Täna oli meie viimane keeleklubi kohtumine. Päeva stiiliks oli glamuur. Olime uhkelt riietatud ja katsime laua. Kaasa oli võetud head ja paremat. Külastasime raamatukogu näitust kottidest. Saime teada huvitavaid fakte nende kohta. Näiteks maailma suurim kott on 4,1 meetrit kõrge ja 3,55 meetrit lai, maailma kalleim käekott on kaunistatud rohkete teemantidega ja maksab 3,8 miljonit USA dollarit. Vaatasime ka erinevaid kottide nimetusi – randmekott, kaelakott, vöökott, käekott, peokott, tubakakott, lõhnakott, rannakott, kosmeetikakott jne. Klubi liikmed täitsid ära tagasisideküsimustiku. Tänasime üksteist, meenutasime eelnevaid kohtumisi. Igaüks sai isetehtud karbikese šokolaadiga ja tänukaardi. Andsime tagasisidet ja arutasime, kuidas edaspidi eesti keele ja kultuuri tundmaõppimisega jätkata. Toodi välja, et hakatakse eestikeelseid raamatuid ja ajakirju lugema, teatris ja muudel üritustel käima ja üldse oma igapäevaelus võimalikult palju eesti keelt kasutama. Palju kiideti suurepärast seltskonda ja omavahel jätkatakse suhtlemist. Eestvedajatele kingiti potililled ja šokolaad. Lilled jäävad veel kauaks ajaks meie suurepärast klubi meenutama. Vestlesime erinevatel teemadel, sõime ja oli õdus koosviibimine. Kõigil oli kurb, et keeleklubi läbi sai. Klubi pakkus osalejatele palju rõõmu, julgust ja teadmisi. Suur tänu Integratsiooni Sihtasutusele, Change Partners OÜ-le ja kõikidele teistele osapooltele!
Hea on sõpru näha jälle! Igatsesin klubis käimist. Rääkisime täna mis me nädal aega teinud oleme. Kõigile meeldib lumi, kõik on väga ilus. Käidi kelgutamas ja matkamas, fotografeerimas. Meile tuli külaline Roman. Me teadsime, et täna huvitav külaline tuleb, aga me ei teadnud kes. Ta töötab politseis, vanemväärteomenetleja. Ta elas varem Rakveres, nüüd Tallinnas. Alguses ta rääkis endast, mis koolides on ta käinud ja et talle on alati politseivorm meeldinud. Õppisin uusi sõnu – ennetamine ja tean nüüd mis on kuritegu ja väärtegu. Ta rääkis ka politsei süsteemist ja häirekeskusest. Inimesed tihti on vihased kui nad häirekeskusesse helistavad ja mitu korda sama asja peavad rääkima ja mõnikord ei ütle kus linnas nad on. Seda peab kohe ütlema, sest häirekeskuse töötaja võib olla üle Eesti. Roman rääkis meile oma tööst, tihti käib ta kohtus. Rääkisime politsei tööst ja vene keelest. Paljud politseinikud oskavad vene keelt. Roman nõustas kui kirjutati vene keele õpik politseinikele, sest tal on praktikat missuguseid lauseid ja sõnad on vaja. Rääkisime kuidas oleme ise politseiga kokku puutunud. Mõnel meist on probleeme naabritega kellel tihti õhtul pidu, joovad ja karjuvad. Täna oli väga tore. Ja kurb ka, sest varsti on klubi läbi. Tatjana Täna oli õnnelik päev, kuna saime taas silmast silma kohtuda. Meil oli külas Ülli Sinitamm Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna karjääriinfo spetsialist. Kõigepealt tegime ajurünnaku, kus mõtlesime, mis sõnaga seostub meile sõna karjäär. Läksime oma nutitelefonidega Mentimeter keskkonda ja meie pakutud sõnadest tekkis ekraanile sõnapilv. Pakkusime: raha, elukutse, eneseareng, haridus, edukus, pension, edasiliikumine jne. Ülli rääkis meile lähemalt karjääri kujundamisest ja selleks kasutas ta erinevaid harjutusi ja mänge. Joonistasime enda karjäärisümboli ja jagasime omavahel, miks me seda just sellisena kujutasime. Lugesime töölehte “Kes neist teeb karjääri?”. Kirjas olid 10 inimese lühikesed lood ja pidime otsustama, kes neist teeb karjääri ja miks. Pärast lugemist arutlesime nende üle. Saime teada, et kõik kirjeldatud inimesed tegid karjääri, kuna karjääritüüpe on erinevaid. Peale vertikaalse karjääri on olemas ka horisontaalne (nt oma ametis paremaks muutumine), kannapöördekarjäär, kaleidoskoopkarjäär jm. Oli lohutav kuulda, et tänapäeval ei tähenda karjäär vaid trepist üles liikumist, vaid on hulga mitmepalgelisem. Saime kuulda karjääri planeerimisest ja kinnitust, et ilma motivatsiooni ja ettevõtlikkuseta ei juhtu midagi. Lisaks on meile nüüd teada, mida kujutab endast eesmärkide seadmisel SMART mudel. Edasi keskendusime tööturu teemadele ja tegime Kahoot keskkonnas viktoriini, kus Ülli õigeid vastuseid kommenteeris. Saime muuhulgas teada, kui palju on töötus kasvanud ja et oleme olukorras, kus töötuse tase on kõrge ja see tähendab, et hetkel on dikteerijaks tööandja. Tutvusime üheskoos erinevate kasulike veebilehtedega, nt oska.kutsekoda.ee, kus saab vaadata Eesti tööturu tuleviku kohta. Selgus, et pooled tänased töökohad on 20 aasta pärast kadunud. Uurisime kutseharidus.ee, haridusportaali edu.ee ja ka ametipalk.stat.ee veebilehte, kus panime otsinguse erinevaid ameteid. Nüüd teame, mida tähendab mediaanpalk. Tutvusime Eesti Töötukassa kodulehega ja vaatasime mõningaid teenuseid lähemalt (nt Tööta ja õpi). Katsetasime tööjõuvajaduse baromeetrit, kus saab ametite lõikes vaadata nende aastast prognoosi. Nägime maakonniti, kus on erinevate ametite puudujääk või ülejääk. Saime uusi teadmisi ka elukestva õppe kohta. Teame nüüd, et õppimise viisid võivad olla kas formaalsed, mitteformaalsed või informaalsed. Kohtumine oli täis tegevusi, mis andsid meile kasulikku ja praktilist informatsiooni. Suur aitäh Üllile!
Külastasime Rakvere Kultuurikeskust, kus toimus uusaastakontsert Koit Toome & band. Saime (taas-)tuttavaks Eesti tuntud artisti loominguga. Koit Toome esitas erinevaid lugusid nii 1990ndatest aastatest kui ka uuemaid. Tema sõnul ei ole neil juba ammu olnud võimalust olla publiku ees laval. Ta rääkis oma kogemustest Laula mu laulu saates ja esitas ka seal esitatud Maarja-Liis Ilusa loo. Lisaks saime nautida TV3 saates “Su nägu kõlab tuttavalt” Koit Toome poolt esitatud lugusid. Kontserdi alguses olid rahulikumad lood ja edasi läksid aina tempokamaks ja nii mõnegi loo puhul laulsime ja plaksutasime kaasa. Vaatamata sellele, et saalis oli halb akustika, oli siiski väga tore, lõõgastav ning nostalgiat täis õhtu. Kohtumine toimus Zoomis. Seekord oli teemaks turvaline käitumine liikluses. Külastasime Maantemuuseumi diginäitust “Peata kanana liikluskeerises – liiklusohutuse teavitustöö sünd”. Vaatasime üheskoos vanu fotosid, mis andsid hea ülevaate sellest, miks, millal ja kuidas liiklusohutuse teemaga tegelema pidi hakkama. Autostumine toimus kiiresti ja inimestel võttis aega, et uue kiirema liiklusega kohaneda ja see muidugi nõudis ohvreid. Saime teada, et varem nimetati autosid jõuvankriteks. Viisime end kurssi ja arutasime rahunemispeatuse idee üle, mis Eestis varsti ka seadusesse kirja pannakse ja mis on rahvusvaheliselt palju tähelepanu saanud. Rahunemispeatuse puhul antakse kiirust ületanud autojuhile valida, kas maksta trahv või oodata teatud aja tee ääres. Ajakaotus võib panna kiiruse ületajaid rohkem mõtlema, kuna trahvi suhtutakse tihti üsna ükskõikselt. Arvasime ära liiklusega seotud anagramme, nt helve turks = helkurvest. Mõistatamine oli meeleolukas ja nii mõnegi sõna ära arvamine võttis palju aega. Edasi tegime liiklusohtusega seotud viktoriini, kus olid küsimused helkuri, turvavöö, peatoe kõrguse, ülekäigukoha jm kohta. Arutasime üheskoos, mis vastusevariant õige on ja mis põhjusel see nii on. Arutlemiseks vastasime ka erinevatele liiklusega seotud avatud küsimustele, näiteks jagasime oma viimaseid positiivseid ja negatiivseid kogemusi liikluses, hindasime Eesti liikluskultuuri jm.
Täna toimus meie kohtumine õues. Saime raamatukogu juures kokku ja suundusime Pikale tänavale, kus imetlesime jõulukaunistusi ja käisime Rakvere Galeriis, kus nautisime värvikat näitust “Lõvikuningas”. Kunstniku Kaido Rätsepa naivistlikel maalidel on peategelaseks uhke lõvi ja tema kirev elu. Edasi suundusime Rakvere Soolikaoja avastusrajale, mis sel sügisel Rakveres loodi. Soolikaoja läbib Rakvere linna. Tutvusime legendiga, kuidas oja tekkis ja taaskord mängis siin rolli Kalevipoeg. Orienteerusime ja leidsime kõik raja kümme punkti üles. Iga punkti juures oli ka küsimus, millele üheskoos õige vastuse leidsime. Saime teada, mis asi on valgala, eutrofeerumine, millised keemilised ühendid põhjustavad veekogu kinnikasvamist jm. Soolikaoja puhul on nendeks fosfor ja lämmastik, mistõttu on veekogudes vetikatel palju toitu ja nad saavad vohada. Tegime endale selgeks, mis on reovesi, joogivesi ja heitvesi ja mis täpselt meie ojas voolab. Muuhulgas teame nüüd, kust meie Eesti linnad oma joogivee saavad. Pärast keskkonnateadlikumaks saamist läksime edasi Rakvere tammikusse lumist talveõhtut nautima. Rakveres asub üks väheseid Põhja-Eestis säilinud tammemetsi. Tutvusime tammikus asuva mälestusmärgiga “Okasroos” ja Saksa sõjaväekalmistuga, mille kohta lugesime infostendilt. Tagasi kesklinna suundusime läbi Palermo linnaosa, kus rääkisime, millest see on nime saanud ja millega siin kunagi tegeleti. Leidsime, et pärast jõulusööminguid oli tänane pikk avastusi täis jalutuskäik vägagi asjakohane.
Kohtumine toimus taas Zoomis. Rääkisime, kuidas on nädal möödunud ja mis ettevalmistusi jõuludeks teeme. Sel aastal tulevad jõulud veidi teistmoodi. Tunneme suurt puudust silmast silma kohtumistest. Arutlesime töö teema üle. Tööst ja stressist rääkides kasutasime kaardipakki nimega „Töö sakib?”. Kaardimängus rõhutasime tööstressi puhul pigem taastumist ja sellest õppimist. Vestluskaartidel oli ka lühike nõuanne, kuidas ja miks teatud situatsioonides just nii käituda ja arutlesime, kas oleme ise samamoodi käitunud või oleme mõnes tööga seotud olukorras mõnikord pea ka liiva alla peitnud ja probleemiga mitte tegelenud. Leidsime, et oluline on endale teadvustada, et olen stressis ja nüüd on tarvis aeg maha võtta, et olukord hullemaks ei läheks. Edasi tegelesime jõuluteemaga. Jõulude puhul vaatasime, milliseid traditsioone erinevates riikides esineb. Igaüks ütles numbri ja vastavalt sellele sai riigi. Lugesime lühikese ülevaate, kuidas selles konkreetses riigis jõule peetakse. Saime teada, millised traditsioonid on Austrias, Põhja-Ameerikas, Venemaal, Skandinaaviamaades jm. Näiteks Makedoonias pannakse leivapätsi sisse münt ja kui inimene saab oma leivaviilu seest mündi, siis see toob talle õnne. Soovisime üksteisele rahulikke jõule ja otsustasime, et püüame neid nautida ja mitte liiga palju mõelda koroonaga seotud olukorrale. Kuna kehtib keeld silmast silma kohtuda, siis saime seekord kokku veebis – Zoomis. Enamikule oli see esimene kord seal keskkonnas olla ja toimetada. Saime uue kogemuse. Esialgu kulus üsna palju aega selleks, et Zoomi avastada, paika panna kaamerad ja mikrofonid. Vestlesime meie keeleklubi artiklist, mis avaldati täna kohalikus ajalehes Virumaa Teataja ja imestasime kui palju seda juba sotsiaalmeedias jagatud on. Edasi keskendusime töö ja karjääri teemale. Kasutades Fontenegro arengu- ja vestluskaarte arutasime erinevatel tööga seotud teemadel. Igaüks ütles ühe numbri (tõmbas loosi) ja vastavalt sellele sai küsimuse – näiteks kelleks tahtsid saada lapsena, kas oled teinud ja naudid kaugtööd, kus sa näed end olevat viie aasta pärast, kas töötad meelsamini üksi või meeskonnas jne. Jagasime omavahel huvitavaid lugusid ja saime taas üksteist paremini tundma. Edasi puudutasime töövestluseks ettevalmistamise teemat. Kas ja kui palju tuleks ette valmistada ning vaatasime ja arutasime tööintervjuul esitatavaid küsimusi. Igal slaidil oli küsimus ja pidime otsustama, kas tegemist on lubatud või lubamatu küsimusega. Tuli välja, et tööintervjuudel näiteks pere planeerimise või laste kohta küsimusi on elu jooksul ikka esinenud. Meie õppekäik toimus Kadrina lähedal ühes väga õdusas kohas nimega Lauli Loovstuudio keraamikakoda. Kaasa võtsime endatehtud soolaseid ja magusaid küpsetisi. Keraamikakojas võttis meid vastu Heli Presimann, kes on koolitaja ja loovterapeut. Heli rääkis meile, kuidas ta kunstiteraapiat õppima läks, loovstuudio avas ning lähemalt ka loovterapeudi tööst. Selle kohta oli meil palju küsimusi. Panime põlled ette, saime esimesed õpetussõnad ja vahendid kätte ning asusime saviga tööle. Juhendamisel said valmis tassid, vaasid, taldrikud. Oli väga põnev ja lõõgastav. Pärast keraamika töötuba suundusime rikkalikule kohvipausile. Kuna jõulud on juba lähedal, siis otsustasime ka üksteisele pisikesed kingitused teha ja päkapikk jagas need luuletuse, laulu või tantsu eest laiali. Etteasted olid väga meeleolukad.
Loovstuudios oli tõesti väga hubane olemine. Heli rõõmustas meid ka kontserdiga, nimelt mängis ta meile endameisterdatud harfil erinevaid kauneid lugusid. Lahkusime sealt suurte tänusõnadega. Kadrinast tagasi Rakveresse jõudsime ajaks, mil algas Rakvere Vallimäe Vabaõhukeskuses jõuluaja valguse mäng. Otsustasime veel seda vaatama-kuulama minna. Tegemist oli erakordselt meeldiva, ilusa ja toreda pühapäevaga. |
EestvedajadUrsula Einmann ja Tiina Saare Archives
January 2021
Categories |