Tartu keeleklubi üheksas kohtumine toimus 30. aprillil. Seekordseks teemaks oli "Kodanikuõpetuse tund" Rääkisime sellest, mis me ise saame teha oma riigi hüvanguks. Tunni alguses oli grupitöö "Kes on hea kodanik". Me koostasime lühikese kirjelduse, rääkisime kodaniku õigustest ja kohustustest. Tunni teises osas tegime lugemis- ja kirjutamisülesandeid, vaatasime videot, koostasime piltide järgi jutu. Palju rääkisime "Teeme ära" talgupäevast, millest võtavad osa kümned tuhanded eestimaalased. Veel rääkisime ka prügi sorteerimisest ja taaskasutamisest, mis see on ja mille jaoks seda on vaja teha. Eestvedajad pakkusid meile mängu, kus me pidime sorteerima prügi ja arutama keskkonnasäästliku eluviisi teemat. Klubiliikmed rääkisid ka oma kogemustest. Vestluse käigus saime teada palju uut informatsiooni prügi sorteerimise võimaluste kohta. Tunni lõpus me töötasime arvutiga. Meie ülesandeks oli ökoloogilise jalajälje kalkulaatoriga tutvumine. Kalkulaator andis keeleklubiliikmetele võimaluse leida, kas tema elustiil ja tarbimisharjumused mahuvad piiridesse, mis on igaühe ressursitarbe katmiseks ja jäätmete sidumiseks maakeral ka tegelikult olemas. Kohtumine oli mitmekülgne ja imetore, aeg kohtumisel lendas kiiresti. Täname eestvedajaid nende hea organisatsatoorse töö eest!
Natalia ja Olga
0 Comments
Arva ära, mis teema oli 8. kohtumisel – lubame teha teie elu paremaks ja muretuks, vähendame aktsiisimääru, tõstame palka ja anname kõikidele töökohti, meil on palju häid ideid, lubame teile kõike – ainult VALI MIND, aga pärast me leiame põhjusi, miks ei saa enda lubadusi ellu viia (raha puudumine, tekib “amneesia”, kui kohe lubadusi täidame, siis ei ole enam järgmine kord mida lubada ja kedagi süüdistada…)
Jah, teemaks oli eesti “Poliitika ja poliitikud”. Eesti riigi juhtimine toimub vabariigi parlamentaarse esindusdemokraatia raamistikus, kus valitsusjuht on peaminister (Jüti Ratas) ja riigipea on president (Kersti Kaljulaid). Seadusandlik võim on antud Eesti parlamendile. Uues valitsuses on peaminister ja 14 ministrit: siseminister, kultuuriminister, kaitseminister, haridus- ja teadusminister, sotsiaalminister (kõige noorem minister 29a.), justiitsminister, rahandusminister, maaeluminister, välisminister, keskkonnaminister, regionaalminister, majandus- ja taristuminister, väliskaubandus- ja IT-minister, rahvastikuminister Kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Seda võimu teostatakse kahel viisil: Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Eesti erakonnad 2019: Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Vabaerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Rahva Ühtsuse Erakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Tunnis tegime väikse ülevaate mõnedest eesti poliitikutest (mis erakonnast ja kui kaua, kus õppisid ning proovisime leida midagi kompromiteerivat nende kohta.) Eesti poliitikutega oli seotud ka mäng “Kes ma olen”, kus küsimuste abil proovisime selgeks saada, kelle nimi on endistest või praegustest poliitikutest kellelgi lauba peal. Tunni lõpus mängisime veel ühte õpetlikku mängu “Eesti mälumäng”, kus olid huvitavad, aga üsna rasked küsimused. Suuuuur Aitäh meie eestveedajatele, kes on igas tunnis positiivse tujuga teevad oma tööd ja annavad oma positiivse energia meile edasi järgmise teisepäevani. Olga ja Svetlana Tartu keeleklubi seitsmes kohtumine toimus 16. aprillil.
Kohtumise alguses me kuulasime ettepanekuid, kuidas veeta järgmist õppekäiku. Seekordseks teemaks oli „Eesti ja eestlased”. Suhtlemine selles tunnis oli mänguline ja aeg läks huvitavalt ja lõbusalt. Esimese mängu jooksul me ise valisime endale ülesandeid ja nende täitmise eest saime punkte. Küsimused olid erinevatest kategooriatest: eesti rahvussümbolid, presidendid, naaberriigid, eesti looduse omapära ja riiklikud sümbolid. Pärast seda õpetajad korraldasid veel mitu mängu. Statistiliste andmete abil me saime teada, kuidas näeb välja tavaline eestlane, koostasime oma portree tüüpilisest eestlasest ja tutvusime eelmise klubi õpilaste arvamusega temast. Huvitavana tundus meile kamäng piltidega ja tekstiga. Sellest ülesandest saime me teada palju fakte Eesti ajaloost ja tutvusime kaasaegse statistika andmetega. Suhtlemine, nagu alati, oli aktiivne ja lõbus. Ütleme suur tänu eestvedajatele Maarjale ja Üllele huvitava tunni eest! Olga ja Alexandra. Kuna esimesest kinos käimisest jäi tõsine tunne, otsustasime seekord minna vaatama midagi kergemat ning lõbusat. Eesti koomikutest üks tuntumatuid on Jaan Uuspõld. Ja kuna just sellel ajal oli ERMis tema etendus "Ürgmees", siis koos otsustasime, vaatamata sellele, et mõned on juba varem seda etendust näinud, lähme siiski just "Ürgmeest" vaatama.
"Ürgmees" on populaarse Ameerika näitleja ja koomiku Rob Beckeri vaimukas monoetendus, mis esmakordselt oli esitatud publikule 1991, aastal. Eestisse jõudis Ürgmees 2004. aastal Jan Uuspõllu esituses, mis leidis väga kiiresti tee eesti publiku südamesse. Pärast seda on Jan Uuspõldu ka korduvalt nimetatud eesti ürgmeheks. Aastate jooksul etendati Ürgmeest üle 300 korra. Pärast kuueaastast pausi värskendatud „ Ürgmees“on tagasi laval. Tegemist on humoorika ja teravmeelse looga, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgub, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad maailmapildid, kultuuri ja isegi keele ning kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist. Kuna meie rühma kokkutulek ja organiseerimine võttis natukene aega, jäid meile saalis 1 ja 2 ridade kohad. Hiljem selgus, et need olid väga head kohad. Istudes esimestes ridades saime näha koomiku perfektset mängu. Kuna meie koos saali esimese reaga naerasime nii kõvasti terve etenduse ajal, siis me ei tea, kuidas teistele meeldis. Aga meile meeldis väga. Peale nalja, saime nippe ka meestega suhtlemiseks. Näiteks juba järgmisel päeval, hakates koristama kodu, enne alustamist pidasin abikaasaga läbirääkimisi koristamise teemal, nii nagu soovitas etenduses Jan ning koristus möödus edukalt. Kindlasti peame oma klubis arutama ning lõpuks otsustama, kas "loogika naisi ei takista" või takistab? Jelena ja Eva Esmaspäevast (08.04.) läks ilm veel üheks nädalaks külmemaks, kuid meie 6-s kohtumine oli jälle ootamatu soe, informatiivne, kasulik, uudishimulik, sõbralik.
Kohtumise teema oli "KINNISVARA ja KODU". Tihe suhtlemise jooksul saime teada: kes elab eramajas ja kes korteris, kelle majas on rõdu ja kellel on avatud köök jne. Järgmisena vaatasime tubade pilte ja arutlesime nende sisustust, disaini, värvitoone, tehtud või mitte tehtud remonti. Jagasime oma arvamusi ja kogemusi enda maja/korteri valimisel (linnaosa, bussipeatuste lähedus, maatüki suurus, garaaži olemasolu, remont, mööbel jne.) Keegi ei pannud kriteeriumiks hinda. Aga oma unistustemaja (just maja) valimisel kinnisvaraportalis ei olnud see juba tähtis. Unistus ei ole halb, aga kõige tähtsam, et see on tasuta. Lasime fantaasial lennata ja saime endale majad: suured, ilusad, renoveeritud, ilusa vaatega, basseiniga, uhke mööbliga, ökoloogilised ja mõned isegi naabrite juures Lätis (Jurmalas). Peale pausi ootas meid väike üllatus. Meile tuli külla Tiina Leimann, kes on kinnisvaramaakler Varavalge kinnisvarabüroos. Ta töötab juba 11 aastat kinnisvara valdkonnas. Ta rääkis meile oma tööst, kogemusest, vastas esitatud küsimustele ning jagas oma visiitkaarte. Tunni lõpus proovisime üksteisele (paarides) maha müüa ettenähtud kortereid (esimese lehe peal oli korteri kirjeldus ja teisel lehel ainult paar fotot). Vestluse ajal selgus, et meil on liiga vähe infot antud objekti kohta. Küsimusi oli rohkem, kui vastuseid. Kinnisvara müümiseks on vaja rohkem infot omada. Kinnisvara, nagu oma kodu valimine, puudutab igat inimest tema elus. Soovime kõikidele edu ja võimalust leida just tema unistuste kodu. Kes otsib, see leiab. Suur tänu ja sügav kummardus meie eestveedajatele nende koostöö ja sõbralikuse eest. Olga ja Svetlana Aprilli algus. Soe ilm, päike paistab, linnukesed laulavad, igal pool jalutavad lõbusad inimesed. Kevad omas täies jõus ja ilus. Mis võib olla toredam, pärast külma ja halli talve?! Täna on juba viies kohtumine. Viies...uskumatu kiiresti lendab aeg.
Ma tulin nagu tavaliselt hiljem ja nagu tavaliselt hea meelega, sellepärast, et meil on ülisõbralik seltskond, toredad eestvedajad, iga kord huvitavad ja erinevad tegevused, aga kõige tähtsam on see, et mul vedas, et olen ainuke mees grupis. Tunnen ennast nagu üksik mesilane lillepõllus:) Mõnus tunne. Tänane teema on "perekond". Oluline teema iga inimese elus ja sellepärast oli igaühel mida öelda. Rääkisime kuidas elavad ja mida kujutavad endast kaasaegsed perekonnad. Unistasime, missugused võiksid olla tuleviku perekonnad. Kuidas käituda oma lastega ja missugune on nende koht perekonnas ja seltskonnas. Peretraditsioonidest ja palju muud. Siis vaatasime huvitavat Eesti TV saadet, millest, ma usun, igaüks sai teada midagi uut. Viimaseks ülesandeks oli vaja teha kollaaž teemal: "Perekonna väärtused". Selleks oli vaja väljalõigata ajalehetest pilte, liimida neid oma plakati peale ja lisada märksõnu. Me moodustasime kolm gruppi, iga grupp tegi oma kollaaži. Neiud ühes grupis nii kiirustasid, et lõikasid koos ajalehega ära ka oma sõbranna vihiku. See oli väga naljakas. Koju läksime hea tujuga, vaatamata sellele, et oli alles teisipäev. Lõpuks tahaks öelda seda: paljud inimesed terve elu otsivad ja ootavad õnne ja nad isegi ei tea mis see on. Aga õnn on väikestes asjades ja nina ees. Sellised päevad, nagu täna - on õnn. Perekond - on suur õnn. Lapsed, päike, tervis, kevad, armastus, toredad inimesed kõrval, naeratused ja lihtsalt elu ise - see ongi õnn. Elu on ainult hetk, nautige seda iga päev! Aleksandr |
Eestvedajad
Maarja Must-Vikman ja Archives
August 2019
|