Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi töötas perioodil 22.10.2016-1.04.2017 laupäeviti 13.45-17.00 Tulika Ärimajas Tallinnas. Klubi eestvedajateks olid Ellen Strohmann ja Triin Lõbu.
Esimene kohtumine 22.10.2016 22.oktoobril 2016 alustas tööd eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinn 2. Klubis on 16 liiget ja kaks eestvedajat. Klubi kohtumised toimuvad oktoobrist 2016 kuni aprillini 2017. Esimesel kohtumisel tutvusid klubi liikmed omavahe, leppisid kokku klubi reeglites, iga klubiline püstitas klubis osalemise eesmärgid. Üks klubi eestvedajatest Triin Lõbu annab esimesle kohtumisele tagasisidet: "Täna oli esimene kokkusaamine klubilistega. Saime üksteisega tuttavaks: mängisime erinevaid tutvumismänge, rääkisime oma päritolust ja sellest, millega vabal ajal tegeleme ja mis meile huvi pakub. Kuna oli esimene kohtumine leppisime ka kokku elukorralduses, panime paika klubi toimimise reeglid, õppekäikude kuupäevad ja jagasime klubiliste vahel ära, kes millal blogi kokkuvõtte teeb. Üsna palju aega kulus sellele, et klubilised analüüsisid oma praegusi oskusi ning eesmärgistasid oma klubitegevust ja mõtleksid soovitud tulemsute peale."
Esimene õppekäik 23.10.2016 Klubilised käisid õppekäigul Eesti Ajaloomuuseumis Suurgildi hoones. Keskaegsetes riietes muuseumigiid tutvustas klubilistele lühidalt keskaja olulisemaid sündmusi ning tähtsamaid ameteid. Klubilised said teada, milline oli suurgildi hoone tähtsus keskajal: mida seal tehti ja miks see üldse olemas oli. Hiljem nuusutati-katsuti erinevaid toiduaineid, mõistati milliseid nendest ka keskajal tarvitati. Kujutati ette, et osaleti keskaegsel peol. Eriti põnev oli see osa, kui muuseumigiid Kristi rääkis sellest, kuidas karistati alkoholi liigtarvitanud suurgildi liikmeid. Kõige lõpuks tuhnisid klubilised vanades kirstudes ning nägid, millega keskajal üleüldse kaubeldi.
Teine kohtumine 29.10.2016 Soojenduseks täitsid klubilised testi, kus nad analüüsisid end kui keeleõppijat. Testi viimane küsimus juhatas sisse Eesti kultuuritegelaste teemasse. Kuna kodutööna palusime klubilistel ette valmistada ühe Eesti kultuuritegelase tutvustuse, said kõik klubilised võimaluse oma uusi teadmisi jagada. Lisaks näitasime kõne all olnud inimeste pilte ja vajadusel täiendasime ja suunasime klubiliste esinemist. Põhjalikumalt süvenesime Georg Otsa ellu - vaatasime filmi "Georg", mis klubilistele kustumatu mulje jättis. Pärast filmi iseloomustasime filmi olulisemaid tegelasi ning tõime välja nende elu tähtsamad sündmused.
Kolmas kohtumine 5.11.2016 Alustasime uue teemaga ning hakkasime rääkima haridusest. Sissejuhatuseks rääkis iga klubiline, mida ja kus ta elu jooksul õppinud on ning milliseid kogemusi ta seejuures saanud on. Hiljem süvenesime erinevatesse haridusteemadesse. Rääkisime näiteks e-õpikutest, koolivormist, õpilase võimalusest ise endale tunniplaan koostada. Palju diskussiooni tekitas küsimus poiste ja tüdrukute eraldi õpetamisest. Kuna ühiskondlikus elus olid toimumas olulised muudatused, palusime klubilistel nädala jooksul Eesti meediaruumi uudiseid jälgida ning tulevad korral kogutud infot teistega jagada.
Neljas kohtumine 12.11.2016 Kohtumise alguses rääkisime tavapäraselt nädala jooksul toimunud sündmustest. Siis aga sukeldusime minevikku ja klubilised mõtlesid, mida nad läheksid õppima, kui nad oleksid 18-aastased. Selgus, et nii mõnegi klubilise valik oli huvitav - see erines kardinaalselt praegusest tegevusalast. Palusime klubilistel otsida, kus ja millistel tingimustel nad oma soovitud eriala õppida saaks. Pärast arutlesid klubilised valitud ametite eeliste ja puuduste üle. Seejärel võrdlesid klubilised erinevate riikide haridussüsteeme - vaatasime, mis on neil Eestiga ühist ning leidsime ka mõned meetmed, mida võiks Eestiski rakendada. Siis aga rändasime veel kaugemasse minevikku ja vaatasime lõike filmist "Kevade". Otsisime erinevusi 19.sajandi ja tänapäeva kooli vahel. Kodus palusime klubilistel uurida, mis on eakate ülikool, millega see tegeleb ning mida põnevat see neile pakuks.
Viies kohtumine 19.11.2016 Kohtumise alguses rääkisid klubilised, mida nad olid eakate ülikooli kohta teada saanud. Seejärel tutvustas eestvedaja Ellen perekonna ja suguvõsaga seotud sõnavara erinevusi eesti ja vene keeles. Pabertahvlil olevat skeemi kasutades rääkisid klubilised paarilisele oma perekonnast. Siis valmistusime diskussiooniks. Selleks lugesid klubilised artiklit, mis otsis põhjuseid Eesti madalale iibele. Rühmadesse jagatuna otsisid klubilised argumente, mis on suure pere poolt või vastu. Diskussiooni lõpuks selgus, et suurel perel on nii olulisi plusse kui ka miinuseid. Kodus palusime, et klubilised koostaksid oma sugupuu. Kohtumise teises pooles rääkisime eesti rahvakalendri tähtpäevadest ja nende tähtsusest eesti rahvakultuuris. Tutvustasime ka erinevate tähtpäevadega seonduvaid kombeid. Kõige lõpus mängisime põnevat lauamängu, mis aitas klubilistel rahvakalendri traditsioone paremini mõista.
Kuues kohtumine 26.11.2016 Sel laupäeval oli meie keeleklubi teemaks kinnisvara. Arutasime probleeme,mis saavad tekkida kinnisvara ostmisel, müümisel või kolimisel. Selle teemakohta me koostasime küsimusi ja vastasime nendele, hiljem oli meilkuulamisülesanne. Gruppides ja paarides me arutasime korda, millal ja miks mekolisime ja mis on kõige olulisem kolimisel või kinnisvara ostmisel: kasasukoht, kodu ümbrus, naabrid, turvalisus või midagi muud. Vastused olid vägaerinevad. Samuti otsisime ja valisime unistuste kodu erinevate kinnisvarapakkumistehulgast ja tutvusime kinnisvaraturuga internetis ja rollimängus. Teema oli minujaoks väga aktuaalne, kuna ma ise praegu müün korterit.
Teine õppekäik 27.11.2016 Sel pühapäeval käisime Jõuluturul Raekoja Platsil. Traditsiooniliselt onjõuluturul müügil suur valik kingitusi ja maiustusi, pakutakse sooje suupisteid ja jooke. Käisime ringi ja vaatasime, mida saab osta kingituseks oma sõpradele ja pereliikmetele. 27. novembril oli juba esimene advent ja Raekojaplatsil kell 14.10 jõulupuul süüdati esimese advendiküünal. Jõuluvana jubasaabus Tallinna ja oli tekkinud päris pikk järjekord. Mina ostsin ilusa suurejõuluküünla. Samuti ma valisin suveniirideks martsipanist tehtud maiustusi jatekstiilist pajalappe. Me veetsime lõbusalt aega, vaatasime kontserdi jaostsime kingitusi jõuludeks, samuti vestlesime eesti keeles.
Seitsmes kohtumine 3.12.2016 Kokkusaamist alustasime ühe klubilise komandeeringu meenutustest, mille käigus tööreis Hiinasse võttis oodatust rohkem aega ja tekitas hulganisti probleeme. Õnneks oli klubiliste hulgas inimene, kes on pikalt reisibüroos töötanud ning oskas anda kasulikke näpunäiteid probleemide lahendamiseks. Pärast uudiste vahetamist mängisime kuldvillakut, mis kujunes niivõrd tasavägiseks ja põnevaks, et võitja selgus alles pärast viimast küsimust. Seejärel hakkasime otsima Eesti märki. Algul lugedes ja kuulates, seejärel ajurünnakut tehes. Esimene rühm leidis, et Eesti märk võiks olla rahvusvaheline laulupidu, teine rühm pidas Eesti märgiks robirohtu. Mõlemad rühmad pidid oma valitud Eesti märki visuaalselt kujutama ning tulemust peaministrile tutvustama. Viimaseks ülesandeks palusime klubilistel sõnastada 10 Eestile ja eestlastele iseloomulikku joont või tunnust, mida siia tulles kindlasti teadma peaks. Teiste hulgas märgiti, et aasta keskmine temperatuur on 5 kraadi, Läänemeri on teistest meredega võrreldes magedam ning üsna vaba hierarhia töösuhetes. Ka selle rühmaga leppisime kokku, et vahetame jõulude ajal loosipakke.
Kaheksas kohtumine 10.12.2016 Eelmine kord leppisime kokku, et igaüks vaatab nädala jooksul üht eestikeelset telesaadet. Alguses arutasimegi, kes mida vaatas ning millised olid muljed. Edasi läksime tunni teema juurde. Täna eesti keele tunnis me rääkisime kodaniku õigustest ja kohustustest: vestlesime, millised need on ning kas õigused ja kohustused on tasakaalus. Otsisime sünonüüme ja antonüüme erinevatele teemaga seotud sõnadele. Kohtumise lõpus mängisime intellektuaalset mälumängu. Meie rühm jaotati kolme meeskonda. Mängu teemadeks olid näiteks eesti ajalugu, geograafia, sport, kultuur, loodus ja varia.
Üheksas kohtumine 17.12.2016 Sel kohtumisel rääkisime elukeskkonnast. Ajurünnakuga kaardistasime, mis elukeskkond üleüldse on ning igaüks sai valida, milline faktor on tema jaoks kõige olulisem. Diskussiooni käigus selgus ka mille põhjal valik tehti ning kuivõrd selle olemasolu või puudumine meie elu mõjutab. Ühest elukeskkonda mõjutavast faktorist - mürast - rääkisime ka pikemalt. Enne kohvipausi said klubilised hinnata oma elukeskkonna kvaliteeti. Pärast kohvipausi jätkasime tööd maailmakohvikus: arutlesime, milline on Tallinna linn elukeskkonnana.
Kümnes kohtumine 23.12.2016 Täna keskendusime kohtumisel loodushoiuteemale. Alustuseks said klubilised paarides testida oma teadmisi Eesti loodushoiust. Selgus, et kuigi teadmised Eesti loodushoiust olid väga head, oli neid sõnades keeruline väljendada. Tõeliseks pähkliks osutus ka globaalprobleemide lahkamine, mille leevendamiseks klubilised ettepanekuid tegid. Kuna loodushoiu oluline osa on keskkonnateadlikul tarbimisel, pühendasime kohtumise teise poole prügi sorteerimisele. Kõigepealt sorteerisid klubilised erinevaid pakendeid sõltuvalt pakendi tüübist. Kontrollisime ülesande lahendust keskkonnaameti kodulehel. Seejärel proovisid klubilised leida alternatiive tavapärasele tarbimiskäitumisele. Kõige lõpuks vaatasime õppevideot loodussõbralikust tarbimisest.
Kolmas õppekäik 23.12.2016 Selle aasta viimane õppekäik toimus Solarise Lidos. Alustuseks soovisime üksteisele häid jõule ning imetlesime Solarise keskuse jõulukaunistusi. Lidos ootas meid Irina, kes aitas klubilistel enda lähedastele jõulukaarte meisterdada. Kõigile pakkus suurt huvi erinevate materjalide kombineerimine, et südantsoojendavaid jõulukaarte meisterdada. Tulemus oli lihtsalt imeline! Kohtumise lõpus tuli ka sellesse keeleklubisse päkapikk ning igaüks sai luuletuse või laulu eest oma paki kätte.
Üheteistkümnes kohtumine 27.12.2016 Tänase kokkusaamise teema oli reisimine. Selgus, et alternatiivina lühemaajalistele reisidele on võimalik elada ka pikemat aega välismaal nii, et sellest saab sinu teine kodu ning õpid põhjalikult tundma erinevate kultuuride kombeid ja tavasid, olgu tegemist Hispaania, Moldova või Taiga.
Kaheteistkümnes kohtumine 7.01.2017 Uue aasta esimesel kohtumisel tekitas elevust külm ilm ja viimasega kaasnevatest elukorralduslikest muudatustest. Avaringis rääkis iga klubiline oma ootustest uuele aastale ning eesmärkidest, mida saavutada soovitakse. Seejärel kõnelesime aktiivse ja passiivse puhkuse voorustest ning diskussiooni käigus selgitas iga klubiline teistele, millist puhkamise viisi tema eelistab ja millepärast. Igaüks sai võimaluse jagada teistega oma kõige meeldejäävamat reisi. Kohtumise teises pooles rääkisime spordist kui aktiivse puhkuse veetmise võimalusest. RAFT-kirjutamise meetodil väljendasid klubilised paarides oma mõtteid teemal, miks on vaja rohkem liikuda ning kuidas seda saavutada.
Kolmeteistkümnes kohtumine 14.01.2017 Tänase kohtumise teema oli vaba aeg ja sport. Vabast ajast rääkides alustasime vaba aja veetmise eelistuste kaardistamisest, lisaks proovisime määratleda, kas eelistatakse pigem aktiivset või passiivset puhkust. Seejärel tegelesime spordipoliitika põhialustega: klubilised pakkusid välja erinevaid variante, millise tegevuse kaudu üht või teist väärtust arendada. Arutelust ilmnes, et kõige keerulisem on sätestatud väärtusi arendada just täiskasvanutes. Kohtumise lõpus vestlesime erinevatest spordialades – kes millise spordialaga kunagi tegelenud on ja selgitasime välja, kas on olemas eraldi naiste ja meeste spordialasid. Kohtumine lõppes humoorika eluea määramise testiga.
Neljas õppekäik 15.01.2017 Õppekäik toimus Eesti Tervishoiu Muuseumis, kus paljud klubilised olid esimest korda. Terviseteema jätkuks saime tutvuda inimkehaga seestpoolt. Erinevad väljapanekud olid nii nägemise, kuulmise, seedimise, hingamise, vereringe ja elukaare kohta. Põneva ekskursiooni käigus said klubilised vastused oma küsimustele. Giid Priit selgitas põnevalt erinevate inimorganismides toimuvate protsesside kulgu ja seaduspärasusi. Pärast giidiekskursiooni lõppu tutvusid klubilised „Loomuliku surma“ näitusega, mille eesmärk on rääkida surmast kui inimese elu loomulikust osast. Kuigi algul tunti väljapaneku ees nii hirmu kui ka aukartust, selgus, et nii keerulistest asjadest saab rääkida ka lihtsalt, delikaatselt ja arusaadavalt.
Neljateistkümnes kohtumine 21.01.2017 Tänase kohtumise teema oli paljude jaoks väga aktuaalne. Kokkusaamise esimeses pooles rääkisime stressist, seda põhjustavatest teguritest ja selle erinevatest ilmingutest. Pea igaüks suutis end ühe või teise stressi aspektiga seostada. Klubilised jagasid üksteisele näpunäiteid, kuidas stressi maandada ja sellega toime tulla. Kohtumise teises pooles keskendusime erinevatele kriisiolukordadele ja nende lahendamistele. Kõigepealt jagasime klubilistele lahtilõigatud pildid, mille põhjal mõtles iga grupp välja mingi juhtumikirjelduse. Seejärel kuulasime, millest lahtilõigatud pildid tegelikult rääkisid. Siis said klubilised võimaluse juhtumi jooksul toimunud sündmused kronoloogiliselt õigesse järjekorda seada. Juhtumi teemat jätkates jagasid klubilised isiklikke kogemusi varguste ja erinevate kriisiolukordadega. Lõpetuseks pakkusime välja variante, kuidas varguste arvu vähendada.
Viieteistkümnes kohtumine 28.01.2017 Meie kohtumise esimeses osas arutasime väga huvitava teema üle„Mis on stress?“ Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks.Stresson keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Siis saime teada, mis on levinumad stressi põhjustajad. Näiteks:
suitsetamine;
liigne alkoholitarbimine;
narkootikumide tarbimine;
vähene liikumine ja istuv eluviis;
ebatervislik toitumine.
Lõpuks proovisime otsida võimalusi, kuidas stressi võib ravida. 7 väikest nõuannet: 1. Otsi teistelt abi, kui sa tunned, et vajad seda. Ära kannata üksinda! 2. Leia endale igasse päeva positiivseid tegevusi. 3. Ole tähelepanelikum oma tunnete ja mõtete suhtes. Mõtteid saab muuta. 4. Jaga oma probleeme perekonnaga ja lähedaste sõpradega. 5. Jaluta värskes õhus 6. Vaata ja loe ainult rõõmsaid ja naljakaid jutte, saateid, sarju, filme. 7. Armasta iseennast
Teises osas meie kohtumisel me arutasime ka väga huvitav teema üle„Kes on vargad?“ Proovisime koostada kriminaal- või komöödialugusid ette antud piltide järgi. Oli lõbus! Siis mängisime rollimängu. Üks oli hädaabitelefoni despetser ja teile oli inimene, kes teatab juhtunud õnnetustest. Despetseri ülesanne oli esitada küsimusi , et pärast otsustada , kas päästjatel on vaja välja sõita või mitte. Ja tunnistajal oli vaja välja mõelda: mis juhtus, kus juhtus,kes oli osalised ja helistada hädaabitelefonil ja teatada juhtunust. Teema lõpuks igaüks valis kolm varianti, kuidas on võimalik varguste arvu vähendada.
Kuueteistkümnes kohtumine 4.02.2017 Tänane teema oli väga tihedalt seotud meie igapäevaeluga. Mitte kellegi jaoks ei ole saladus, et Internet on oluline osa paljude inimeste elust, Eesti on edukas e-riik ning tegelikult ei suuda paljud inimesed kujutada ette oma elu ilma arvutita. Kohtumise esimesel poolel võrdlesime maailma enne ja pärast Internetti, otsisime Interneti eeliseid ja puudusi ning iseloomustasime Eestit kui e-riiki. Kohtumise teisel poolel rääkisime turvalisest internetist ning käitumisest sotsiaalvõrgustikes.
Seitsmeteistkümnes kohtumine 11.02.2017 Tänase kohtumise tavapärase uudisteringi järel hakkasime rääkima tööst ja edukusest. Tuletasime meelde oma esimesi töökohti, kaardistasime oma huvisid ning valisime vastavalt sellele elukutseid, mis meile sobiksid. Suures osas langesid huvide testi tulemused meie praeguse elu valikutega kokku, kuid s aime teada enda kohta ka üht-teist üllatavat. Vestlesime ka prestiižsetest ametitest ning sellest, mis on edukus ja kes on edukas.
Kaheksateistkümnes kohtumine 18.02.2017 18. veebruaril oli klubis inimesi rohkem kui tavaliselt. Algul rääkisime uudistest, mis kogunesid nädala jooksul nii Eestist kui maailmast. Aga seejärel olid väga huvitavad teemad: Minu esimene töökoht ja missugust nõu annavad töövestluse edukaks läbimiseks psühholoogid. Nüüd teame palju uut ja huvitavat. Psühholoogid soovitavad uuele töökohale kandideerimist võtta kui sporti. Kuulutusse pannakse kirja kõik, mida ideaalselt töötajalt soovitakse. Enne enesemüümise raskele teele asumist tuleb endale selgeks teha oma tööalaste võimete-oskuste tase. Loomulikult tuleb mõelda ka välimusele ja kehakeelele. Tavaliselt ei tea inimesed, et kõige riskantsem on parfüümi valik. Ja kõige tähtsam, mida peab teadma intervjueeritav, on see, miks ta seda töökohta tahab ja peab oskama seda ka tööandjale seletada. Kõik nõuanded olid kasulikud ja asjalikud. Marina
Viies õppekäik 24.02.2017 Lisaks vabariigi aastapäeva paraadile toimus mitmel pool Tallinnas teisigi üritusi. Klubilised olid varasemalt märku andnud, et sooviksid külastada mõnd teatrietendust. Sellist paraku meile sobivat ei õnnestunud leida. Kompromissina otsustasime minna Nõmme Kultuurikeskuses toimuvale kontserdile "Üks kaunis päev", kus esinesid rahvusooper Estonia solistid Priit Volmer ja Rene Soom, klaveril saatis Tarmo Eespere. Repertuaaris olid nii isamaalised kui ka klassikalised palad. Pärast kontserti fuajees kontserdimuljeid jagades selgus, et see oli paljude klubiliste esimene klassikalise muusika kogemus.
Üheksateistkümnes kohtumine 25.02.2017 25 veebruaril me vahetasime muljeid selle kohta, kuidas me veetsime 24.veebruari: vaatasime 24. veebruari Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraadi, kontserti, õhtul Estonia teatri- ja kontserdimajas toimunud suurt riigi sünnipäevapidu, kuhu oli palutud 900 külalist Eestist ning välismaalt. Kohtumisel rääkisime erinevatest ametitest ja töö otsimisest, mängisime rollimänge. Koostasime CV-d ja panime kirja motivatsioonikirja kirjutamise põhietapid. Samuti vestlesime ametiredeli erinevatel astmetel asuvatest töötajatest - ülemustest ja alluvatest, mõtlesime ülemuseks ja alluvaks olemise eelistest ning puudustest. Selgus, et meie klubist ei tahagi kõik ülemused olla! :) Galina
Kahekümnes kohtumine 4.03.2017 Seekordsel kohtumisel rääkisime olmest ja liiklusturvalisusest. Kohtumise alguses kaardistasime erinevaid olmeteenuseid ning klubilised hindasid, kui vajalik üks või teine teenus nende jaoks on. Erinevaid olmeteenuseid puudutavate artiklite toel jagas iga klubiline oma kogemusi mitmesuguste olmeteenuse valdkondade ja ettevõtetega. Pärast kohvipausi keskendusime liiklusele ja turvalisele liiklemisele. Esmalt tuletasime meelde autoosad ja erinevad liiklemist puudutavad tegevused, nt järsult pidurdama, paremale pöörama jne. Kohtumise lõpetasime rollimänguga: jagasime kõikidele klubilistele pildi liiklusõnnetusest ning igaüks pidi oma seisukohast juhtunud kirjeldama. Ülesande lõpuks püüdsid klubilised jõuda järeldusele, miks liiklusõnnetus juhtunud oli.
Kahekümne esimene kohtumine 11.03.2017 11.märtsi kohtumisel rääkisime kaubandusest. Otsisime internetikaubanduse eeliseid ja puudusi, võrdlesime erinevaid ostukohti ning püüdsime lahendada erinevad ebasobiva kauba soetamise ning tagastamise/vahetamisega seotud olukordi. Seejärel kuulasime spetsialisti arvamust selle kohta, mida peab tegema inimene, kes ei ole mingil põhjusel ostetud kaubaga rahul.
Kahekümne teine kohtumine 18.03.2017 Tänase päeva esimene pool oli pühendatud raamatutele. Kõigepealt rääkisime raamatutest, mida klubilistele meeldib lugeda ning võrdlesime meie lugemiseelistusi ajalehes „Postimees“ avaldatud 2016. aasta populaarseimate raamatute nimekirjaga. Samuti arutlesime selle üle, millest võivad inimeste lugemiseelistused sõltuda. Kohtumise teises pooles rääkisime Eestis populaarsest muusikast ja muusikastiilidest.
Kuues õppekäik 19.03.2017 Meie klubi viimane õppekäik viis klubilised Tartusse, kus nad said tuttavaks Tartu vanalinna tähtsamate vaatamisväärsustega ning hiljem külastasid AHHAA-keskust. Fotojaht meeldis klubilistele väga. Mitmed inimesed lubasid Tartusse veel tulla, seekord koos sõprade ja peredega ning neile fotojahti korraldad.
Kahekümne kolmas kohtumine 25.03.2017 Selle kohtumise alguses rääkisime nädala jooksul toimunud tähtsamatest uudistest ning seejärel vestlesime kunstist ja arhitektuurist, tuletasime meelde levinumad arhitektuuristiilid ning kunstist rääkides vaatasime muuhulgas ka dokumetaalfilmi, kus räägiti Konrad Mägi elust ja loomingust.
Kahekümne neljas kohtumine 1.04.2017 Meie klubi viimane kokkusaamine oli naljapäeval, kuid fakt on see, et kuus kuud on möödas ning käes on viimane kohtumine. Vaatasime Tartus tehtud pilte, tuletasime meelde teemasid, millel oleme rääkinud, vestlesime sellest, mis jäi kõige rohkem meelde. Samuti mõtlesid klubilised selle peale, kuidas nad kavatsevad oma eesti keele oskust edasi arendada.