Selle kohtumise ajal rääkisime ideaalsest perest ja suhetest, mis peaksid valitsema selles peres. Rääkisime ka lastest – mitu last peres olema peab – leidsime, et peres peab olema vähemalt 2 last, siis neil ei oleks igav ja vanemad ei saa neid liigselt hellitada. Rääkisime ka sellest, kes võib igaühele eeskujuks elus olla, mida võib vanematelt õppida ja mida hindame inimestes. Selgus, et klubulistel on üsna sarnased seisukohad, sest kõik arvavad, et sisemine ilu on välisest tähtsam.
Teisel poolel arutasime suguvõsa kokkutulekute vajadust, kusjuures mõned ütlesid, et nad ei saa sellist laadi üritusi korraldada, kuna sugulased elavad teistes riikides ning sobiva aja, koha leidmine ja vajalike dokumentide vormistamine tekitab teatud raskused ning on peaaegu võimatu. Kohtumise lõpus leidsime aja ka kahe testi lahendamiseks.
0 Comments
Esimene õppekäik toimus 27. novembril 2016
Otsustasime kokku saada linna keskel kuuse juures ja rääkida mõned laused esimesest advendist ning pärast minna kultuurikeskusse sellele pühendatud kontserti kuulama. Ilm oli päris tuuline ja külm, seepärast otsustasime jagada oma mõtteid pärast kontserti sooja teed nautides meie klassiruumis. Kontsert oli võluv ja klubilised jäid sellega väga rahule. Seejärel rääkisime advenditraditsioonidest ja vaatasime videolõiku neljast küünlast ning nende tähendusest. Esimese advendiküünla nimi on Rahu, teise Usk, kolmanda Armastus ja neljanda Lootus. Tutvusime temaatilise kirjaliku materjaliga advendi ajaloost ning mõnulesime teed, kohvi ja piparkooke. Kohtumisel arutasime õppimisvõimalusi välismaal, millepoolest erineb ta meie siin Eestis saadud haridusest.
Kuna meie klubis on inimesi erineva eesti keele oskuse tasemega, siis tahes-tahtmata läheb jutt grammatika peale. Ühtlustasime arusaama tegusõna põhivormide olemasolust, tuues hulganisti näiteid praktikast. Oi, kui rasked need rektsiooniga verbid on, mida igalpool kõnes ja kirjas! Jutu teemaks sai elukestva õppe põhimõte, mis kohalolijate arvates on üsna loomulik. Tulebki pidevalt ennast täiustada ning arendada oma oskusi, et käia ajaga kaasas. Missugune on eesti haridussüsteem, mis on tema eelised ja miinused? Klubiliste arvates keelte õppimine esimesest klassist alates on plussiks, miinuseks on aga klassivälise tegevuse vähesus, mida tihtipeale maksab lapsevanem oma taskust.
Proovisime võrrelda gümnaasiumi ja kutsehariduse seisundit. Arutluse käigus tekkis selline mõte, et gümnasistid peaksid õpingute kõrval mõnda eriala omandama, et saaks ka raha teenida ning vanemate koorem kergendada. Arutasime, mida mõeldakse hea hariduse all ja tulime järeldusele, et see on mingis mõttes vabadus, kui sina saad valida, kus ja kuidas sa elada tahad. Haridusministrid pakkusid lühendada kooliaega kuni 11 klassini, kuna viimases klassis õpilased eriti ei õpi. Meie klubilised pakkusid sisseastumiseksamid ülikoolis sisse viia, sest siis õpilased kolm aastat sihikindlamaks õpiksid just seda, mida konkreetse ülikooli sissesaamiseks vaja läheb. Ning koolipsühholoogidel tuleb rohkem tööd teha, et aidata noortel oma teed elus leida. Kohtumise põhiteemaks oli keeleõppimine.
Rääkisime keele omandamise võimalustest ja viisidest, kumb nendest on tõhusam. Individuaalsel ja grupis keeleõppel on omad eelised, mis motiveerivad ning soodustavad õpiprotsessi. Hästi põnevaks muutus diskussioon sellest, kuidas mehed ja naised suhtuvad õppimisesse ning hindavad samasuguseid asju ning vastassoo esindajate tegevust. On kasutatud rohkesti väljendeid, nimi- ja omadussõnu inimeste tegemiste, harrastuste ja iseloomuomaduste kirjeldamiseks. |
Eestvedajad
Jelena Ohakas ja Archives
September 2017
Categories |