Täna saime oma kodukanti tundma veidi teise nurga alt. Meil oli külas Kaja Visnapuu, kes on Rakveres tuntud giid ja muuseumipedagoog. Kaja tegi meile huvitava esitluse Rakvere ustest. Meie kodulinnas on üle kümne erilise väljanägemisega ust, mis on ainuomased vaid Rakverele. Üllatust tekitas fakt, et need ei ole muinsuskaitse all ja nende omanikud võivad nendega teha, mida tahavad ja aja jooksul jääb neid seetõttu vähemaks või nende välimust muudetakse. Edasi läksime linna peale nende ustega lähemalt tutvuma ning saime ka kuulda mõndade majadega seotud lugusid. Muuhulgas nägime ja saime teada, kus asub A. Pärdi lapsepõlve maja. Tõenäoliselt hakkame oma kodulinnas liikudes neid omapäraseid uksi rohkem tähele panema.
Edasi suundusime Rakvere rahvamajja, kus toimus Hõimupäev. Vaatasime rahvatantsijate huvitavaid esitusi ja võtsime osa näituse „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“ avamisest, kus soome-ugri asjatundja Jaak Prozes andis põgusa ülevaate soome-ugri hõimude saatusest viimase saja aasta jooksul ja rääkis üldiselt hõimlusest. Teadmisi hõimluse teemal saime suurendada veel lõbusat viktoriini tehes. Nimelt õhtu lõpus toimus muusikaline viktoriin, kus videodes esinesid soome-ugri muusikatähed ja pärast video esitati konkreetse hõimurahva kohta küsimus. Viktoriini lõpus laulsime kõik rahvushümni liivi keeles “Min izāmō”. Viktoriinis saime teada huvitava fakti, et eestlastel, soomlastel ja ka liivlastel on sama hümni muusika.
0 Comments
Täna oli meil külaliseks Lea Lehtmets, kes pidas meile loengut mille teemaks oli Eesti Rahvarõivad. Meie tutvusime ajalooga ja saime teada kuidas rahvarõivad ajaga muutusid ja et Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks suureks grupiks - Põhja Eesti, Lõuna Eesti, Lääne Eesti ja Saared mis jaguneb omakorda veel kihelkondadeks. Tänapäeval rahvarõivaid kantakse laulu ja tantsupeol, aga ka presidendi vastuvõtul. Mina sain mõned uued sõnad teada näiteks sõba, vaipseelik ja tanu. Järgmine punkt päevakorras oli krati tutvustamine nende poolt, kes olid kodus meisterdanud vahvad krati kujud. Esinemine oli naljakas. Meil on leidlikud ja andekad tüdrukud. Peale kohvipausi oli avatud käsitöötuba. Meie kallis eestvedaja Ursula õpetas meile seebiviltimist. Istusime ühes pikas lauas, nagu vanasti kombeks oli ja tegime tööd. Oli lõbus ajaviitmine. Mulistasime soojas vees, tegemise ajal ajasime juttu, viskasime nalja, palju naersime, aga käed muudkui tegid tööd. Ja ime - igal ühel tuli välja väike kunsti teos. Minu jaoks oli imeilus koosviibimine ja omastasin kasuliku kogemuse mille tahan edaspidi elus kasutada. Irina P Täna mängisime traditsioonide teemalist mängu ja tegime meeskondades Eesti tähtpäevade ja pühade kohta viktoriini. Meeskonnad olid väga tublid ja aktiivsed. Suurt poolehoidu sai 2. veebruari küünlapäev, kuna tegemist on suurema naistepühaga ja otsustasime seda edaspidi tähistama hakata. Traditsioonidega seonduvalt vaatasime ühte hiljutist pulmavideo, mis näitas, et ka pulmade traditsioonid on tänapäeval võrreldes varasemaga veidi muutunud. Lisaks rääkisime mütoloogiast ja saime tuttavaks erinevate Eesti rahvajuttude tegelaste, mõningate kommete ja kohtadega (hiis, saun, leib, vaeslaps, vanapagan, Kaval-Ants, kratt, kotermann, ussikuningas jm). Suurt huvi tekitas kratt ja arvasime, et soovi korral valmistame endalegi ühe. Selleks vaatasime tähelepanelikult krati valmistamise õppevideot, nii et nüüd oleme krati tegemiseks pädevad. Kuna täna oli kuu viimane kolmapäev, siis oli kõigil midagi valget seljas. Keegi ei olnud stiilipäeva ära unustanud.
Tänases õppekäigus kõik imetoredad asjad said kokku. Imeline seltskond, ilm ja välja valitud ekskursiooni kohad. Käisime Äntu Sinijärvel, mis on Eesti kõige selgema veega järv. Järgmine peatus Äntu Valgejärv. Väga toredad kohad kus ma varem ei ole käinud, kindlasti käime veel terve perega. Väike ekskursioon ja mõnus puhkepaus ootas meid Ao külas, tutvusime kohaga kus sündis 1798 a. FR. R Faehlmann, Eesti kirjamees ja arst. Viimane peatus - Näkiuurimiskeskus. Meie juhendajaks oli Kaur Salus. Tema abil suurendasime oma teadmisi mütoloogias, rääkisime näkkidest, luupainajast jne. Saime kutse vähifestivalile, mis toimub augustis 2021. Vähese aja jooksul saime unustamatud elamused. Irina M Alustasime oma kohtumist sellega, et iga klubiliige rääkis kuidas möödus eelmine nädal, mida ta tegi, mida huvitavat toimus. Pärast meie toredad eestvedajad jagasid infot tulevaste väjasõitude ja ürituste kohta. Oktoobri kuu lõpus me sõidame Tallinnasse Kumu muuseumisse. Novembri kuus külastame meie Rakvere linna teatrit ja vaatame etendust "Hullemast hullem".
Üheks teemaks seekord oli eesti keeleväänajad. Igaüks sai endale paberi ja ülesandeks oli kiiresti ja ilma vigadeta lugeda keerulist sõna või fraasi, mida on raske hääldada. Teised kuulajad peaksid tõlkima ette antud väljendit. Oli tore eesti keelegümnastika! Nüüd me teame, et tänaseks on eesti keele kõige pikem sõna "kuulilennuteetunneliluuk", mida võib lugeda edasi ja tagasi. Sellel nädalal jätkasime teemaga kodu ja perekond. Vaatasime Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal viimast osa - filmi "Talve". Filmis näidatakse intriige noorte põlvkondade vahel, kus tegelased armuvad, pidutsevad ja leiavad koos lahendusi. Järgmisel nädalal vastavalt meie klubi reeglitele kõik peavad olema kohal valgetes riietes. Irina T Täna oli teemaks kodu ja perekond. Lõikasime ja kleepisime Eesti koduajakirjadest pilte ja kõik tegid endale kollaaži oma unistuste kodust. Kollaaži tegemise ajal vestlesime erinevatel teemadel ja muuhulgas meenutasime ka oma lapsepõlveaegseid liisusalme. Igaüks kandis oma kollaaži ette ja rääkis, milline on tema unistuste kodu. Oli väga põnev kuulata ning lõpuks jõudsime järeldusele, et kõige olulisem on kodu juures perekond mitte asjad. Vaatasime saadet „Meie kaunid kodud”, kus näidati omapärast muinsuskaitse all olevat kodu Tallinna vanalinnas ja arutasime, mis tundeid see kodu tekitab ja kas sooviksime seal elada. Tutvusime ka Eesti Keele Instituudi portaaliga eki.ee, kust on võimalik leida vastuseid väga erinevatele keelega seotud küsimustele. Uurisime näiteks, mida võiks tähendada sõna „kukerpillid”. Meie kohtumise alguses õnnitlesime grupikaaslast Rutat sünnipäeva puhul. See on traditsioon, mis ilmus meie grupis esimesena.
Siis rääkisime täiskasvanute koolitusest Eestis. Igaüks rääkis oma kogemustest, kus ja millal nad õppisid. Mõni meist õppis rohkem, mõni vähem ja mõni kavatseb täiendada omad oskused. Oli väga huvitav kuulata! See vestlus aitas meil üksteist paremini tundma. Viimasena sel õhtul oli dokumentaalfilmi „14 käänet“ vaatamine. Kui öelda formaalselt, siis see film on sellest, kuidas venekeelne noorem põlvkond üritab eesti keelt õppida ja kokkuvõttes paremini Eesti ühiskonnaga kohaneda. Näidatud on meie aega. Laste vanemad ise otsivad lasteaedu ja koole, kus nende arvates rohkem võimalusi eesti keelt hästi õppida. On arvamus, et see film räägib venelaste adaptatsioonist Eesti ühiskonnas, aga mina ei ole näinud seda. Kaks venekeelset tüdrukut, kes oli pandud ühte lasteaeda mängisid ja suhtlesid rohkem omavahel, kui Eesti lastega. 12aastane poiss, kes õppis kuus aastat vene koolis, 7 klassis läks õppima eesti kooli. Lõpetas selle hästi. Kodused ülesanded tegi mitte klassikaaslasega, vaid oma emaga. Ja viimane filmi persoon, 19aastane noormees, kes ei uurinud eesti keelt sügavamalt, vaid läks lõpuks otsima paremat elu Venemaale S.Peterburisse. Nii et minu jaoks see film on vene inimesest, kes elavad väga pingelist elu, kes väga muretsevad oma laste tulevikust. Kogu nende vaba aeg kulub eesti keele õppimisele. Nad vahetavad lasteaedu, koole ja elukohta, lõpmatud trennid, huviringid, autosõidud ühest linna otsast linna teiseni, väsinud laps tagaistmel... Filmis tõstatatud teema on väga terav. Vene vanematele. Ja ka minu jaoks. Kahe lapsega kolmest läbisin need „kümme põrgu ringi“... „14 käänet“... Veera Sellel kolmapäeval meid külastas Vilja Messer - hariduse peaspetsialist, ta rääkis meile Rakverest. Kui palju inimest elab Rakveres, kui suur on linna pindala, mitu kooli ja lasteaeda meie linnas, millised muutused ootavad meid tulevikus haridussüsteemis ja kuidas muutub juba kool tänapäeval. Oli huvitav kuulda, mida uut sellel aastal ehitati linnas ja mida plaanis veel ehitada. Natalja “Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres”
Liikusime suure seltskonnaga Rakvere Pikale tänavale, kus külastasime Rakvere galeriid ja nautisime kunstniku Riho Hüti näitusetöid “Pildid näituselt”. Meile anti ülevaade tema töödest ja teemadest, mida ta läbi oma maalide kujutanud on. Maalid olid väga värvirikkad ja osutasid ühiskonna kitsaskohtadele. Liikusime edasi Rakvere teatri poole, kus rääksime Rakvere ajaloost ja arutasime, millega Rakvere silma paistab. Leidsime, et Rakvere visiitkaardiks on linnus, punklaulupidu, tarvas ja muidugi ka teater. Teatri juures kujutasime end ette mõisaaega ja arutasime, milline eluolu siis oli. Jalutuskäigust osavõtjad said ülevaate Rakvere teatri ehitamisest ja ajaloost. Käisime ka Rakvere uues vabaõhukeskuses, kus nägime oma silmaga ära, milline suurt meediakaja saanud vallimägi nüüd välja näeb. Oli väga võimas. Edasi keskendusime Eesti kirjandusloole. Rääkisime Eesti rahvuseeposest “Kalevipoeg” ning eepose ja Rakverega seotud isikutest Friedrich Robert Faehlmannist ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldist. Nägime maju, milles nad kunagi Rakveres koolis käisid. Lisaks vestlesime ka teistest kodulinnaga seotud kirjanikest ja neid on Rakveres üsna palju. Näiteks Jüri Parijõgi, Juhan Kunder, Romulus Tiitus, Jakob Liiv, Raimond Kaugver, Aino Pervik jt. Oli meeldiv, päikseline ja hariv jalutuskäik kodulinnas. Kohtumist alustasime rõõmsalt – laulsime ja õnnitlesime tagantjärgi suviseid sünnipäevalisi ja kõik said ka kingituse. Paika sai pandud ka stiilipäevade teemad igaks keeleklubi kohtumise kuu viimaseks päevaks. Näiteks septembrikuu viimasel kolmapäeval kanname kõik seljas midagi valget. Mängisime lõbusaid nimemänge, et kõigi nimed selgeks saaksid. Tänasel kohtumisel panime rõhku keeleõppele, kus läbi keelemängude arutlesime võõrkeele õppimise üle ja jagasime kogemusi. Lisaks rääkisime keeleõppe eesmärgistamise vajadusest. Kohtumise viimane pool nõudis meilt aga üsna suurt loomingulist tööd, kuna disainisime meeskondades oma keeleklubi logo. Iga meeskond töötas välja oma versiooni ja esitles seda kõigile. Kõik tööd läksid hääletusele ja välja sai valitud kõigi lemmik. Järgmisel kohtumisel saavad kõik klubilised endale klubi logo ja oma nimega rinnamärgi. |
EestvedajadUrsula Einmann ja Tiina Saare Archives
January 2021
Categories |