja üks neist töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppejõuna, aga teine siin, Tartu Ülikooli Narva Kolledźis praktilise eesti keele õpetajana. Maarja rääkis meile huvitavaid nippe eesti keele sõnade ja tähenduste omandamisest ning pani meid mõtlema vene keele grammatika õpetamise peale, kuidas seletaksime sõnade muutumist erinevates käänetes või miks tegusõnadel on sellised lõpud. See oli väga ebatavaline ja põnev kogemus. Kui vastasime tema küsimustele olime mõnikord isegi probleemi ees. Tiina rääkis põhjalikumalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ning seal õpetatavatest erialadest, kuidas ta õpetab uurimistööde aluseid ja milliseid vigu teevad nii eesti kui vene tudengid. Pärast esitasid meie külalised ka meile küsimusi ning panid meid rääkima. Väga kahju, et neil oli nii vähe aega, kuna nad kiirustasid bussi peale. Siis tegime kohvipausi ja vahetasime muljeid kuuldust. Pärast kuulasime-vaatasime värskeid uudiseid India sudust, imelikust kassist, kes demonstreerib prille ja kõige huvitavam saate osa oli uinunud roosidest. Väga ebatavaline võte muuta roosid erivärvilisteks ning väga kaua säilivaks. Naine saates ütles, et need lilled seisavad värsked 2-3 aastat. Saate viimases osas tutvustas üks meie klubi liige meile oma lemmiklaulu „Matkalaul“. Kuulasime laulu, lugesime ja seletasime laulusõnu ning kujutasime ette, missugune situatsioon on laulus kujutatud. Pärast rääkisime lemmiklauludest ning avaldasime arvamuse, miks need laulud meeldivad meile. Kogu tegevus oli väga positiivne ning aitas laiendada meie sõnavara. Kahek[mne esimene kohtumine Oktoobris avati Narvas Eesti keele maja aadressil Linda 2C. 31.10.2019 käis meie eesti keele klubi seal külas ning vii soma tegevused selle maja ruumides läbi. Meid võttis südamlikult vastu selle maja juhataja Margarita. Kõik maja ruumid on ajakohased,avarad ja igal ruumil on oma nimi. Siin ei ole ruumide numbreid. Me kogunesime ruumi nimetusega ,,METS,,. Meie kohtumine algas omavahelisest tutvumisest. Margarita tundis huvi, milleks me õpime eesti keelt? Ta jutustas väga põhjalikult :
Meie kohtumise jätkas Sergei, kes tutvustas meile oma veebilehte. Ta lõi veebilehe, kust saab palju erinevaid huvitavaid uudiseid ja infot, samas ka tutvuda toodete ning teenustega. See oli väga mahukas töö, mis võttis palju aega ja jõudu. Meil oli palju küsimusi tema rakenduse kohta. Ta andis meile üksikasjalikud vastused. Tubli !!! See on alati tore, kui inimene tegeleb asjaga, mis valmistab talle rõõmu ja õnne tehtud tööst. Korduvalt on meeldiv, kui sinu tööd hinnatakse kõrgelt. See tähendab, et sa ei tööta asjata ja seda läheb teistel inimestel vaja. Iga kord üllatun, kui andekad, uuendustele avatud ja haritud inimesed külastavad meie klubi. Kohtumisteni teisipäeval! Kuues õppekäik Kolmapäeval, 30.oktoobril käisime meie keeleklubiga kinos Apollo vaatamas filmi „Mandariinid“. Meie ürituse alguses rääkis üks meeldiv daam selle filmi valmimislugu, filmis kasutatud materjali ajaloolist tausta ning tutvustas näitlejaid. Kohtumise alguses saime teada, et see on Eesti film ja lugu räägib tärkavast inimlikkusest keset vägivalda, sest see on sõjafilm. Film on valminud Eesti ja Gruusia koostöös. Filmi rezissöör ja stsenarist Zaza Urushadze on Gruusiast pärit. See film oli 2015.aastal nomineeritud parima võõrkeelse filmi Oscarile ja Kuldsele Gloobusele. „Mandariinid“ on lihtne kuid kummitav lugu vanast Eesti mehest, keda mängib üks Eesti väga suurepärane näitleja Lembit Ulfsak. Filmis ta hoolitseb kahe haavatud sõduri eest, kes võitlevad vastasrindel 1990-ndate Gruusia sõjas. Filmis avaldub, et empaatia on parim vastus sajanditepikkustele poliitilistele, kultuursetele ja etnilistele konfliktidele. Filmi tegijad arvavad, et filmis käsitletud teema on haaravalt oluline sõnum tänapäeva publikule. Veel mängisid filmis rolle Eesti näitlejad Elmo Nüganen ja Raivo Trass ning Gruusia näitlejad Mikhail Meskhin ja Giorgi Nakashidze. Väga hästi tehtud film ning jättis külastajatele sügava mulje. Hea, et filmis olid kasutatud ka subtiitrid, sest nii oli kergem jälgida kõnet ja sellest aru saada. Film jättis meie liikmetele sügava mulje ning kõik õppekäigul osalejad olid ühel meelel, et see oli jälle väga hea kogemus tutvuda Eesti filmikunstiga. Kahekümnes kohtumine Meie kohtumine toimus teisipäeval. Rääkisime teemast muusika ja tuletasime meelde ka töö ning elukutsetega seotud teemaderingi. Kohe kohtumise alguses tuli meile külla Päästeameti pressiesindaja, kelle tööülesanneteks on suhtlemine ajakirjanikega, Alguses ta rääkis endast ja eesti keele õppimisest. Ta rääkis väga hästi ja huvitav oli teada saada, et nii vabalt ta suhtleb eesti keeles vaid viimased kaks ja pool aastat. Ta ütles küll, et oli eesti keelt õppinud ka koolis, kuid see ei olnud siis veel nii vaba. Pärast ta jutustas, kuidas sai tööle Päästeametisse ning milliseid ülesandeid täidab meie elus Päästeamet. Saime teada ka uutest nõudmistest elanike eluruumidele. Selgus, et nendes eluruumides, kus on oht vingugaasi lekkele, peab olema vingugaasiandur. Vaatasime Päästeameti kodulehekülge ning tutvusime neti kodulehe suitsuandur.ee kaudu erinevate vingugaasianduritega. Veel jutustas meie külaline erinevatest õnnetusjuhtumitest, mis on elanikega seotud. Esitasime talle hulk küsimusi, mida ta kommenteeris oskuslikult ja asjalikult. Oma jutu iseloomustamiseks näitas mõned videolõigud uudistest. Huvitav oli vaadata kõrguste kuninga katseid ja võistlusi ning päästjate õppuseid, mida korraldatakse harjutamaks igapäevaelus ettetulevaid ohtlikke olukordi. Veel kirjeldas meie külaline päästeameti töötajate töövormi. Kohtumine meie külalisega oli väga põnev ja hariv. Siis oli kohvipaus, mille jooksul saime veel esitada külalisele täpsustavaid küsimusi. Kohtumise teine pool algas lauluga “Massikommunikatsioon”. Täitsime laulusõnades lünki, kirjutasime sõnad õiges vormis lünkadesse ning seletasime arusaamatute sõnavormide kasutust. Esitasime teineteisele küsimusi ning püüdsime tundmatud sõnad meelde jätta. Kohtumise viimases osas tutvustas üks meie klubi liige oma viimast projekti, mille käigus ta lõi uue netiplatvormi. Ta tutvustas oma tööd ning seletas, kuidas võib kiiresti leida vajaminevat teavet. Kahjuks aeg lendas kiiresti ning otsustasime, et järgmisel kohtumisel jätkame tutvust tema platvormiga. See kohtumine möödus asjalikult, töiselt ning andis kõigile hulk vajalikku teavet. Meie keeleklubi järjekordne õppekäik toimus 26.11.2019. a. Narva Keskraamatukogus. Raamatukogu direktor Maritsa Ort viis läbi hea ekskursiooni meie klubi liikmete jaoks. Ta alustas oma sõnavõtu raamatokogu ajaloost. Tema sõnadest saime teada et, Narva Keskraamatukogu alustas tööd selles hoones 23. detsembril 1987. a., raamatukogus on üle 3000000 raamatu ja siin on suurim vene raamatute fond Eestis ja üldiselt rääkis ta, missugused osakonnad on esindatud ja missugused üritused toimuvad raamatukogu seinte vahel. Alustasime ekskursiooni Ameerika nurgast, külastasime innovatsioonilaborit MakerLab, kus igaüks võib saada tasuta teadmisi kuidas töötavad 3D printerid, aga ka välja printida erineva raskusastmega mudeleid. Narva Keskraamatukogu ja Ameerika keskus korraldavad linnavõistluste raames robootika võistluse algajate "inseneride" jaoks, mis on huvitav mitte ainult osalejatele endile, vaid ka kõigile, keda see tegevusala huvitab. Saalis vaatasime 2 retrofilmi: "Liiklemise keerises", "Seda tuleb meeles pidada". Need olid filmitud 1930. Aastatel, aga liiklusreeglid tänapäevani ei ole palju muutunud. Jalakäija ei tohi: ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäija liiklemise tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigusilda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta; minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; liikuda kiirteel; liikuda eraldusribaga sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. Jalakäijad peavad ületades teed meeles pidama kolme olulist märksõna: PEATU, VAATA, VEENDU! Sel päeval toimus raamatukogus ka teabepäev "Ohutu liikleja". Meile tuletati meelde, kuidas käituda teel pimedal ajal, et mitte sattuda liiklusõnnetusse, kuidas õigesti helkurit kanda. Kõikidele küsimustele vastas piirkonnapolitseinik Mihhail Savosto oma loengus „Ole silmapaistev!“. Osalesime ka viktoriinis, mille lõpus saime väikese auhinna - helkuri. Külastasime kõiki osakondi: lasteosakond, kus toimub laupäeviti 1 tunni jooksul üritus "Loeme koerale", lugemissaal, kunstiosakond - juhataja endine kabinet, kus igaüks võib maalida pilte; vanemate laste osakond – kus toimuvad lauamänguvõistlused, pole tähtis, kas oled kogemustega mängur või alles alustad lauamängumaailma avastamist ja tehnikaosakond, kus peale kõige muu on avalik netipunkt ja ma piilusin ning nägin, et üks eakas inimene loeb internetist Narva linna kuulutusi ja teine ühe ravimi kõrvaltoimete effekte. Narva Keskraamatukogus toimuvad ka eesti, inglise, saksa, hispaania ja teiste keelte õpperühmad. Räägiti ka täiskasvanute programmist Jälle kooli! Lisainfo https://jallekooli.ee. Kokkuvõttes soovin nentida, et tänu meie giidile, saime palju uut ja kasulikku infot! |