Kohtumise alguses oli meie külaliseks projektijuht oma kasvandikuga. Natali jutustas põhjalikult oma hobist, mis võtab talt kogu tema vaba aja. Ta rääkis sellest, kuidas tegeleb oma koertega (tal on neid neli) ja näitas ka videoid koerte agility võistlustest. Võib öelda, et Natali on oma koerte üle väga uhke. Oma esinemise lõpus tegi tema koer hästi palju trikke ja meie klubilised said treeneriga natuke suhelda. Pärast rääkisime jõulutraditsioonidest ja õnnitlesime teineteist. Klubi kohtumise teemaks oli elukeskkond. Töötasime rühmades ja pärast arutasime, mis tähendab meie jaoks keskkond. Rühmad töötasid selle küsimuse kallal päris põhjalikult ja kokkuvõtteks saime üsna suure mõtteskeemi, mis on meie mõistes elukeskkond. Seejärel rääkisime linna- ja maaelust, sest tegelikult need on 2 põhilist elamise viisi, võrdlesime neid, arutasime eeliseid ja puudusi. Mõned pooldasid linnaelu, mõned tahtsid maal elada. Siis pakkusid eestvedajad proovida neid kuidagi kokku sobitada. Tulime mõttele, et kõige parem oleks elada linnas, kuid suve veeta maal looduse keskel. Töö käigus on kasutatud Eesti ja Ida-Virumaa kaarti, rohkesti voldikuid. Lõpus tegime tööd tekstiga „mina ja elukeskkond“ ja täitsime grammatikatesti.
0 Comments
Kohtumisel jutu teemaks said Eesti kodaniku õigused, vabadused ja kohustused. Sellest oli võimalik vestelda, lähtudes iga klubilise isiklikust kogemusest. Mis riigis me elame, mis suhted on riigi ja inimese vahel? Natuke raske, kuid mõõdukalt üldvalgustav teema.
Palju põnevam oli eesti rahvakalendri tähtpäevadega tutvumine. Tegime mitu seotud rahvatraditsioonidega harjutust, kus püüdsime ära arvata, millised tavad sobivad erinevatele tähtpäevadele. Tuletasime meelde, mida me ise nendest tähtpäevadest teame – seda tegime rühmatööna. Pakkusime välja mõelda ka oma tähtpäeva ja sellega seotud traditsioone, kuid erilist huvi selle vastu ei olnud. Pärast tegime kuulamistesti ja mõned lugemistestid ning selle kaudu tegelesime ka grammatika seletamisega. Selle kohtumise teemaks oli „Eesti ja eestlased, kultuur, traditsioonid“. Oleme tutvunud eesti talurahvaelulaadiga, lugesime põnevat teksti ja arutasime talurahvaarhitektuuri. Saime teada, millised ehitised olid talus ja avastuseks osutus see fakt , et talus tualetti eraldi ruumina ei olnud. Samuti ka korstnat ei olnud ja kuum suits soojendas hoonet. Ajasime juttu rehielamu sisustusest, mis oli tegelikult väga praktiline ja otstarbekas. Midagi liigset polnud. Kes soovib lähemalt taluarhitektuuriga tutvuda, peab kindlasti Vabaõhumuuseumis ära käima.
Tegime jutu teemaga seotud kuulamistesti, milles rääkisid lapsed omavahel ja kõik klubi liikmed nõustusid sellega, et nende kiirest dialoogist on väga raske aru saada. Kuid ka sellega saime lõppude lõpuks hakkama. Teine õppekäik toimus 10. detsembril 2016. Selle õppekäigu ajal külastasime Jõhvi Mihkli kiriku kantseleid ja võtsime osa huvitavast õppetoa tegevusest, nimelt saime oma lõbuks meisterdada erinevaid jõulukaunistusi. Igaüks sai valida, millega ta tahaks tegeleda, kes teigi jõulupostkaarte, kes lõikas salvrättidest erinevaid inglite, lindude, loomade kujusid ja liimis puulaastule või tegi endale šablooni järgi jõulutähti. Tegevust jätkus kõigile kuhjaga. Aeg möödus väga kiiresti.
Kell 14.00 algas Mihkli kirikus jõulukontsert, kus esinesid Ahtme Kunstide Kooli õpilased. Nemad rõõmustasid kuulajaid meeldiva laulmisega ning oskusliku mängimisega erinevatel muusikariistadel. See õppekäik jättis kustumatu mulje. Selle kohtumise ajal rääkisime erinevatest elamisvõimalustest ja elutingimustest. Selgus, et oleme päris mugavad inimesed ja oleme harjunud linnaeluga, sest keegi ei tahtnud eriti maal elada ega maatööd rabeleda. Ainult oma lõbuks. Väike maatükike, kuskil linna ääres või looduslikult kaunis paigas. Kui rääkisime, kes kus tahaks elada, siis naised ütlesid, et tahavad endale maja, kuid mehed jäid natuke mõttesse, sest maja nõuab pidevalt hoolt ja osavat kätt. Kõik rääkisid sellest, et pohjuseks, miks nad tahavad endale maja, on tavaliselt lärmakad ja saamatud naabrid või nende koerad ...
Palju aega pühendasime oma unistuste majale ning klubilised said täiega selle kohta oma mõtteid jagada. Paarides sai kirjeldada joonistuste peal erinevat arhitektuuri ja stiili elamuid, meenutades samas naiste ja meeste töökohustusi kodu korrashoidmisel. Lisaks tegime kuulamis- ja grammatikateste. Selle kohtumise ajal rääkisime ideaalsest perest ja suhetest, mis peaksid valitsema selles peres. Rääkisime ka lastest – mitu last peres olema peab – leidsime, et peres peab olema vähemalt 2 last, siis neil ei oleks igav ja vanemad ei saa neid liigselt hellitada. Rääkisime ka sellest, kes võib igaühele eeskujuks elus olla, mida võib vanematelt õppida ja mida hindame inimestes. Selgus, et klubulistel on üsna sarnased seisukohad, sest kõik arvavad, et sisemine ilu on välisest tähtsam.
Teisel poolel arutasime suguvõsa kokkutulekute vajadust, kusjuures mõned ütlesid, et nad ei saa sellist laadi üritusi korraldada, kuna sugulased elavad teistes riikides ning sobiva aja, koha leidmine ja vajalike dokumentide vormistamine tekitab teatud raskused ning on peaaegu võimatu. Kohtumise lõpus leidsime aja ka kahe testi lahendamiseks. Esimene õppekäik toimus 27. novembril 2016
Otsustasime kokku saada linna keskel kuuse juures ja rääkida mõned laused esimesest advendist ning pärast minna kultuurikeskusse sellele pühendatud kontserti kuulama. Ilm oli päris tuuline ja külm, seepärast otsustasime jagada oma mõtteid pärast kontserti sooja teed nautides meie klassiruumis. Kontsert oli võluv ja klubilised jäid sellega väga rahule. Seejärel rääkisime advenditraditsioonidest ja vaatasime videolõiku neljast küünlast ning nende tähendusest. Esimese advendiküünla nimi on Rahu, teise Usk, kolmanda Armastus ja neljanda Lootus. Tutvusime temaatilise kirjaliku materjaliga advendi ajaloost ning mõnulesime teed, kohvi ja piparkooke. Kohtumisel arutasime õppimisvõimalusi välismaal, millepoolest erineb ta meie siin Eestis saadud haridusest.
Kuna meie klubis on inimesi erineva eesti keele oskuse tasemega, siis tahes-tahtmata läheb jutt grammatika peale. Ühtlustasime arusaama tegusõna põhivormide olemasolust, tuues hulganisti näiteid praktikast. Oi, kui rasked need rektsiooniga verbid on, mida igalpool kõnes ja kirjas! Jutu teemaks sai elukestva õppe põhimõte, mis kohalolijate arvates on üsna loomulik. Tulebki pidevalt ennast täiustada ning arendada oma oskusi, et käia ajaga kaasas. Missugune on eesti haridussüsteem, mis on tema eelised ja miinused? Klubiliste arvates keelte õppimine esimesest klassist alates on plussiks, miinuseks on aga klassivälise tegevuse vähesus, mida tihtipeale maksab lapsevanem oma taskust.
Proovisime võrrelda gümnaasiumi ja kutsehariduse seisundit. Arutluse käigus tekkis selline mõte, et gümnasistid peaksid õpingute kõrval mõnda eriala omandama, et saaks ka raha teenida ning vanemate koorem kergendada. Arutasime, mida mõeldakse hea hariduse all ja tulime järeldusele, et see on mingis mõttes vabadus, kui sina saad valida, kus ja kuidas sa elada tahad. Haridusministrid pakkusid lühendada kooliaega kuni 11 klassini, kuna viimases klassis õpilased eriti ei õpi. Meie klubilised pakkusid sisseastumiseksamid ülikoolis sisse viia, sest siis õpilased kolm aastat sihikindlamaks õpiksid just seda, mida konkreetse ülikooli sissesaamiseks vaja läheb. Ning koolipsühholoogidel tuleb rohkem tööd teha, et aidata noortel oma teed elus leida. Kohtumise põhiteemaks oli keeleõppimine.
Rääkisime keele omandamise võimalustest ja viisidest, kumb nendest on tõhusam. Individuaalsel ja grupis keeleõppel on omad eelised, mis motiveerivad ning soodustavad õpiprotsessi. Hästi põnevaks muutus diskussioon sellest, kuidas mehed ja naised suhtuvad õppimisesse ning hindavad samasuguseid asju ning vastassoo esindajate tegevust. On kasutatud rohkesti väljendeid, nimi- ja omadussõnu inimeste tegemiste, harrastuste ja iseloomuomaduste kirjeldamiseks. |
Eestvedajad
Jelena Ohakas ja Archives
September 2017
Categories |